Obsah (6)

§ 37§ 45§ 67§ 63§ 52§ 53

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-17-1672 9. aprill 2018 Ülle Polluks „X“kaeb

) § 37 lõige 1 ja § 38 lõige 1). 2)

§ 37lõike 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst.

Enne kinnipeetava tööle määramise otsustamist küsitakse hinnangut tema töövõimelisuse kohta meditsiiniosakonnast. Hinnangu kinnipeetava töövõimelisusele annab vangla meditsiiniosakond vastavalt tervisekaardis sisalduvatele kannetele. Tervisekaart annab põhjaliku ülevaate kinnipeetava tervislikust seisundist. Töövõimetust tingivad asjaolud on tõsised terviseprobleemid, mis ei saa tekkida üleöö. 3) Tervisekaardi

1. jaanuari
2. a raviloost nr 241 nähtub, et kaebaja ise arvab, et on võimeline töötama. Tervisekaardi
3. jaanuari
4. a raviloos nr 243 kinnitas arst Viktoria Pronevitš, et kaebaja võib töötada istudes. Vahetult enne tööle määramise käskkirja välja andmist hindas perearst kaebaja töövõimelisust uuesti. Tervisekaardi
5. veebruari
6. a raviloost nr 253 nähtub, et kaebaja toodi perearsti vastuvõtule seoses tööle määramisega. Perearst väljastas tõendi, mille kohaselt võib kaebaja täita tööülesandeid, mis on ette nähtud koristaja tööjuhendi punktides 1.3 ja 1.
7. Arst V. Pronevitš kooskõlastas kaebaja tööle määramise, arvestades tema terviseseisundiga. Pole mingit põhjust arvata, et Viru Vangla meditsiiniosakonna teenistujad ei tea, missugustes tingimustes peab kinnipeetav vangla üldkasutatavate ruumide koristamisel viibima ja milliseid tööülesandeid tuleb tal seejuures täita, ega oska hinnata oma patsiendi võimalusi nendega tervist ohtu seadmata hakkama saada. 4) Mitte igasugune terviseprobleem, valuaisting või ebamugavustunne ei ole käsitletav töökohustusest vabastava töövõimetusena. Ruumide koristamist ei peeta üldjuhul füüsiliselt raskeks ning sellega seonduvaid töid saab teha ka terviseprobleemidega isik, kui ta kasutab selleks sobivaid töövõtteid ja -vahendeid. Tervisekaardi
8. märtsi
9. a raviloos nr 267 on märgitud, et Viru Vangla meditsiiniosakond on teadlik kaebaja terviseprobleemidest, kuid arsti hinnangul ei ole kaebaja terviseprobleemid nii rasked, et ta ei saaks võtta eluosakonnas tolmu horisontaalpindadelt. Tolmu võtmine ei ole raske füüsiline töö. Lisaks käis kaebaja
10. aprillil 2017 neuroloogi vastuvõtul ning tervisekaardi raviloost nr 273 nähtub neuroloogi seisukoht, et kaebajale on lubatud paar tundi päevas kerge töö.

§ 45

lõike 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud oma kambrit ja selle sisustust ise korras hoidma ja puhastama. Vastavate tööde sisu ja maht on küll mõnevõrra erinevad, kuid liigutused, mis nende tegemisel teha tuleb, on suures osas siiski samad. Kaebaja pole väitnud ega tõendanud, et ta seda kohustust ei täida. Samuti pole kaebaja väitnud ega tõendanud, et ta ei saa teha muid igapäevaseid toiminguid. 5) 10. mail 2017 vahetult peale korralduse andmist kontrollis Viru Vangla meditsiiniõde kaebaja tervislikku seisundit. Tõendi kohaselt kurtis kaebaja seljavalu, pearingluse ja rindkerepiirkonnas valu üle. Läbivaatuse ajal kaebaja karjus. Meditsiiniõde mõõtis vererõhku ja kehatemperatuuri. Meditsiiniõde märkis, et kaebaja liikus kambris vabalt, sundasendis ei olnud, 3 3-17-1672 tema nahk oli roosakas, hingamispuudulikkust ega tasakaaluhäireid ei esinenud. Eeltoodust tulenevalt ei näinud meditsiiniõde põhjust anda kaebajale töövabastus. Tõendist on näha, et meditsiiniõe vastuvõtu ajal rääkis kaebaja, et tööle ei lähe ta nagunii ja soovib minna kohe kartserisse. Sellest võib järeldada, et kaebaja on negatiivselt meelestatud töötamiskohustuse suhtes ning püüab sellest igal viisil kõrvale hiilida. 6)

§ 37

lõike 2 punkti 1 kohaselt ei ole töötama kohustatud üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on kuuekümne kahe aastane, mis tähendab, et ta on kohustatud vanglas töötama. Võrreldes riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) regulatsiooniga on

regulatsioon leebem. RPKS § 7 lõike 11 kohaselt tekib

1. aastal sündinud isikul õigus vanaduspensionile vanuses 63 aastat ja 6 kuud. See tähendab, et vabaduses olev isik, kes on sündinud
2. aastal, peab töötama seni, kuni tema vanus on 63 aastat ja 6 kuud. Ka vabaduses olevatel isikutel on kõrges eas terviseprobleemid ja valud, kuid selleks, et ära elada, nad töötavad ning osa inimesi teevad ka rasket füüsilist tööd (nt traktorist, ehitustööline, laotööline). 7) Kaebajale määratud karistus on proportsionaalne. Kartserikaristuse määramisel on arvestatud kõikide asjakohaste asjaoludega. Käskkirjas on põhjendatud, miks vangla peab kaebaja toime pandud rikkumist raskeks. Käskkirjas on põhjendatud karistuse liiki ja määra. KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
3. Vastustaja karistas
4. juuni
5. a käskkirjaga kaebajat

§ 37lõike 1 ja § 67 punkti 1 rikkumise eest.

Kaebaja ei allunud 10. mail 2017 kella 10.09 paiku vanglaametniku korraldusele asuda koristama V8 eluosakonna üldkasutatavaid ruume, viidates oma halvale tervislikule seisundile. 11.

§ 37

lõikest 1 tuleneb, et kinnipeetav on kohustatud töötama, kui

ei sätesta teisiti.

§ 67

punkt 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et kinnipeetaval on õigus keelduda tööle asumise korralduse täitmisest, kui tööle asumisega asetaks kinnipeetav ohtu oma tervise (30. mai 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-14-12, punkt 10 ja 22. jaanuari 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14, punkt 13). Sellise õiguse kasutamisel ei riku kinnipeetav

§ 37lõikes 1 ja § 67 punktis 1 sätestatud kohustusi.

1. Vastustaja määras
2. märtsi
3. a käskkirjaga kaebaja tööle V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana alates
4. märtsist
5. Kaebajal tuli täita E8 koristaja tööjuhendi punktis 1.3 (tolmu pühkimine horisontaalpindadelt, aknalaudadelt ja mööblilt) ja punktis 1.4 (uste ja ukselinkide puhastamine, ukseklaaside korrashoid) nimetatud tööülesandeid. Töövahenditena nähti kaebajale ette lapp, vesi ja vajadusel kummikindad.
6. Kohtul tuleb alljärgnevalt välja selgitada, kas kaebaja keeldumine tööle asumise korralduse täitmisest
7. mail 2017 kella 10.09 paiku oli tema terviseseisundist tulenevalt õigustatud.
8. Viru Vangla valvuri
9. mai
10. a ettekandest nr 6-20/2372-1 nähtuvalt väitis kaebaja, et ei saa koristama asuda selja- ja südamevalu tõttu. Viru Vangla meditsiiniõe Olga Soomi
11. mai 4 3-17-1672
12. a tõendist on näha, et läbivaatuse ajal kurtis kaebaja selja- ja rindkerevalu ning pearingluse üle. Kohtule esitatud kaebuses selgitas kaebaja, et teda vaevas väga tugev alaseljavalu, samuti kannatas ta peavalu, pearingluse ja rindkerevalu käes. Valvuri ettekandest ja meditsiiniõe tõendist nähtub aga, et kaebaja ei ole
13. mail 2017 tööst keeldumisel osutanud peavalule. Seetõttu ei pea kohus usutavaks seda, et tööst keeldumise põhjuseks oli peavalu.
14. Vastustaja esitas kohtule kaebaja tervisekaardi väljavõtted, mis kajastavad ajavahemikke
15. jaanuar –
16. veebruar 2017 ja 21.−
17. märts 2017 ning
18. aprilli
20. jaanuaril 2017 on Lia-Leida Maigre teinud järgmise kande (ravilugu nr 239): „Kaebused seljavaludele iga päev . Kaal-- 69.7kg-- muid probleeme tervisega hetkel ei kaeba.“
21. jaanuaril 2017 on Jelena Hrissanfova teinud järgmise kande (ravilugu nr 241): „Probleemid tervisega: seljavalud, prostatiit. […] Arvab, et on võimeline töötama.“
22. jaanuaril 2017 on V. Pronevitš teinud järgmise kande (ravilugu nr 243): „Toodud seoses tööle määramisega. Anamneesis seljavalud, momendil kaebusi ei ole. Prostatiit. Nahk puhas. Töötada võib istudes.“
23. jaanuaril 2017 on O. Soom teinud järgmise kande (ravilugu nr 244): „Kaebuseks tugev seljavalu. […] Obj. liikumine piiratud, sundasend.“
24. veebruaril 2017 on O. Soom teinud järgmise kande (ravilugu nr 246): „Kaebuseks nõrkus, eriti hommikul, aeg ajalt pearinglus.“
25. veebruaril 2017 on Snežana Nesterova teinud järgmise kande (ravilugu nr 251): „Kaebab ka seljavalu üle.“
26. veebruaril 2017 on V. Pronevitš teinud järgmise kande (ravilugu nr 253): „Toodud seoses tööle määramisega. RR 120/76,
27. Seljavalud pikemat aega.“ V. Pronevitš väljastas samal päeval ka tõendi, kuhu märkis: „Lähtudes viimasest ülevaatamisest töötõend parandatud.Koristaja tööjuhendist lähtuvalt võib täita järgmisi tööülesandeid : Üldkasutatavate ruumide koristamine: p. 1.3; 1.4.“
28. märtsil 2017 on Sergei Iljin teinud järgmise kande (ravilugu nr 266): „Röntgenoloogiliselt rindkere elundid patoloogilise leiuta.“
29. märtsil 2017 on O. Soom teinud järgmise kande (ravilugu nr 267): „Viru Vangla meditsiiniosakond on teadlik kinnipeetava tervislikust seisundist ning on teadlik tema tervise probleemidest, kuid meditsiiniosakonna arsti hinnangul ei ole kinnipeetava tervise probleemid nii rasked, et ta ei saaks võtta eluosakonnas tolmu horisontaalpindadelt. Tolmu võtmine ei ole raske füüsiline töö.“
30. aprillil 2017 on N. Neglason teinud järgmise kande (ravilugu nr 273): „Valud püsivad, kiirgumine vasakusse jalga. Periooditi valud nii tugevad, et ei saa jalale toetada. […] paar tundi päevas kerge töö lubatud.“
31. Vastustaja selgitas vastuses kaebusele, et hinnangu kinnipeetava töövõimelisusele annab vangla meditsiiniosakond vastavalt tervisekaardis sisalduvatele kannetele. Seega on 5 3-17-1672 meditsiinitöötajad olnud kaebaja töövõimelisuse üle otsustamisel teadlikud tema seljavalust ja muudest terviseprobleemidest, kuid ei ole neid pidanud sellisteks, mis oleksid takistanud kaebajal ette nähtud tööülesannete täitmist. Seda kinnitab ka O. Soomi
32. märtsi
33. a kanne (ravilugu nr 267).
34. jaanuari
35. a kandest (ravilugu nr 241) nähtub, et kuigi kaebaja kurtis seljavalu üle, arvas ta sellest hoolimata, et on võimeline töötama. See annab tunnistust sellest, et kaebaja seljavalu ei pruugi olla sellise iseloomuga, et see välistaks täielikult töötamise võimalikkuse. V. Pronevitši
36. veebruaril 2017 tehtud kandest (ravilugu nr 253) on näha, et kaebaja viibis enne tööle määramise käskkirja andmist arsti vastuvõtul ja arst oli teadlik sellest, et kaebajat vaevab pikemat aega seljavalu. Vaadanud kaebaja üle ja olles kursis tema terviseprobleemidega, leidis V. Pronevitš, et kaebaja on võimeline täitma E8 koristaja tööjuhendi punktides 1.3 ja 1.4 nimetatud tööülesandeid (
37. veebruari
38. a tõend). Järelikult on kaebaja töövõimelisusele hinnangu andmisel arvestatud tema tervislike eripäradega.
39. Ei ole siiski välistatud, et pärast kinnipeetava töövõimeliseks hindamist ja tööle määramist toimub tema tervislikus seisundis selline muutus, mis muudab töötamise ajutiselt või püsivalt vastunäidustatuks. Kohus kontrollib alljärgnevalt, kas pärast kaebaja tööle määramist esines selliseid asjaolusid, mis annavad alust asuda seisukohale, et kaebaja tervislik seisund ei võimaldanud tal
40. mail 2017 koristada.
41. Pärast kaebaja tööle määramist kontrolliti
42. märtsil 2017 tema rindkereelundeid ega avastatud midagi patoloogilist (ravilugu nr 266).
43. aprillil 2017 viibis kaebaja neuroloog N. Neglasoni vastuvõtul. Raviloost nr 273 nähtub, et neuroloog oli teadlik kaebaja valudest ning kaebaja terviseseisundit arvestades asus seisukohale, et kaebaja võib paar tundi päevas teha kerget tööd. Kaebaja väitis, et neuroloog ütles talle, et kui tal selg valutab, ei pea ta tööle minema ja meditsiiniõde peab andma töövabastuse. Kohus märgib, et raviloost nr 273 sellist neuroloogi seisukohta ei nähtu. Seega ei viita miski sellele, et kaebaja tervislikus seisundis oleks pärast tema tööle määramist toimunud selline muutus, mis oleks selgelt välistanud või vähemalt kahtluse alla seadnud tema töövõimelisuse
44. mail
46. Pärast seda, kui kaebaja keeldus
47. mail 2017 kella 10.09 paiku tööle asumise korralduse täitmisest, kontrollis tema tervislikku seisundit meditsiinitöötaja O. Soom. O. Soomi
48. mai
49. a tõendist on näha, et meditsiinitöötaja kontrollis kaebaja vererõhku, kehatemperatuuri ja saturatsiooni. Samuti tuvastas meditsiinitöötaja, et kaebaja liikus kambris vabalt, sundasendis ei olnud, tema nahk oli roosakas ning hingamispuudulikkust ega tasakaaluhäireid ei esinenud. Pärast läbivaatust lubas meditsiinitöötaja kaebaja tööle. Seega on meditsiinitöötaja piisava põhjalikkusega kontrollinud kaebaja tervislikku seisundit vastavalt tema kaebustele ning on tuvastanud, et kaebaja võib täita talle ette nähtud tööülesandeid. Tõele ei vasta kaebaja väide, et O. Soom ei ole oma tõendis hinnanud kaebaja seljavalu koostoimes neuroloog N. Neglasoni
50. aprilli
51. a kandega tervisekaarti. O. Soomi koostatud tõendist on selgelt näha, et ta on kaebaja töövõimelisuse üle otsustamisel arvesse võtnud ka neuroloogi seisukohta, et kaebaja võib teha kerget tööd paar tundi päevas. Ka edasistes dokumentides on vastustaja hinnanud neuroloogi seisukohta ja muid tõendeid kogumis.
52. Riigikohtu halduskolleegium on
53. jaanuaril 2015 asjas nr 3-3-1-53-14 tehtud otsuse punktis 15 selgitanud, et kinnipeetava tööle määramisel saab tema töövõimelisuse üle otsustada üksnes arst. Riigikohus lisas, et kui arst on juba tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel, kuid ootamatu terviserikke tõttu keeldub kinnipeetav tööle asumisest, saab kinnipeetava terviseseisundile hinnangu anda ka tervishoiuteenust osutav õde (punkt 16). 6 3-17-1672 Enne kui vastustaja määras kaebaja
54. märtsi
55. a käskkirjaga tööle, küsis ta kaebaja töövõimelisuse kohta seisukohta V. Pronevitšilt. V. Pronevitš leidis
56. veebruaril 2017, et kaebaja võib täita E8 koristaja tööjuhendi punktides 1.3 ja 1.4 nimetatud tööülesandeid. Terviseameti veebilehelt avalikult kättesaadavate andmete kohaselt on V. Pronevitš arst. Tööle asumise korralduse täitmisest keeldumisel
57. mail 2017 kutsus vastustaja kaebaja terviseseisundi kontrollimiseks kohale O. Soomi. Terviseameti veebilehe andmete järgi on O. Soom õde. Järelikult oli kaebaja töövõimelisuse enne tema tööle määramist kindlaks teinud arst ja
58. mail 2017 oli piisav, kui kaebaja terviseseisundit kontrollis õde. Kaebaja leidis, et vastustaja oleks pidanud võtma arvamuse ka neuroloogilt. Kohus sellega ei nõustu. Vastustaja on nõuetekohaselt konsulteerinud meditsiinitöötajatega – arstiga ja õega. Lisaks oli vastustajale teada neuroloogi seisukoht
59. aprillil 2017 kaebaja tervisekaarti tehtud kande kaudu. Eeltoodut arvestades puudub põhjus asuda seisukohale, et vastustaja oleks pidanud enne vaidlustatud käskkirja andmist küsima arvamust N. Neglasonilt.
60. Kohus möönab, et kaebajal võis
61. mai
62. a hommikul selja- ja rindkerevalu ning pearinglus esineda, kuid eeltoodust nähtuvalt ei saanud need olla nii tõsised, et takistanuks tal koristada. Kohus nõustub vastustajaga, et mitte igasugune terviseprobleem, valuaisting või ebamugavustunne ei anna alust tööst keeldumiseks. Koristamistööd ei ole füüsiliselt kurnavad ning neid saab teha ka kergemate terviseprobleemide korral. 22.

§ 45

lõike 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud oma kambrit ja selle sisustust korras hoidma ja puhastama. Kaebaja ei ole väitnud, et ta seda kohustust ei täida. Kambri ja osakonna üldkasutatavate ruumide koristamisel tehtavad liigutused on sarnased. Kohtu hinnangul viitab asjaolu, et kaebaja suutis oma kambrit koristada, sellele, et ta suutis

1. mail 2017 koristada ka üldkasutatavaid ruume.
2. O. Soomi
3. mai
4. a tõendist ilmneb, et ta selgitas kaebajale, et neuroloogi seisukoha järgi on kaebajal lubatud teha kerget tööd paar tundi päevas. Kaebaja vastas seepeale, et ta on sellest teadlik, kuid tööle ei lähe nagunii ja soovib minna kohe kartserisse. Kohus soostub vastustajaga, et see osutab pigem sellele, et tööle asumise korralduse täitmisest keeldumise põhjuseks ei olnud tegelikult terviseprobleemid, vaid hoopis kaebaja negatiivne meelestatus töötamiskohustuse suhtes.
5. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja keeldumine tööle asumise korralduse täitmisest
6. mail 2017 kella 10.09 paiku ei olnud tema terviseseisundist tulenevalt õigustatud. Kaebaja rikkus

§ 37

lõikest 1 tulenevat töötamiskohustust ja

§ 67punktist 1 tulenevat allumiskohustust.

Kaebaja tegevus oli süüline: ta keeldus mõjuva põhjuseta tahtlikult tööle asumise korralduse täitmisest. Kuna kaebaja pani süüliselt toime distsiplinaarsüüteo, oli vastustajal õigus teda distsiplinaarkorras karistada (

§ 63lõige 1).

Vastustaja määras kaebajale distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise seitsmeks ööpäevaks.

1. Kaebaja leiab, et talle määratud kartserikaristus on ebaproportsionaalne. Kaebaja viitas Riigikohtu halduskolleegiumi
2. märtsi
3. a otsusele asjas nr 3-3-1-2-06 ning märkis, et kartserisse paigutamine on võrreldav üksikvangistusega ja see piirab intensiivselt tema õigusi. Kaebaja rõhutas, et ta on kõrges eas ning keeldus tööst rahumeelselt ja terviseprobleemide tõttu. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes oli kaebaja meelest ilmselgelt ebaproportsionaalne määrata talle nii karm ja tervist ohustav karistus. 7 3-17-1672
4. Kohus ei nõustu kaebajaga, vaid leiab, et kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on proportsionaalne. Riigikohtu halduskolleegium leidis kaebaja viidatud otsuses (punkt 11), et kinnipeetava kartserisse paigutamine riivab intensiivselt tema põhiõigusi ja seda tuleb karistusena kohaldada üksnes erandlikel juhtudel. Kohtupraktikas on kinnipeetava alusetult tööst keeldumist peetud selliseks distsipliinirikkumiseks, mille puhul on õigustatud kinnipeetava karistamine kartserisse paigutamisega. Mõjuva põhjuseta keeldumist tööle asumise korralduse täitmisest tuleb vangla kontekstis pidada raskeks rikkumiseks. Seejuures ei ole määravat tähendust sellel, kas kinnipeetav keeldub töökohustuse täitmisest rahumeelselt või mitte. Vanglas valitseva subkultuuri üheks ilminguks on kinnipeetavate põhimõtteline negatiivne hoiak majandustööde suhtes. Subkultuurilised hoiakud ja nendest tulenev allumatus on tõsiseks ohuks vangla julgeolekule ning vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. Kinnipeetavate hõivatus tööga on oluline nende vabadusse naasmiseks ettevalmistamiseks ja õiguskuulekale käitumisele suunamiseks. Põhjendamatu tööst keeldumine väljendab kinnipeetava negatiivset suhtumist õiguskorda ja vanglaametnikesse. Sellise rikkumise iseloom ja raskus ning tõsiasi, et selliseid rikkumisi esineb sageli, nõuab vanglalt otsustavat reageerimist. Vastustaja sõnul oli kaebajal vaidlustatud käskkirja andmise seisuga neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Neist kolm määrati kaebajale selle eest, et ta ei allunud vanglaametniku korraldusele asuda tööle. Seega on kaebaja puhul tõsiseks probleemiks töökohustuse põhjendamatu eiramine. Kohus nõustub vastustajaga, et praegusel juhul oli alust arvata, et ainult seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisel on kaebaja jaoks piisav heidutav mõju. Ühestki õigusaktist ei tulene keeldu paigutada kartserisse 62-aastast kinnipeetavat. Samuti ei vasta tõele kaebaja väide, et kartserisse paigutamisega satub ohtu tema tervis.

§ 52

lõike 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde.

§ 53

lõike 1 järgi tagatakse kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. Eeltoodust nähtub, et kaebajale on kartseris tagatud meditsiiniabi samamoodi nagu tavakambris.

1. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et vastustaja
2. juuni
3. a käskkiri on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
4. HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad tema menetluskulud tema enda kanda. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
5. Kaebaja nimi tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada tähemärgiga X (HKMS § 175 lõige 3). (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik 8