← Eesti

1-17-11476/16

Obsah (5)§ 238§ 319§ 172§ 171§ 326

1-17-11476 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. märts 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-11476 Kohtunik Orvi Koik Kriminaalasi Janek Eineri süüdistuses KarS §

§ 238lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti Janek Einerile karistuseks 6 kuud vangistust. Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu poolt 13.11.2014 mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 aasta ja 3 kuu vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 9 kuud vangistust. Sama otsusega mõisteti Janek Einerilt riigituludesse menetluskulud kokku 850,80 eurot. 2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava Janek Eineri kaitsja Toomas Alp. Kaitsja taotleb apellatsioonitähtaja ennistamist ja maakohtu otsuse tühistamist ning kriminaalasja saatmist Pärnu Maakohtule uueks arutamiseks. Kaitsja selgitab, et Janek Einer sõlmis kaitsjaga kokkuleppe apellatsiooni koostamiseks 05.02.2018 (volikiri kriminaaltoimikus). 07.02.2018 haigestus volituse saaja ning vajas 1

(3)1-17-11476 hospitaliseerimist kuni 09.02.
  1. Ambulatoorse ravi kestus oli kuni 21.02.
  2. Kuna kohtuotsus tehti kantselei kaudu avalikult teatavaks 29.01.2018 ja apellatsioonitähtaja viimane päev oli 13.02.2018, siis puudus Janek Eineril võimalus nii lühikese aja jooksul kokkulepe sõlmimiseks uue kaitsjaga. Eeltoodust tulenevalt taotleb apellant asjas apellatsioonitähtaja ennistamist. Samuti leiab apellant, et kohtuotsus ei ole õige ja kuulub täielikult tühistamisele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse ja kriminaalasja materjalidega, leiab, et apellatsioonitähtaja ennistamise taotlus ei kuulu rahuldamisele.
  4. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt kuulutati kohtuotsuse resolutiivosa 05.01.2018, kuulutamise juures viibisid prokurör ja süüdistatav Janek Einer. Kohtuotsuse kuulutamisel selgitati Janek Einerile, et edasikaebe korral on põhistatud kohtuotsus kätte saadav 26.01.
  5. Pärnu Maakohtu 05.01.
  6. a resolutiivotsus, mis anti süüdistatavale kohtuotsuse kuulutamise järgselt isiklikult allkirja vastu üle (tl 49), sisaldas samuti selgitust, et apellatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus pooltele kättesaadav alates 26.01.2018 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kantselei kaudu. 11.01.2018 esitas süüdistatav Janek Einer Pärnu Maakohtule apellatsiooniteate. Motiveeritud kohtuotsus oli pooltele kättesaadav Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kantselei kaudu 26.01.
  7. Seega hakkas apellatsioonitähtaeg kulgema alates 27.01.2018.

§ 319

lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. 5. Kaitsja on esitanud apellatsiooni ringkonnakohtule 26 päeva pärast maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemist ning palub apellatsioonitähtaeg ennistada tulenevalt enda tervislikust seisundist. Nimelt nähtub perearsti tõendist nr 1141, et Toomas Alp viibis haiglaravil 07.-09.02.2018 ning edasi ambulatoorsel ravil 09.-21.02.2018.

§ 172

lg-st 1 ja § 319 lg-st 7 tulenevalt võib ringkonnakohus apellatsioonitähtaja ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks loeb

§ 172

lg 2 isiku äraolekut, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega, aga ka muid asjaolusid, mida menetleja peab mõjuvaks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (RKKKm nr 3-1-1-152-05; 3-1-1-5-07; 3-1-1-90-10). Seega ei loeta kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks mitte igasugust haigust, vaid rasket haigust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Ringkonnakohtu hinnangul saab haiglaravil viibimist lugeda selliseks objektiivseks takistuseks, mis tegi lepingulisel kaitsjal võimatuks apellatsiooni tähtaegse esitamise. Selle järgselt ambulatoorsel ravil viibimine ei tähenda aga a priori just sellist terviseseisundit, mis takistas apellatsiooni tähtaegset esitamist. Sellist arstitõendit, mis võimaldaks ringkonnakohtul järeldada, et süüdistatava kaitsja Toomas Alp põdes sellist rasket haigust, mis ei võimaldanud tal ambulatoorsel ravil viibides esitada kaebus tähtaegselt, ringkonnakohtule esitatud ei ole. 6. Nagu eelnevalt märgitud, hakkas apellatsioonitähtaeg kulgema alates 27.01.2018 ning apellatsiooni esitamise viimane tähtaeg oli seega 12.02.2018 (

§ 171lg 3).

Lugedes apellatsiooni esitamine objektiivselt takistatuks ajavahemikul 07.-09.02.2018, oleks apellatsiooni esitamise viimane tähtaeg olnud 13.02.2018. Kaitsja on esitanud apellatsiooni aga alles 2

(3)1-17-11476 21.02.2018, seega hilinenult. Asjaolu, et apellatsioon on kaitsja poolt koostatud
  1. veebruaril ning allkirjastatud ja kohtule esitatud
  2. veebruaril ehk ajal, mil kaitsja viibis ambulatoorsel ravil, kinnitab samuti asjaolu, et tema tervislik seisund polnud nii raske, et ei võimaldanud esitada apellatsiooni tähtaegselt. Kuivõrd apellant ei ole esitanud tõendeid, mis annaks alust tuvastada, et tema tervislik seisund ei võimaldanud tal esitada apellatsiooni tähtaegselt, siis tuleb jätta taotlus apellatsioonitähtaja ennistamiseks rahuldamata. Oluline on rõhutada sedagi, et apellatsiooni esitamise õigus on ka süüdistataval endal, kuid ka süüdistatav ei ole tähtaja jooksul apellatsiooni esitanud.

§ 326

mõtte kohaselt on apellatsioonkaebuse tähtaega järgitud ka siis, kui nt õigusalaste teadmiste puudumisel üksnes väga lühidalt kirjalikult deklareeritakse mittenõustumist vastava kohtulahendiga. Sel juhul, vastavalt

§ 326lg-s 1 sätestatule, määrab kohus tähtaja apellatsioonis puuduste kõrvaldamiseks.

Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et süüdistatav ise on käitunud ükskõikselt, kuna pöördus kaitsja poole alles 10. päeval peale kohtuotsuse kättesaadavaks tegemist ning ka kohtuotsuse motiveeritud väljatrükile läks isik järgi alles 19.02.2018, seega peale apellatsiooni esitamise tähtaja lõppu. Seejuures oli süüdistatavale kohtueelses menetluses tagatud riigi õigusabi korras määratud kaitsja Arri Tooming, mistõttu oli süüdistataval õigus pöörduda ka määratud kaitsja poole apellatsiooni koostamiseks, olenemata sellest, et süüdistatav loobus kaitsja osalemisest kohtuistungil. Eeltoodust tulenevalt on apellandi väide, et süüdistataval puudus võimalus lühikese aja jooksul uut kaitsjat leida, asjakohatu. 7.

§ 326

lg 2 p 1 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsioon on esitatud pärast

§-s 319 sätestatud apellatsioonitähtaja möödumist ja kohus on jätnud apellatsioonitähtaja ennistamata. Kuivõrd ringkonnakohus jätab eeltoodud põhjustel apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja apellatsioonitähtaja ennistamata, siis tuleb süüdistatava Janek Eineri kaitsja Toomas Albi apellatsioon jätta läbi vaatamata. 8. Eeltoodu alusel ning juhindudes

§-st 172, § 319 lg-st 2, § 326 lg 2 p-st 1 jätab ringkonnakohus Toomas Albi taotluse Pärnu Maakohtu 05.01.2018. a otsusele apellatsioonitähtaja ennistamiseks rahuldamata ja apellatsiooni läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.