Obsah (5)

§ 76§ 75§ 4231§ 65§ 69

1 Kriminaalasi nr 1-16-5182 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-5182 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata Eggert Kojonile katseaeg kuni 04.12.2018 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada Eggert Kojonit katseajal järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Eggert Kojonit katseajal järgima

§ 75

lg 2 p 2,21,4,8 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - osalema sotsiaalprogrammis. Määrata Eggert Kojoni kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Eggert Kojoni kohtumääruse jõustumist. karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt K. Kooga Advokaadibüroo (asukoht Rakvere 5A, 41531 Jõhvi) kasuks 85,56 (kaheksakümmend viis eurot ja 56 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 14,26 eurot) eurot v.-adv. Kaido Kooga poolt määratud korras süüdimõistetu Eggert Kojoni kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Eggert Kojonilt menetluskuluna kaitsjatasu 85,56 (kaheksakümmend viis eurot ja 56 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Kaido Kooga poolt osutatud õigusabi eest. Eggert Kojonil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355, Luminor Bank nr EE401700017002872300 või Danske Bank nr EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700045910 ning selgitus: „Eggert Kojoni, 1-16-5182, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.03.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Eggert Kojoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Eggert Kojoni tunnistati Pärnu Maakohtu 15.06.2016 kohtuotsusega nr 1-16-5182 süüdi

§ 4231

järgi ning mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 15.12.2015 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 69

ja § 73 lg 4 alusel asendati mõistetud vangistus 1 aasta 6 kuud ja 27 päeva – 567 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse 3 jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustati Eggert Kojonit järgima

§ 75

lg 1 pdes 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning

§ 75lg 2 p 8 sätestatud kohustust.

Pärnu Maakohtu 20.06.2017 kohtumäärusega nr 1-16-5182 rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele Eggert Kojonile Pärnu Maakohtu 15.06.2016 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta 4 kuud ja 14 päeva vangistust. Eggert Kojoni kannab nimetatud karistust alates 20.07.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Käesolevat karistust kannab ta sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt. Kuritegu on toime pandud mõtlematusest võimalikele tegude tagajärgedele. Varasemalt on isikut ühel korral karistatud kehalise väärkohtlemise eest ja kahel korral mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt. Kuritegude laad on jäänud samaks ning käitumine on sarnane varasemaga – isik on pannud kuriteod toime tagajärgedele mõtlemata ning hetketuju ajel. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ning kaaslaste mõju. Vangistuses on kinnipeetav olnud hõivatud majandustöödel koristajana ning köögitöölisena. Ajavahemikul 01.09.2017-13.12.2017 õppis ta Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses puidupingitöölise erialal, kuid seoses avavanglasse paigutamisega ta õpinguid jätkata ei soovinud. Alates 13.12.2017 kannab kinnipeetav karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Lisaks on ta vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning toimunud on vestlused psühholoogiga. Lähedastega suhtleb kinnipeetav peamiselt telefoni teel, ühel korral on tal võimaldatud käia lühiajalisel väljasõidul, mille raames ta kohtus oma abikaasaga. Alates 04.02.2018 on kinnipeetaval võimaldatud osaleda väljaspool vanglat Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Jõhvi Mihkli koguduse jumalateenistustel. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 9 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 7 kuud vangistust. Võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on majaga, mis kuulub isiku kasuisale. Majas on kolm tuba ning praegusel ajal elavad seal kinnipeetava ema, kasuisa ja kaks venda. Isik on omandanud põhihariduse lihtsustatud õppekava alusel xxxx, kuhu ta oli suunatud käitumisprobleemide tõttu. Ta jätkas õpinguid peale põhihariduse omandamist ehitus- ja puussepa erialal ning ka põllumajanduse valdkonnas, kuid väidetavalt oli raske õppida ja sellepärast jättis õpingud pooleli. Kinnipeetav töötas enne vangistust ametlikult firmas xxxx ja sai lisaks puude toetust. Isik omab peamiselt ametliku töö kogemust. Vabanedes on kinnipeetaval võimalik töötamist jätkata xxxx, mille juhatuse liige on kinnitanud, et võtab isiku tööle. Maksu- ja Tolliameti andmetel on antud firmal maksuvõlg alates 20.11.
2. Vabanemisel on kinnipeetaval lisaks olemas materiaalne tugi vanemate näol. KRaha andmetel omab isik 26.02.2018 seisuga tasumata võlanõudeid 7516 euro ulatuses. Vabanemisfondi on hoiustatud 152 eurot. Kinnipeetav on motiveeritud võlgnevusi tasuma. Kinnipeetava tugivõrgustikku kuuluvad ema, kasuisa, kolm venda, vanaema ja abikaasa (abielu on registreeritud xxxx vanglas). Bioloogilise isaga ei ole isik suhelnud. Päritoluperekonnas on kriminaalse taustaga inimesi (vend, bioloogiline isa). Lähedastega on suhted head ja toetavad, abikaasa käib lühiajalistel kokkusaamistel. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuulusid kuritegeliku minevikuga isikud, kellega ta on enda sõnul suhted katkestanud. Kuritegusid on isik toime pannud teiste mõjutusel. Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus. Alkoholi tarvitamist alustas ta 17-aastaselt, viimati tarvitas 10.07.
3. Varasemalt on isik saanud alkoholismi ravi narkoloogilt. Alkoholijoobes on kinnipeetav käitunud vägivaldselt. Isik teadvustab alkoholi tarvitamise tagajärgi ning seost kuritegevusega. Ta kavatseb vabanedes ühe aasta vältel 4 alkoholist täielikult loobuda. Kinnipeetav tarvitas kanepit enne vangistust 1-2 korda kuus lõõgastumiseks. Esimest korda tarvitas ta kanepit 18-aastaselt. Isik on olnud psühhiaatrilisel ravil erinevates haiglates. Vanglas on näidustatud psühhiaatriline ravi ja psühholoogiline nõustamine. Varasemalt oli isikule määratud töövõimetus xxxx ulatuses seoses psühhiaatriliste probleemidega. Isik tegutseb impulsiivselt ega mõtle võimalikele tagajärgedele. Ta tunnistab oma probleeme ja on nõus, et nende lahendamiseks peaks midagi tegema. Vabanemisjärgsed eesmärgid on seotud peamiselt perekonna abistamise ja ülalpidamisega. Kinnipeetav ei samasta end kriminaalse subkultuuriga ning saab aru temaga töötava personali vajalikkusest. Isik on eiranud kriminaalhooldusel olles kohustusi üldkasuliku töö tegemise osas, mille tõttu pöörati varasemalt mõistetud vangistus täitmisele. Kinnipeetav kahetseb toimepandud tegusid, olles valmis muutuma. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 61%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 68%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla tema tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul kui kohus peab otstarbekaks Eggert Kojoni tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata kinnipeetavale, tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, katseaeg ja käitumiskontroll kuni 04.12.
4. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Eggert Kojonile

§ 75lg 2 p 2,21,4,8 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetav nimetab oma lähedasteks ema K K ja venna R K. Suhted lähedastega on väidetavalt head. Vangistuse ajal ei ole suhted perega katkenud. Eggert Kojoni suhtlusringkond oli vabaduses olles valdavalt negatiivset mõju avaldav. Negatiivset mõju tema käitumisele avaldas alkoholi ja narkootiliste ainete (kanep) tarvitamine. Kinnipeetav soovib võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel asuda elama xxxx. Tegemist on majaga, mis kuulub Eggert Kojoni kasuisale J P (P). Andmed on kontrollitud Kinnistusraamatu kaudu. Majas on kolm tuba. Praegusel ajal elavad majas Eggert Kojoni ema, kasuisa ja kaks venda. Enne vangistust elas kinnipeetav samas majas. Esitatud taotluses teatas isik, et kavatseb peale vabanemist tööle asuda oma firmasse xxxx, mille kavatseb registreerida vabanedes. 24.01.2018 laekus täiendav informatsioon vabanemisjärgse töökoha kohta, millest selgus, et kinnipeetavale võimaldatakse töökoht xxxx, aadressil xxxx, mille juhatuse liige on A H. Osaühing tegeleb teede ehitustöödega. Tööobjektid asuvad erinevates Eesti paikades. A. H kinnitas kriminaalhooldusametnikule, et suhtles kinnipeetavaga telefoni teel, isik on töötanud tema firmas ning selletõttu lubas ta, et võtab isiku vabanemisel oma firmasse tööle tagasi. Garantiikiri puudub. Maksu ja Tolliameti andmetel on maksukohustuslasel xxxx maksuvõlg alates 20.11.

1. Võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel on isikul materiaalne tugi vanemate näol. Kinnipeetava ema töötab xxxx ja kasuisa töötab xxxx. Eggert Kojoni on varasemalt olnud määratud kriminaalhooldusele ühel korral. Pärnu Maakohtu 15.06.2016 otsusega asendati isikule mõistetud vangistus 567 tunni üldkasuliku tööga. Kriminaalhoolduse toimikust selgub, et isiku elukohast tulenevalt planeeriti ta töökohustust täitma Vändra vallavalitsuse juures. Valla territooriumil sooritas isik 64 töötundi, kuid alates 04.01.2017 hoidus ta üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. Koostati kaks kirjaliku hoiatust (28.10.2016 ja 03.03.2017). 10.04.2017 koostas kriminaalhooldusametnik Pärnu Maakohtule erakorralise ettekande ja taotles isikule mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. 27.04.2017 toimunud kohtuistungil lubas isik üldkasuliku töö tegemist jätkata, kui seda saab teha nädalavahetustel ning nõustus seetõttu Pärnussegi sõitma. Eggert Kojonile see võimalus ka anti ning istung lükati edasi 20.06.
2. Pärnu Maakohtu 20.06.2017 määrusega pöörati täitmisele Eggert Kojonile mõistetud vanglakaristus tema poolt tegemata jäetud 494 üldkasuliku töö tunni – 1 aasta 4 kuu ja 14 päeva ulatuses. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Eggert Kojoni tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata kinnipeetavale, tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, katseaeg ja käitumiskontroll kuni 5 04.12.
3. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Eggert Kojonile

§ 75lg 2 p 2,21,4,8 sätestatud kohustused.

Eggert Kojoni kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Üldkasuliku töö tegemine ebaõnnestus, sest ta ei uskunud, et võib reaalselt vanglasse sattuda. Ta tõesti kahetseb seda, et asi nii kaugele läks. Kui kohus otsustab ta vabastada, siis nüüd on ta valmis alluma kriminaalhooldusele. Ta teab, et tal on sõltuvus alkoholist ja ta on sellega tegelenud. Sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ja psühholoogi vestlustel osalemine on aidanud sellele probleemile lahendust leida. Ta on vanglas abiellunud. Kui kohus ta vabastab, siis esialgu hakkab ta elama abikaasast eraldi. Ta peab last ja abikaasat üleval pidama. Tütar on xxxx. Abikaasa õpib veel, lõpetab sel aastal gümnaasiumi. Ta läheb tööle xxxx. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Eggert Kojoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Eggert Kojoni ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis kohtuistungil vastupidiselt vanglale ja ka prokuratuurile, et Eggert Kojoni tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Riigikohtu lahendite kohaselt on kõige tähtsamaks tingimuseks enne tähtaega vabastamisel isiku käitumine vangistuses. Eggert Kojoni on end vangistuses eeskujulikult üleval pidanud. Kaitsja jaoks on üllatav see, et sellise eeskujuliku iseloomustuse peale vangla leiab, et enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud ega toeta seda, leides, et isik on ohtlik avalikkusele ja tema ohtlikkus ühiskonnale on suur. Enne tähtaega vabastamise juures ei saa arvestada Viru Vangla arvamust ja riske uute kuritegude toimepanemiseks, sest pole teada, mis metoodika alusel on riskid välja arvestatud. Kaitsja leiab, et lähtuvalt iseloomustusest ja neist asjaoludest, mis selles on toodud, ei ole Eggert Kojoni uute kuritegude toimepanemise risk suur. Väga oluline asjaolu on see, et Eggert Kojoni on esimest korda vanglas ja on saanud sellest korraliku õppetunni. Kui inimest ei hoia uute kuritegude toimepanemisest reaalne vangistus, siis ei hoia ära seda mingi muu asjaolu. Lähtudes sellest positiivsest, mida on üles näidanud Eggert Kojoni vangistuses, samuti sellest, et tal on olemas elukoht, garanteeritud töökoht, lähedaste toetus, leiab kaitsja, et tema enne tähtaega vabastamine on põhjendatud ja palub Eggert Kojoni vabastada.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Eggert Kojoni võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kinnipeetavat on 3 korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Kinnipeetava käitumist vangistuses võib üldiselt pidada heaks, millele viitab eelkõige see, et alates 13.12.2017 kannab ta karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Eggert Kojonil on küll üks kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid tegemist ei ole raske rikkumisega. Vangistuse jooksul on ta olnud hõivatud majandustöödel, osalenud IdaVirumaa Kutsehariduskeskuse kaudu puidupingioperaatori eriala õpingutel, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning osalenud vestlustes psühholoogiga. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Samuti ei saa jätta tähelepanuta, et tegemist on isiku esimese reaalse vangistusega, mistõttu on selle mõju potentsiaalselt tugev. 6 Vabanemisel on kinnipeetaval olemas kindel elukoht vanemate juures ning ka nende materiaalne toetus. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Vangistuses on kinnipeetav abiellunud ning vabanedes soovib ta ülal pidada oma abikaasat ja last. Vabanemisel on tal võimalus asuda tööle xxxx, kus ta on ka varasemalt töötanud. Töökoha olemasolu aitab kohtu hinnangul kaasa isiku majanduslikule toimetulekule vabaduses. Kinnipeetav tunnistab, et tal on alkoholisõltuvus ning mõistab, et peab sellega tegelema. Ta teadvustab alkoholi tarvitamise tagajärgi ning seost kuritegevusega ning on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kinnipeetav kahetseb, et hoidis kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest ning on valmis vabanemisel järgima kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Kuigi Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist, leiab kohus, et isikule tuleks anda võimalus näidata, et vangistus on oma eesmärgi täitnud ning ta suudab ülejäänud karistusaja kanda ära vabaduses kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Alkoholi tarvitamisega seonduvat võimalikku uue kuriteo toimepanemise riski saab kohtu hinnangul maandada isikule katseajaks

§ 75

lg 2 p 2 sätestatud kohustuse mitte tarvitada alkoholi määramisega.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus Eggert Kojonile katseaja ja käitumiskontrolli kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 04.12.2018 alates kohtumääruse jõustumisest ning paneb talle katseajaks

§ 75lg 2 p 2,21,4,8 sätestatud kohustused.

Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus leiab, et antud juhul oleks vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise ja käitumiskontrolli nõuetele allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Kaido Kooga, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 85,56 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kaitsjatasu summas 85,56 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik