§-de 5; 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Pooltevahelise laenulepinguga, laenu tagastamise graafikuga, lepingu lahutamatuks lisaks olnud üldtingimustega, võlgnevuse arvestusega, M. R. poolt 16.02.2016 oma allkirjaga kinnitatud isikutunnistuse koopiaga (tl 19-22, 24, 68) on tõendamist leidnud, et pooled on 16.veebruaril 2016.a. sõlminud laenulepingu, mille kohaselt väljastati kostjale laenu 189 eurot ja kostja põhivõlgnevus on praegu 189 eurot.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooltevahelise laenulepingu p 3.7 järgi oli kokku lepitud laenu intressimääras 20% aastas laenusummalt. Hagi materjalidest nähtuvalt ütles hageja laenulepingu üles kostja poolt kohustuste mittetäitmise tõttu 19.08.2016.a. Seega on põhjendatud kuni laenulepingu ülesütlemiseni raha kasutamise eest hageja intresside nõue kostja vastu summas 27,32 eurot. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta on põhivõlga ja intresse hagejale tasunud.
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on laenulepingu p 3.8 kokku leppinud viivisemääras 20% aastas ja 0,05% päevas. Hageja on arvestanud viiviseid tasumata põhivõla maksetelt alates esimese makse osa sissenõutavaks muutumisest 17.03.2016 kuni hagi esitamiseni 02.12.2016 kokku 14,52 eurot. Hageja ei ole kostjalt nõudnud viiviseid
Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viiviste arvutusele. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulude 23 euro suuruses hüvitamist. Laenulepingu üldtingimuste p.1.3.2. kohaselt, kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab laenuandja laenusaajale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, millega iga sissenõutavaks muutunud osamakse kohta meeldetuletuskirja saatmise eest on õigus nõuda kuni 5 eurot, esmase meeldetuletuskirja saatmine on tasuta. Ka 3
lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale kokku kümme meeldetuletuskirja (tl 26-35). Õiguskirjandus toetab hageja seisukohta, et kui poolte vahel on kokku lepitud rahaliste kohustuste täitmise aeg, saab sissenõudmiskulude hüvitamist nõuda iga maksega hilinemise korral (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016, lk 581). Seega on kostjalt võla sissenõudmiskulud 23 eurot meeldetuletuskirjade koopiatega tõendatud ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Neil asjaoludel ja eeltoodud tõenditele tuginedes leiab kohus, et kostja laenulepingujärgne põhivõlgnevus 189 eurot, intressid 27,32 eurot, viivised 14,52 eurot ja võla sissenõudmiskulu 23 eurot on tõendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 253,84 eurot.
lg 1 kohaselt vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel üksnes süü olemasolu korral. Üldjuhul vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest
Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on
Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt kohustuse rikkumine on vabandatav. MENETLUSKULUD TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1,2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja taotleb menetluskuluna kostjalt hageja poolt tasutud riigilõivu 75 eurot väljamõistmist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 30 eurot (tl 39, 40). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning tulenevalt TsMS § 139 lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel vastavalt riigilõivuseadusele 75 eurot, mistõttu tuleb tema poolt tasutud riigilõiv lugeda hageja vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks ning kuulub kostjalt väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.