Obsah (6)

§ 121§ 45§ 204§ 203§ 104§ 201

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2017, Tallinn Haldusasja number 3-18-50 XX kaeb

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kinnipeetav XX pöördus 06.11.2017 Tallinna Vangla poole palvega, et talle selgitataks, miks ta ei saanud oktoobris silmaarsti ja hambaarsti vastuvõtule. Tallinna Vangla käsitas kinnipeetava pöördumist selgitustaotlusena ja vastas sellele 04.12.2017 kirjaga nr 5-18/17/23554-2, selgitades, et arsti vastuvõtule saamise otsustab arst lähtudes isiku ravivajadusest; hambaarsti vastuvõtule kinnipeetav juba pääses. Kinnipeetav esitas Tallinna Vanglale 08.12.2017 vaide. Tallinna Vangla 27.12.2017 vaideotsusega nr 5-15/17/353-2 jäeti XX vaie rahuldamata.
2. XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus talle kinnipidamisasutuses 10.10.2017 kuni 11.10.2017 meditsiinilise abi osutamata jätmise õigusvastasuse tuvastamist, 27.12.2017 vaideotsuse tühistamist ja meditsiinilise abi osutamata jätmisega tekitatud 3-18-50 mittevaralise kahju hüvitamist summas 25 000 eurot. Kaebuse kohaselt ei viidud kaebajat silmaarsti vastuvõtule, kuigi kaebaja oli vastuvõtunimekirjas. Kaebaja küsis meditsiiniosakonna juhatajalt, miks teda vastuvõtule ei lastud, kuid ei saanud selget vastust. Kaebajat ei võetud silmaarsti vastuvõtule ka 27.12.
4. Tallinna Halduskohtu 07.02.2018 määrusega tagastati XX kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 1 punkti 1 kohaselt tagastab kohus määrusega kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kahju tekitajaks ei ole vangla avalik-õiguslikus suhtes. Vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus (vt lahendid asjades nr 3-3-1-53-10, p 9 ja nr 3-3-1-69-10, p 9). Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 2 lg 1 kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Tervishoiutöötajana käsitatakse muuhulgas arsti (TTKS § 3 lg 1). Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab järelikult ka silmaarsti poolt kinni peetava isiku meditsiinilise läbivaatuse. Praegusel juhul tegi vangla meditsiinitöötaja (silmaarst) otsustuse patsientide vastuvõtu prioriteetsuse määratlemisel. Võib eeldada, et arst teadis kaebaja vastuvõtule saamise soovi põhjust ning hindas kaebaja vastuvõtule pääsemise vajadust vahele võetud patsientide omast vähem erakorralisemaks. Seetõttu on arsti vastav otsustus kvalifitseeritav ravikvaliteeti puudutavaks otsustuseks. Vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab vangistusseaduse (VangS) § 52 lõikele 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte haldusotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 kohaselt on eraõigussuhetest tulenev kohtuasi tsiviilasi. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Kaebajal on võimalik pöörduda Harju Maakohtu poole tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Isegi kui kaebuse lahendamine oleks halduskohtu pädevuses, tuleks hüvitamisnõue tagastada. Hüvitamisnõuete esitamiseks on kinnipeetavale nähtud ette kohustuslik kohtueelne menetluskord (VangS § 11 lg 8). Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks vastava kahju hüvitamise taotlusega vangla poole pöördunud ning vangla vastava taotluse lahendanud. Eeltoodust tulenevalt tuleks kaebus meditsiiniteenuse osutamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes kaebajale tagastada ka juhul, kui halduskohtul oleks pädevus kaebust menetleda, kuna kaebaja ei oleks läbinud kaebuse esitamisele seatud kohustuslikku kohtueelset menetlust (

§ 121

lg 1 p 4).

§ 45

lg 4 järgi võib vaideotsuse peale esitada kaebuse vaid juhul, kui vaideotsus rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Vaideotsus ei riku kaebaja õigusi sõltumata vaidlustatavast toimingust, mistõttu tuleb kaebus tagastada ka vaideotsuse vaidlustamise osas. MÄÄRUSKAEBUSE SEISUKOHAD 2

§ 204lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

II 6. Määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.03.2018 määrus muutmata. Halduskohus on jõudnud kaebuse tagastamise osas õigele järeldusele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid tulenevalt

§ 201lg-st 4 ja § 203 lg-st 2 korrata.

1. Tervishoiuteenuse osutamiseks tuleb pidada ka meditsiinitöötaja otsustust selle kohta, millises järjekorras (tulenevalt vastuvõtule soovivate patsientide terviseseisundist) patsientide vastuvõtt korraldatakse. Ravijärjekorra määramine vanglas sõltub patsientide terviseseisundist ja seetõttu saab selle üle otsustada vaid meditsiinitöötaja. Praegusel juhul on kaebaja vaidlustanud arsti vastuvõtule (õigeaegselt) pääsemata jätmist ning kaebusele lisatud tõendid kinnitavad, et sellise viivituse põhjuseks on meditsiinitöötaja hinnang patsientide terviseseisundile. Tegemist on vanglas tervishoiuteenuse osutamisest tekkinud vaidlusega nii tuvastamisnõude kui kahju hüvitamise nõude osas.
2. Vanglas tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe ning tervishoiuteenuse osutamisega kaasnevad vaidlused lahendab maakohus tsiviilkohtumenetluses (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-50-14, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika). (allkirjastatud digitaalselt) 3