1-17-11732 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2018, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Prokurör Ene Uljanova (

§ 199

lg 2 p 4, 5 järgi ning karistati 3 kuu vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 29.05.2017.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 1 aasta 2 kuu ja 1 päeva vangistuse võrra, mõistes Juri Umbleile liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud ja 1 päev vangistust. 14.02.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Juri Umblei vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ohtlik avalikkusele ja konkreetsetele isikutele (risk ühiskonnas). Ohustatud on ühiskond tervikuna ja isikud kellega satub konflikti. Oht seisneb kehalises väärkohtlemises, materiaalse kahju tekitamises ja alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimises. Oht on kõige tõenäolisem siis kui kinnipeetav on tarvitanud alkoholi või kui satub konflikt olukorda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 76% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 52%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Käesolevalt 5. kord vangistuses ja varguste eest, kuhu on juurde liidetud kuriteo varjamise eest karistus. Vangistuse ajal on raamatuid lugenud ja läbinud programmi Eluviisitreening. Mõistis, et juua ei taha, tahab läbida alkoholiravi ning mõistab, et kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Distsiplinaarkaristusi ei mäleta, mille eest. Tervitas vist, aga ei mäleta. Keelatud esemete kohta kirjutati, et 5 paari sokke, aga leiti 6 paari. Tahab Valgast ära, et minna võõrasse linna, läbida seal ravi. Ametlikult töökohta pole, aga tugiisik käis seal ja ütles, et tööga probleeme ei ole. Oskaks teha ehitustööd, aga on ametilt keevitaja. Elab aktiviseerimiskeskuses esimesed paar kuud ja siis üürib korteri. Töökoha võib leida, oskab ju keevitada ja ehitustöid. Lähedastest on ema ja õde, kellega suhtleb telefoni teel ning kellega suhted on normaalsed. Ema ei ole kehaliselt väärkohelnud, võttis temalt telefoni ära, aga ema helistas politseisse. On valmis alkoholiravile minema. Narkootikumidega probleeme ei ole. Varasemad kriminaalhooldused on ebaõnnestunud, kuna oli alkoholiga probleem ja ei käinud märkimas. Nüüd tahab kohe minna ravile, et probleeme ei oleks. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Juri Umblei tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Juri Umblei tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ja ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leiab, et esinevad formaalsed alused ennetähtaegse vabastamise läbivaatamiseks ja vaja on vaadata, kas esinevad ka materiaalsed alused. On fikseeritud, et kaitsealune hakkas tarvitama alkoholi 14 aastaselt ja karistatud üldse 12 korda, soodusteguriks kuritegude toimepanemisel on ikkagi alkohol. Kaitsja leiab, et kaitsealuse soov kaalub üle mineviku ja see, et ta ise soovib saada lahti alkoholi tarbimisest, et ta ise leidis üles MTÜ Pärnus, et saada vajalikku ravi, on igati positiivne, mistõttu kaitsja toetab kaitsealuse soovi. Kui ta ei saa ravi, siis võivad esineda jätkuvalt õigusrikkumised. Kaitsja palub kaitsealune vabastada ja allutada ravile MTÜs. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Juri Umblei vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Juri Umblei kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Juri Umblei temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 10 kuud, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressil XXX. Projektijuht M. V. on andnud kirjaliku kinnituse selle kohta, et XXX kinnipeetavale 6 kuuks toetatud elamispinna (omaette tuba või kahekesi toas, köök ja muud ruumid ühisel kasutusel teiste XXX elavate elanikega). Vajadusel ja vabade kohtade olemasolul on võimalik teenusel viibimise aega ka pikendada. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul on Juri Umblei puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Just läbi vangistatu õiguspärase käitumise vangistuse jooksul saab kohus hinnata isiku õiguskuulekusele orienteeritust. Kohtu hinnangul on Juri Umblei puhul see tingimus täitmata. Kinnipeetaval on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohtu küsitlemisel ilmutas kinnipeetav ükskõiksust rikkumiste suhtes, ei osanud neid selgitada ja märkis, et ei mäleta täpselt ka, mille eest need määrati. Eelnev viitab sellele, et kinnipeetaval on raskusi ka range järelevalve tingimustes kehtivatele reeglitele allumisega ning tõenäosus, et isiku käitumine ei saa ka vabaduses olema seadusekuulekas, on suur. Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab ka asjaolu, et isikul puudub kindel töökoht. Kuigi isik ise loodab tööle saada, ei ole ta selleks käesoleval hetkel samme astunud ning ka varasema ametliku töökogemuse puudumine raskendab omakorda töökoha leidmist. Isikule on küll määratud töövõimetus ning ta saab töövõimetuspensioni, kuid arvestades ka isiku nõudeid, mida jooksvalt kinni peetakse, on tõenäosus, et ilma töökohata tekivad siiski majanduslikud probleemid, mida isik asub uusi seaduserikkumisi toime pannes lahendama, suur. Isik on varasemalt korduvalt toime pannud kuritegusid just majandusliku kasu saamise eesmärgil. Töökoht sisustaks isiku vaba aega produktiivselt ning pakuks lisamotivatsiooni seadusekuulekal teel püsimisel. Samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski asjaolu, et isik pisendab toimepandud kuritegusid ega teadvusta enda süüd neis. Kuigi isik on süüdi tunnistatud oma ema suhtes vägivalla kasutamises, märkis kinnipeetav, et ei ole seda teinud. Kui kohus täpsustas, et materjalidest siiski nähtub nii, märkis Juri Umblei, et ta võttis emalt ainult telefoni, kuna viimane helistas politseisse. Sellistest ütlustest nähtub, et isikul on kalduvus ka ennast õigustada ning ta tegelikult ei teadvusta seadusevastase käitumise lubamatust. Sellises olukorras ei saa jõuda järeldusele, et uue kuriteo toimepanemise riskid on maandatud. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Juri Umblei tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Kohus leiab, et karistuse kandmise jätkamise jooksul on võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega isiku taasühiskonnastamist paremini ette valmistada ja nt läbida täiendavaid sotsiaalprogramme ja õppida riigikeelt, millised ehk aitaksid vabaduses vältida uute kuritegude toimepanemist ning edukalt seadusekuulekalt toime tulla. Menetluskulud Juri Umblei tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 02.04.2018.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Valli Murde. Kaitsja esitas 02.04.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 122,40eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 122,40eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Juri Umbleilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik