← Eesti

2-17-109246/10

Obsah (12)§ 142§ 187§ 407§ 438§ 367§ 468§ 163§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad Menetluse liik Tar

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

  1. Condor Finants OÜ esitas Tartu Maakohtule hagi M. S. vastu võla ja asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 08.03.2016 Mogo OÜ ja kostja laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr L08032016/0067, millega kostjale anti laenu 950 eurot perioodiks 08.03.2016 – 08.03.2022 (72 makset), intressiga 42,00% aastas (krediidi kulukuse määr 60,48%). Tagatisena kohustus kostja Laenuandjale üle andma sõiduki AUDI A6 (väljalaskeaasta 1994, reg.nr 826AYJ, kerenumber WAUZZZ4AZSN011473, värv hall). Olenemata tagatise omandi üleminekust jäi tagatise otsene valdus ka peale lepingu allkirjastamist laenusaajale ehk antud juhul kostjale. Kostja teostas ainult 5 tagasimakset, jättes oma kohustused suures ulatuses täitmata, mistõttu edastas liisinguandja talle 23.09.2016.a liisingulepingu ülesütlemisavalduse, milles muu hulgas kohustati kostjat viivitamata üle andma ka sõiduk. Kostjale pakuti lepingu ennistamist, kuid konkreetse kokkuleppeni ei jõutud, sest 2 kostja temalt ette nõutud summat ei tasunud ning vältis igasugust edaspidist suhtlemist laenuandjaga. Ka ei tagastanud sõidukit ning ei teatanud selle asukohta. Seega 23.09.2016.a ütles laenuandja kostjaga sõlmitud lepingu üles ning 28.09.2016.a edastati kostjale nõudeavaldus, mille kohaselt paluti kostjal tasuda hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul võlgnevus 1200,28 eurot. Võlgnevusele arvestas laenuandja juurde ka jooksvat viivist määraga 0,11% päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni. Alternatiivselt võlgnevuse tasumisele tehti kostjale ettepanek tagastada sõiduk (tagatis) sama tähtaja jooksul, et laenuandja saaks selle realiseerida tekkinud kohustuste katteks, hoiatades et tagatise tagastamine ei välista täiendavate nõuete esitamist, kui vara väärtus on nõudest väiksem. Kostja nõudekirjale ei reageerinud ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud. 13.04.2017.a loovutas laenuandja nõude kostja vastu Condor Finants OÜ-le (hageja), koos õigusega nõuda täiendavaid kõrvalnõudeid, mis võivad lisanduda nõude loovutamise hetkeks täitmata kohustustele. Vastav teade edastati kostjale 19.04.
  2. Loovutamise hetkeks märgiti kostja võlgnevuseks kokku 1277,42 EUR, sellest põhiosa võlgnevus 933,64 EUR, ülesütlemise seisuga (23.09.2016.a) sissenõutavaks muutnud intress 50,04 EUR, 0,06 EUR lepingu ülesütlemiseni sissenõutavaks muutunud viivis ning 293,68 EUR kõik tasumata muud kulud (s.h võla sissenõudmise kulud 10,00 EUR ning leppetrahv 200,00 EUR). Hageja on arvestanud põhivõlgnevuselt viivist lepingujärgses määras 42% aastas. Hageja palub mõista kostja ebaseaduslikust valdusest välja sõiduauto AUDI A6 (väljalaskeaasta 1994, reg.nr 826AYJ, kerenumber WAUZZZ4AZSN011473, värv hall), et hageja poolt valitud kohtuotsust täitev kohtutäitur saaks selle esmajärjekorras realiseerida käesoleva nõude katteks. Peale sõiduauto realiseerimist nõuab hageja poolt valitud kohtutäitur sisse ülejäänud kohtuotsusega väljamõistetud võlgnevuse. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 933,64 EUR, intressid 50,04 EUR (seisuga 23.09.2016.a), leppetrahv 200,00 EUR, võla sissenõudmisega seotud kulud 10,00 EUR, enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivised 0,06 EUR, seisuga 12.12.2017.a sissenõutavaks muutnud lepingujärgsed viivised (perioodi 24.09.2016.a kuni 12.12.2017.a eest) 484,72 EUR ning edaspidi nõuda kostjalt viiviseid lepingujärgses määras 42,00% aastas alates 13.12.2017.a põhinõudelt 933,64 EUR kuni selle kohase tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 933,64 EUR ning mõista kostja ebaseaduslikust valdusest hagejale sõiduauto AUDI A6 (väljalaskeaasta 1994, reg.nr 826AYJ, kerenumber WAUZZZ4AZSN011473, värv hall).
  3. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale isiklikult 29.12.
  4. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule sisulist vastust esitanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Kohus märgib, et tulenevalt

§ 438

lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Mogo OÜ vahel sõlmitud leping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole 3 kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. 4. Hageja on esitanud viivisenõude lepingust tulenevalt 42% aastas tasumata võlgnevuselt. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on tarbijat ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Varasemalt on Riigikohus leidnud, et tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral on võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (tsiviilasi nr 3-2-1-139-14, p 11). Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-25-16 p-s 13 selgitanud, et viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Ebaproportsionaalselt suure viivise nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Pooled olid kokku leppinud viivisemääras 42% aastas, mis on enam kui kolm korda suurem seadusjärgsest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast, mis on viivise arvestamise ajal olnud 8% aastas. Eelnevast tulenevalt on lepinguline viivisemäär tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja 42 lg 1 järgi ning hagejal on võimalik nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses. Hagiavalduses kajastatud viivisearvutusi arvestades on seadusjärgne viivis kohtu arvutuste kohaselt 91,02 eurot (perioodi 09.09.2016 kuni 23.09.2016 eest (summalt 3,62 eurot) 0,01 eurot; perioodi 24.09.2016 kuni 13.04.2017 eest (summalt 933,64 eurot) 41,28 eurot; perioodi 14.04.2017 kuni 12.12.2017 eest (summalt 933,64 eurot) 49,73 eurot). Väljamõistetud sõiduk tuleb realiseerida esmajärjekorras otsuses tuvastatud võlgnevuse katteks. Pärast sõiduki realiseerimist saab otsuses tuvastatud võlgnevust nõuda ainult summas, mis jäi sõiduki realiseerimisest saadud tulust nõude täielikust rahuldamisest puudu. Hageja on esitanud ka edasiulatuva viivise nõude

§ 367alusel lepingujärgses määras.

Kuivõrd kohus leidis, et viivist puudutav tingimus on tühine, mõistab kohus

§ 367järgse viivise välja seadusjärgses määras.

5. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega osalisele rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 933,64 eurot, 4 intressid 50,04 eurot, leppetrahv 200 eurot, sissenõudmiskulud 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 91,02 eurot. Samuti tuleb kostjalt mõista välja alates 13.12.2017 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust. Kohus jätab hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 393,76 euro osas. Kostja ebaseaduslikust valdusest tuleb välja nõuda hagejale kuuluv sõiduauto AUDI A6 (väljalaskeaasta 1994, reg.nr 826AYJ, kerenumber WAUZZZ4AZSN011473, värv hall).

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 6.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi 76% ulatuses, mistõttu on põhjendatud menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, kostja kanda jääb 76% hageja menetluskuludest ning hageja kanda 24% kostja menetluskuludest. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§-dest 163 lg 1, § 173 lg 1, 4.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv 275 eurot, kohtutäituri tasu 36 eurot ning õigusabikulud 360 eurot.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 275 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 51 järgi kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. Kohus loeb kohtutäituri tasu 36 eurot põhjendatuks.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 80 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 391 eurot. Kostjal asja materjalidest nähtuvalt menetluskulusid tekkinud ei ole. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulud summas (391 x 0,76) 297,16 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu (297,16 eurot) nõuet. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.