1 Kriminaalasi nr 1-17-8285 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-8285 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär

§ 751

lg 3 p 1 määrata Mirko Miksoni elektroonilise valve tähtajaks 2 (kaks) kuud.

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata Mirko Miksonile katseaeg kuni 17.07.2019 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. 2 Kohustada Mirko Miksonit katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Mirko Miksonit katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2,4,5,6,9 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - alluma alkoholivastasele ravile, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud; - täitma ülalpidamiskohustust; - alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata Mirko Mikson kriminaalhooldusele Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada Mirko Mikson karistuse kandmisest Viru kohtumääruse jõustumist. Vanglas peale käesoleva Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo LMP Tartu esinduse (asukoht Soola 8, 51013 Tartu) kasuks 105 (ükssada viis eurot, s.h on käibemaks 20%, s.o 17,50 eurot) eurot v.-adv. abi Gerda-Johanna Pello poolt määratud korras süüdimõistetu Mirko Miksoni kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Mirko Miksonilt menetluskuluna kaitsjatasu 105 (ükssada viis) eurot riigituludesse v.-adv. abi Gerda-Johanna Pello poolt osutatud õigusabi eest. Mirko Miksonil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355, Luminor Bank nr EE401700017002872300 või Danske Bank nr EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700058838 ning selgitus: „Mirko Mikson, 1-17-8285, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.03.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Mirko Miksoni elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Mirko Mikson kannab käesoleval ajal Tartu Maakohtu 08.09.2017 kohtuotsusega nr 1-17-8285 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat vangistust Tartu Maakohtu 06.04.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-1722 mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta ja 6 kuu vangistuse võrra ning Mirko Miksonile mõisteti kohtuotsuste kogumi eest liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ja karistuse kandmise algust arvestatakse alates 17.07.
2. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud. Varasemalt on isik toime pannud varavastaseid kuritegusid ja kehalisi väärkohtlemisi, viimane karistus on mõistetud samuti kehalise väärkohtlemise eest. Vargusi pani isik toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on grupi mõju, oskamatus oma emotsioonidega toime tulla ja alkoholi kuritarvitamine. Vangistuses on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning asunud tööle koristajana. Toimunud on vestlused kriminaalhooldusametnikega teemadel: kriminaalse mõtteviisiga isikute mõjust käitumisele ja seosest kuritegevusega, riskikäitumise tagajärgedest ja mõjust ning mõttetu riski võtmise vältimisest. Lisaks on toimunud psühholoogiline nõustamine, psühhiaatri vastuvõtt ning vestlus psühholoogiga peresuhetest, suhetest elukaaslasega ja ühise lapse kasvatamisest. Alates 17.10.2017 on kinnipeetav püsinud III üksuse motivatsioonisüsteemis, kus hea käitumise eest on võimalik teenida preemiaid. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 9 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 2 kuud vangistust. Peale vabanemist soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on neljatoalise korteriga, milles elavad tema isa, ema, õde ja vahepeal ka õemees. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Korteris elavad isikud ja korteri omanik (ema tädi) on andnud kirjaliku nõusoleku, et ennetähtaegse vabanemise korral koos elektroonilise valve kohaldamisega saab kinnipeetav nende juurde elama asuda. Isik omandas põhihariduse Tartu Kroonuaia Koolis lihtsustatud õppekava alusel. Põhihariduse omandamine oli keeruline. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud koolis toime pandud vägivaldsete kuritegude eest. Vanglas soovib kinnipeetav kutseharidust omandada, kuid vabaduses läheb alguses tööle. Varasemalt töötas isik Soomes maasikakorjajana, seejärel läks hooajalisele tööle kuivatisse isa sõbra juurde. Alates 02.11.2015 töötas kinnipeetav ettevõttes xxxx, kuid tal esines tööluuse. Isikul on alaealine poeg, kellele ta peab igakuiselt elatist maksma. Poja ema K M on varasemalt teavitanud, et kinnipeetaval esines lapsele elatise maksmisega probleeme. 21.02.2018 seisuga on kinnipeetaval TÄITIS’e andmetel tasumata nõudeid summas 2376,40 eurot. Vabanemisel puudub isikul kindel töökoht, kuid alati saab ta töötada isa sõbra juures kuivatis. Ema toetab teda materiaalselt. Isik on motiveeritud vabanemisel pojale elatist maksma ja kohtutäiturile võla tasuma. 4 Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa ja õde. Suhted lähedastega on head. Mirko Miksonil ja endisel elukaaslasel K Mal on ühine laps. Suhe endise elukaaslasega oli konfliktne. Peale elukaaslasest lahkuminekut xxxx loobus isik poja eest hoolitsemast ja hakkas suhtlema seadust rikkuvate eakaaslastega, kelle poolt oli mõjutatav. Kinnipeetav hakkas tarvitama alkoholi ning tema elustiil muutus uuesti riskeerivaks ja hoolimatuks. Isiku enda sõnul ta endiste sõpradega enam ei suhtle. Vanglas on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus. AS § 71 rikkumise eest on isikut 19 korral karistatud. Kinnipeetav jätkas alkoholi tarvitamist ka katseajal. Varasemalt ei olnud ta nõus alkoholi tarvitamise probleemiga tegelema. Peale vabanemist on kinnipeetav motiveeritud loobuma alkoholi tarvitamisest ning andis ka nõusoleku alluda sõltuvusravile. Isik on ühe korra proovinud kanepit. Väärteokorras on teda NPALS § 151 alusel karistatud. Isiku väitel oli tegemist ühekordse tarvitamisega. Varasemalt oli kinnipeetaval diagnoositud intellektipuue käitumishäirega. Isik sai ka pikaajalist ravi ning talle määrati 2008.a raske puue. Hetkel ei ole kinnipeetavale puuet määratud ning ta on töövõimeline. Isikul esineb suhtlemisraskusi, tema sotsiaalsed oskused on kesised. Kinnipeetav käitus impulsiivselt ja vägivaldselt nii alkoholi tarvitanuna kui ka kaines olekus. Ta ei lahendanud oma probleeme sihipäraselt ning vältis nendega tegelemist, tarvitades alkoholi. Isik ei mõelnud oma tegude tagajärgedele. Peale vabanemist soovib kinnipeetav asuda tööle, loobuda alkoholi tarvitamisest ja endiste sõpradega suhtlemisest, kuid vajab selleks tuge ja toetust. Isik on korduvalt toime pannud kuritegusid, seda ka ajal, mil oli allutatud käitumiskontrollile. Katseajal rikkus ta korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Isikut on korduvalt karistatud ka väärteokorras, mis viitab sellele, et ta ei austa ühiskonnas kehtivaid reegleid. Vestluses toob kinnipeetav välja, et soovib kuritegude toimepanemisest hoiduda, kuid olles konfliktis või mõeldes olukorra enda jaoks kahjulikuks, ei suuda ta ennast piisavalt ohjeldada ning võib kaotada enesevalitsuse. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 58%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 69%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava Mirko Miksoni tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava elektroonilise järelevalve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada, teeb Viru Vangla ettepaneku määrata talle katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 17.07.
3. Tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest määrata elektrooniline valve pikkusega 2 kuud ja käitumiskontroll pikkusega 12 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata talle KarS § 75 lg 2 p 2,4,5,6,9 sätestatud kohustused. Kinnipeetav on Viru Vanglale esitanud nõusoleku tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega. 21.02.2018 on kinnipeetav esitanud nõusoleku ETEV korras vanglast vabanemisel alluma sõltuvusravile. Ennetähtaegse vabastamise korral määrata Mirko Mikson Viru Vangla III üksuse kriminaalhoolduse järelevalve alla. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et rahvastikuregistri andmeil kuulub Mirko Miksoni päritoluperekonda tema ema A M ja isa T M. Lisaks on isikul poeg T M (sündinud xxxx) ja noorem õde B M (sündinud xxxx). Ema sõnul kinnipeetaval sõpru pole, kellega vabanedes suhelda. Varasemalt suheldud inimestega on Mirko Mikson väidetavalt tülis ning enam nendega suhelda ei soovi. Suhted poja ema K Maga (M) on pigem kauged. Ema sõnul on suhted halvenenud seoses kinnipeetavale määratud elatise mitte tasumisega. Ametnikul ei õnnestunud K Maga kontakti saada. Kinnipeetav soovib vabaneda aadressile xxxx. Kinnistusregistri andmeil kuulub antud korter A T, kes on Mirko Miksoni tädi (A Mi õde). Enne vangistust elas kinnipeetav samal aadressil. Kodukülastusel ilmnes, et korteris on 4 tuba, millest üks tuba oleks vabanedes kinnipeetava kasutada. Ametniku poolt läbiviidud elektroonilise valve seadme testimisel selgus, et antud elukohas on võimalik teostada elektroonilist järelvalvet. Seega 5 on isikul olemas alaline elukoht, kuhu vabanemise järgselt elama asuda. Elektroonilise valve nõusolekud on allkirjastatud A Mi, T M, B M ja korteri omaniku A Te poolt. Ema sõnul on Mirko Miksonil elatise maksmise kohustus K Male poja T M tarbeks. Ema on seisukohal, et vabanedes peab kinnipeetav asuma tööle ja elatist tasuma hakkama. Vangla poolt saadetud taotlusest selgub, et isikul puudub vabanedes töökoht. Kinnipeetav on kriminaalhooldusel viibinud kahel korral ajavahemikus 21.05.2013-20.11.2014 ja 22.04.2016-06.04.2018, viimane kriminaalhooldus on lõppenud kohtueelse ettekande koostamisega ajavahemikus 02.08.201714.08.2017, seoses uue kuriteo toime panemisega. Lisaks on koostatud veel kaks kohtueelset ettekannet 17.09.2015-01.10.2015 ja 20.02.2013-13.06.
4. Kriminaalhoolduse jooksul on koostatud kaks erakorralist ettekannet seoses kohtu poolt pandud kohustuste mittetäitmisega (mitte tarvitada alkoholi). Juhul, kui kohus peab otstarbekaks süüdimõistetu Mirko Mikson tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata talle katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 17.07.
5. Tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest määrata elektrooniline valve pikkusega 2 (kaks) kuud ja käitumiskontroll pikkusega 12 (kaksteist) kuud. Käitumiskontrolli ajaks on soovitatav määrata Mirko Miksonile KarS § 75 lg 2 p 4,5,6,9,10 sätestatud kohustused. Mirko Mikson kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on andnud nõusoleku vabanemise korral alluda sõltuvusravile. Ta ise tunneb, et vajab alkoholivastast ravi. Garanteeritud töökohta tal praegu ei ole, kuid ta saab tööle kas vanasse kohta või isa sõbra juurde. Vana koht on xxxx, kus ta töötas xxxx, seal esines tal tööluuse. Isa sõbral on kuivati ja seal saaks ta vilja kuivatada, samuti muud tööd teha. Enne kinnipidamist ta töötas xxxx ja maksis lapsele elatist. Kui ta välja saab, on plaanis last kasvatada, teda aidata. Narkootikumidega tal seost ei ole. Vangistuse jooksul läbitud programmidest ja tegevustest on ta abi saanud. Ta on õppinud, mida teha, et joomine maha jätta ja seltskonda muuta. Läbitud programmid ja tegevused on õpetanud tal vägivalda kontrolli all hoidma. Ta on saanud ka psühholoogilist nõustamist ja soovib seda ka peale vabanemist edasi saada. Ta kahetseb seda, mida ta tegi. Ta leiab endale töökoha ja hakkab elatist maksma. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Mirko Miksoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Mirko Miksoni ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et Mirko Miksoni puhul on põhjust tema tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Mirko Miksonil on vabanemise korral olemas kindel elukoht, on lähedased, kes on nõus teda toetama nii materiaalselt kui moraalselt. Garanteeritud töökoht küll puudub, kuid iseloomustusest ja isiku enda sõnade kohaselt ei tekita töökoha leidmine probleeme. Ta on ise huvitatud töö tegemisest, see võimaldab tal hakata võlgu tasuma ja toetama oma last. Isikul puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused, mis näitab, et Mirko Mikson on suuteline kehtivaid eeskirju ja norme järgima. Mirko Miksoni suhtes on põhjendatud tingimisi enne tähtaega vabastamine ja tema suhtes elektroonilise valve kohaldamine aitab esialgu teda distsiplineerida ja tal seaduskuulekale elule asuda. Alkoholivastane ravi on isiku enda sõnade kohaselt talle peale vabanemist vajalik, ta saab aru, et tal on alkoholiga probleeme ja ta peab sellega tegelema. Samuti on ta nõus saama psühholoogilist nõustamist, et oma emotsioone paremini kontrolli all hoida. Kohustused ja käitumiskontrolli nõuded aitavad teda distsiplineerida. Vabastamine on Mirko Miksoni suhtes põhjendatud. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning 6 käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Mirko Miksoni võib 2 kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et tegemist on isiku esimese vanglakaristusega, mistõttu on selle mõju potentsiaalselt tugev. Mirko Miksoni käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane, millele viitab eelkõige distsiplinaarkaristuste puudumine. Vangistuses on kinnipeetav osalenud psühholoogilises nõustamises ja vestlustes kriminaalhooldusametnikega. 05.12.2017 asus ta tööle koristajana. Lisaks on ta alates 17.10.2017 püsinud III üksuse motivatsioonisüsteemis, kus hea käitumise eest on võimalik teenida preemiaid. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Vabanemisel on kinnipeetaval olemas kindel elukoht vanemate juures, eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning korteris elavad isikud ja korteri omanik on andnud oma kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks ning kinnipeetava elama asumiseks korterisse. Vanglas on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus ning alkoholi kuritarvitamine on kuritegude toimepanemise soodusteguriks. Samas on isik vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning peale vabanemist on ta motiveeritud loobuma alkoholi tarvitamisest ja andnud kirjaliku nõusoleku alluda sõltuvusravile. Vabanemisel puudub isikul küll garanteeritud töökoht, kuid ta on kohtuistungil avaldanud, et töökoha leidmisega tal probleeme ei teki, sest ta proovib esmalt saada tööle tagasi xxxx, kus ta töötas enne vangistust ja kui see ei õnnestu, siis on tal võimalik asuda tööle isa sõbra juurde kuivatisse. Ta on motiveeritud vabanemisel tasuma oma võlgnevusi ning elatist alaealisele pojale. Kuigi Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist, leiab kohus, et isiku käitumine karistuse kandmise ajal annab alust uskuda, et isik on talle mõistetud karistusest järeldused teinud ning valmis pingutama selle nimel, et katseaeg edukalt läbida. Kohus leiab, et antud juhul on elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 17.07.
6. Kohus märgib, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Mirko Mikson viibib. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava Mirko Miksoni elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohus leiab, et Mirko Miksonile tuleb anda võimalus näidata seda, et tema väärtushinnangud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta suudab edaspidi vabaduses seaduskuulekalt käituda ning kriminaalhooldaja järelevalve all kontrollnõudeid ja talle pandud kohustusi täita. Kohus määrab Mirko Miksonile katseaja ja käitumiskontrolli kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 17.07.2019 ning paneb talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2,4,5,6,9 sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. abi Gerda-Johanna Pello, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 105 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kaitsjatasu summas 105 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
7. /allkirjastatud digitaalselt/ 7 Heli Väinaste Kohtunik