1-17-5426 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2018, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Prokurör Külli Zimm (kir

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi ja karistati 8 kuu vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Toomas Märdimäele mõistetud karistust Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 29.03.2017 kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse, so 7 kuu ja 2 päeva vangistuse võrra, mõistes Toomas Märdimäele lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud ja 2 päeva vangistust. 22.01.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Toomas Märdimäe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kõrgohtlik konkreetsete täiskasvanute suhtes ning väheohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on konkreetne täiskasvanud inimene – elukaaslane ja ühiskond. Oht seisneb, et kinnipeetav reageerib vägivallaga elukaaslase käitumisele, mis näitab puudulikku probleemide/konfliktide lahendamise oskust – füüsilise vägivallas, kus võib kasutada ka relvataolist eset. Ohu tõenäosus, kui isik on tarbinud alkoholi või koos elukaaslasega tarbivad alkoholi, kus tekivad tülid, vaidlused, mille lahendamiseks kasutatakse vägivalda. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 36 %. Vägivalla kuritegu toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 49 %. Tuginedes korduvkuritegevuse retsidiivsusprotsendile ei toeta Tartu Vangla T. Märdimäe vabanemist tingimisi enne tähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Elama asuks elukaaslase juurde, kelle suhtes on ka vägivalda kasutanud. Nüüd saab temaga läbi ja käed jäävad taskusse. Katseaja kohustustega saab hakkama. Kui kohus kirja paneb, on nõus ka ravile alluma. Ise tahab ka. Töökohta ei ole, võtaks ennast Töötukassas arvele. On ka varem kriminaalhooldusel olnud. Kui siin istub, ei ole õnnestunud. Alates 30.01.2018 on avavanglas harja ja lapi peal. Käitumisega probleeme ei ole olnud. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Toomas Märdimäe tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Külli Zimm, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Toomas Märdimäe tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Toomas Märdimäe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Toomas Märdimäe kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Toomas Märdimäe temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 10 kuud, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressile XXX, kus elas ka varasemalt koos elukaaslase T. T. Isiku abikaasa soovib, et tema mees tuleks elama tema juurde. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kuigi isiku käitumine vangistuse jooksul on olnud korrektne, on kohtu hinnangul Toomas Märdimäe puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. Suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohast on alkoholi tarbimine. Vangla materjalidest nähtub, et isik tarvitab alkoholi sageli ja vahel ka suurtes kogustes koos elukaaslasega. Agressiivsed iseloomujooned vallanduvad alkoholi tarvitanuna ning vägivallateod elukaaslase suhtes on tingitud just alkoholist. Kuigi materjalidest nähtuvalt isik teadvustab probleemi, ei ilmne, et tal oleks tegelik tõsikindel soov alkoholi tarbimisest loobuda. Kohtu küsimusele ravile allumise kohta märkis kinnipeetav, et kui kohus kohustab, on nõus. Seda, et isik peaks vajalikuks ka omal initsiatiivil vabanemise korral sammude astumist, et alkoholist hoiduda, kohtule siiski ei nähtu. Sellele, et on suur tõenäosus, et isik asub uuesti alkoholi kuritarvitama, viitab, et isik läheb elama taas elukaaslase juurde, kellega ühise alkoholi tarvitamise käigus on vägivallateod toime pandud. Olukorras, kus isikul ei ole tegelikku sisemist soovi loobuda alkoholi tarvitamisest ning ta asub uuesti elama keskkonda, kus alkoholi kuritarvitamine ning vägivalla kasutamine aset leidis, on suur tõenäosus, et ta hakkab ka sellest tingituna toime panema uusi kuritegusid. Ka puudub kinnipeetaval seadusekuulekate lähedaste toetus. Lähedasteks ongi vaid Soomes töötav vend ja elukaaslane T.T. , kelle suhtes on aga süüdlane vägivalda tarvitanud mitmel korral. Toetav lähivõrgustik pakuks kinnipeetavale vaimset tuge ning aitaks kinnipeetaval probleemide tekkimisel püsida kainel ja seadusekuulekal teel. Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab ka asjaolu, et isikul puudub kindel töökoht. Kuigi isik ise loodab tööle saada Töötukassa abiga, ei ole see kindel, viimasel ajal enne vangistust elatuti juhutöödest. Töökoht sisustaks isiku vaba aega produktiivselt ning pakuks lisamotivatsiooni seadusekuulekal teel püsimisel Ka aitaks legaalse sissetuleku omamine kaasa rahaliste nõuete, milliseid on üle 12000€, rahuldamisele. Sissetuleku puudumisel eksisteerib suur tõenäosus, et tekivad lisapinged, mida isik asub maandama alkoholi tarvitades ning mis isiku puhul viib ka uute kuritegude toimepanemiseni. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Toomas Märdimäe tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Materjalidest nähtub, et varasem kriminaalhooldus on ebaõnnestunud – katseajal pani T.Märdimäe toime uue kuriteo, mille tõttu praegu karistust kannabki. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu ühtki uut motivaatorit, mis paneks süüdlast väljapool vangistusasutust rohkem pingutama ja õiguskorrast ning kehtestatud kohustustest kinni pidama. Kohus leiab, et karistuse kandmise jätkamise jooksul on võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega isiku taasühiskonnastamist paremini ette valmistada ja nt läbida täiendavaid sotsiaalprogramme, suhelda spetsialistidega alkoholsõltuvusest vabanemiseks, püüda leida töökoht ja sissetulek, millised ehk aitaksid vabaduses vältida uute kuritegude toimepanemist ning edukalt seadusekuulekalt toime tulla. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik