KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Liis Arrak, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 10.04.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-1233

) § 113 lg-s 1 sätestatud määras 3704,95 eurolt iga viivitatud kalendripäeva eest kindla summana alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni ja sealt edasi eelnimetatud suuruses protsendina kuni põhinõude täitmiseni. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 15.10.2013 elektrimüügilepingu (leping). Hageja edastas kostjale lepingu allkirjastamiseks 08.11.2013 ja 17.02.2014, kuid kostja lepingut ei allkirjastanud. Sellele vaatamata tasus kostja arveid lepingu sõlmimisest, kinnitades sellega oma nõustumist sõlmitud lepinguga. Lepingu p 10 kohaselt esitati kostjale arved igakuiselt vastavalt tegelikult kasutatule, millele lisandusid lepingu p-s 8 märgitud müüja marginaal, võrguhaldustasu jm. Hageja edastas kostjale 08.06.2015 arve nr 40042263 1670,50 eurot; 07.07.2015 arve nr 40096569 961,24 eurot, sh arve nr 40042263 tasumisega viivitamise eest tasu 5 eurot; 07.08.2015 arve nr 40169201 844,53 eurot, sh arve nr 40096569 tasumisega viivitamise eest tasu 5 eurot; 07.09.2015 arve nr 40275973 243,68 eurot, sh arve nr 40169201 tasumisega viivitamise eest tasu 5 eurot. Kostja ei tasunud nimetatud arveid, mistõttu edastas hageja nõude Lindorff OY-le sissenõudmiseks. Seejärel edastati nõue sissenõudmiseks Lindorff Eesti Aktsiaseltsile, kes edastas kostjale täiendavalt meeldetuletused võla likvideerimiseks. Kostja võlga ei tasunud. Arvestades nõude suurust ja hageja tegevust kohtuvälises menetluses, on nõudekulud 2 kirjaliku meeldetuletuse eest 29 eurot (24 eurot esimese meeldetuletuskirja ja 5 eurot teise kirja eest) põhjendatud ja mõistlikud. Seega on hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu 3748,95 eurot. Hageja ei nõustu kostja väitega, et kostja teatas 2015 mais, et lõpetab oma tegevuse Soomes Hämeenkankaantie 31B. Viidatud teadet ei ole kostja ka enda vastusele lisanud. Hageja esitas arveid kuni elektri tarnimise lõpetamiseni vastavalt lepingule. Hageja e-kirjavahetusest kostjaga nähtub, et kostja ei lõpetanud hagejaga sõlmitud lepingut juunis 2015, vaid soovis võimsuse vähendamist augustis, kuid ka augustis ei soovinud kostja lepingu lõpetamist. Kuna kostja oli alates maist 2015 jätnud arved tasumata, lõpetas hageja lepingu 09.08.2015. Samuti nähtub e-kirjadest, et pooled ei ole kehtivalt muutnud lepingut. Hageja küll selgitas kostjale augustis 2015 võimsuse vähendamise võimalikkust, kuid lisas mh, et võimsuse vähendamine ei ole võimalik tagasiulatuvalt. Seega oli poolte vahel sõlmitud kehtiv leping perioodil 13.10.2013-09.08.2015 ja kostja jättis täitmata enda lepingust tulenevad kohustused esitatud arvete tasumise osas perioodil mai-september 2015. Kostja vastuväited 3. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Pooltevahelised suhted olid n-ö arvetepõhised. Mingit lepingut kostja hagejaga sõlminud ei ole. Kostja teatas hagejale mais 2015, et lõpetab oma firma tegevuse Soomes Hämeenkankaantie 2

§ 101

lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel võib hageja nõuda kostjalt kohustuste rikkumise korral õiguskaitsevahendina kohustuse täitmist. Kostja esitas 30.06.2015 ruumide ülesütlemise teatise, mille alusel võis kostja kasutada ruume kuni 31.10.2015 ja 22.05.2015 e-kirja, milles avaldas hagejale soovi lepingut lõpetada. Hageja esitatud poolte e-kirjavahetusest nähtus aga, et ta vastas 26.06.2015 kostjale, et lepingu lõpetamine on võimalik, misjärel 29.06.2015 teatas kostja hagejale, et ta lepingu lõpetamist siiski ei soovi, sest ta vajab ruumides elektrit. Seega ei esitanud kostja hagejale lepingu lõpetamise avaldust, vaid püüdis välja selgitada, millistel tingimustel oleks võimalik elektrit edasi kasutada. Alates 09.08.2015 on hageja lepingu üles öelnud. Seega tuleb põhinõue kokku 3704,95 eurot rahuldada, sest tulenevalt lepingule oli kostja kohustatud hagejale elektrienergia eest tasuma. Hageja viivisenõue 429,94 eurot, mis on muutunud sissenõutavaks hagi esitamise seisuga 29.12.2016 ja viivis 131,55 eurot alates 30.12.2016 kuni otsuse tegemiseni 09.06.2017, tuleb rahuldada. Hageja meeldetuletuskirjade edastamisega seotud kulu 29 eurot on põhjendatud (

§ 1131lg 1) ja tuleb rahuldada.

Kuna hagi rahuldatakse, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud 880 eurot, s.o riigilõiv 400 eurot ja õigusabikulud 530 eurot (sh käibemaks). Kostja hageja menetluskulude suuruse kohta vastuväidet ei esitanud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 350 eurot. Hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud osaliselt. Kulu, mis on seotud transpordiga istungile, peab sisalduma lepingulise esindaja tunnihinnas ja seetõttu vähendas kohus kulude suurust 50 euro võrra. Kohus rahuldab hagejate menetluskulude hüvitamise taotluse 830 eurot. Apellatsioonkaebus

1. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata põhinõude 2049,45 euro ja viivise väljamõistmise osas ning mõista menetluskulud hagejalt välja. Maakohus asus vääralt seisukohale, et poolte vahel oli sõlmitud elektrimüügileping. Kostja ei ole lepingut allkirjastanud ja seda pole ümber lükanud ka hageja. Kostja esitas tõendid, et tegemist oli lepinguliste suhetega arve ja tarbimispõhiselt. Maakohus jättis tähelepanuta, et poolte vahel ei toiminud harilik õigussuhe, vaid hageja tegutses monopoolses seisundis ettevõtjana, kel lisaks õiguskaitsevahendite kasutusvõimalusele eksisteeris ühepoolse teenuse lõpetamise võimalus. Alates juunist 2015 Hämeenkankaantie 31B pinnal majandustegevust ei toimunud, millest oli hagejat teavitatud ja elektrienergia tarbimine oli marginaalne. Seetõttu ei ole arvete nr 40096569, 40169201 ja 40275973 esitamine ning nende eest tasumine põhjendatud. Ainuke põhjendatud arve oli 08.06.2015 arve 1670,50 eurot ja selle võtab kostja õigeks. Tõendite hindamine ei kajastu adekvaatselt otsuse motiveerivas osas. Vastus apellatsioonkaebusele
2. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks alus puudub (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
4. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse seisukoht, et poolte vahel ei ole lepingut sõlmitud. Hageja tõi esile, et elektrimüügi lepingu sõlmimiseks peab ostuhuviline eelnevalt avaldama 4

§ 16lg 3 mõttes).

Kui ostuhuviline täidab ankeedi hageja kodulehel, teeb ta sellega pakkumuse lepingu sõlmimiseks (

§ 16lg 1 mõttes).

Kostja väitel pole ta hageja kodulehel tahteavaldust teinud ja hageja allkirjastatud lepingut saanud. Vastupidist pole hageja tõendanud. Seetõttu ei saa hageja poolt lepingu saatmist vaadelda nõustumusena sõlmida leping otsese tahteavaldusega (

§ 20lg 1 mõttes).

Kuivõrd hageja hakkas kostjale siiski elektrit müüma ja selle eest arveid esitama, kostja aga tasus arveid, leidis maakohus põhjendatult, et leping sõlmiti kaudsete tahteavalduste vahetamise teel (TsÜS § 68 lg 3 mõttes). Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (

§ 20lg 1).

Hageja tegi pakkumuse lepingu sõlmimiseks teoga, st vajaliku võimsusega elektri tarnimisega ja arvete esitamisega, ning kostja nõustus pakkumusega sõlmida leping, tarbides elektrit ja tasudes arveid. Seetõttu ei oma vaidluse lahendamisel tähendust asjaolu, et kostja ei allkirjastanud elektrimüügilepingut. 9. Asja materjalidest nähtuvalt ei vajanud kostja enam alates maikuust 2015 hageja poolt vahendatud elektrivõimsust. Maakohus tuvastas ja apellatsioonimenetluses ei vaielda selle üle, et 26.05.2015 saatis kostja hagejale kirja sooviga lõpetada elektrileping (tl 116-117). Nimetatule on hageja vastanud 29.06.2015, et lepingu võib lõpetada alates 29.06.2015 (tl 118119). Samal päeval avaldas kostja hagejale, et hoone vajab siiski elektrit, kuna uksed ei tööta ilma elektrita ning elutoa valgustus ja külmkapp vajavad elektrit, st kostja vajab elektrit nagu igas kodus (119-120). Seega soovis kostja lepingutingimusi muuta. 06.08.2015 e-kirjast (tl 128129) nähtuvalt on hageja selgitanud kostjale, et kui kostja tahab muuta võimsuselektrit, peab ta kontakteeruma Ühendusmüügiga, milline oskab rohkem öelda peakaitsme suuruse muutmise hindade ja tähtaegade kohta. 07.08.2015 e-kirjas on kostja teatanud hagejale, et vajab elektrit ainult 16A ja mitte 800A alates 29.05.2015 ja küsinud, kas see on võimalik. Nimetatud kirjale on vastanud hageja e-kirjaga (tl 132-133) järgnevat: „Me mõistame teie soove, kuid peakaitsme suuruse muutmine ei ole nii lihtne. /…/ Me ei saa teha vahetust tagasiulatuvalt ja ilma omaniku (panga) nõusolekuta ühenduse kohta.“ Apellant leiab ekslikult, et hageja pidi tulema vastu tema esitatud soovile muuta lepingutingimusi.

§ 13

lg 1 kohaselt võib lepingut muuta või lepingu lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Kokkulepet lepingu muutmiseks pooled ei saavutanud. Asja lahendamisel ei oma tähendust asjaolu, et kostja ei tegelenud tema poolt üüritavates ruumides alates juunist 2015 enam majandustegevusega ja tema elektritarbimine oli marginaalne. Kostja ei ole tuginenud asjaolule, et tal oli mingi lepingust või seadusest tulenev õigus nõuda hagejalt elektrivõimsuse alandamist tarbimise vähenemise korral ja seda ka tagantjärele. Seega leidis maakohus õigesti, et hageja nõue kostja vastu tuleb rahuldada.

1. Apellant ei ole viidanud tõenditele, mida maakohus on hinnanud ebaõigesti. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud tõendite hindamisel menetlusõiguse norme ja on asjakohaseid tõendeid nende kogumis igakülgselt hinnanud.
2. Apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud väite, et kostja tegutses monopoolses seisundis, jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta.
3. Eeltoodu tõttu jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes kostja kanda (TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1). Vastavalt TsMS § 174 lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud apellatsiooniastmes. 5