KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 20.06.2017, Jõhvi Haldusasja number 3-16-1804 Haldusasi „X“ kaebus Päästea

§ 75lg-le 5.

15. Asjas esitatud tõenditele tuginedes ei saa üleüldse väita, et tegemist oleks teenistuskohustuse rikkumisega kaebaja poolt. Olukorras, kus teenistuskohustuse rikkumine ja selle rikkuja on tuvastamata, ei saa rikkumine juba ainuüksi selle puudumise tõttu olla oluline. Kaebaja leiab, et vastustaja käitumine ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisel ning selle läbiviimisel ja lõpptulemi koostamisel on olnud võrdse kohtlemise põhimõtte vastane. Kaebaja teenistusest vabastamise näol on tegemist võrdse kohtlemise rikkumisega PS § 12 lg 1 ja

§ 13

mõistes, mistõttu tuleb kaebajale hüvitada kaebuses taotletud 6 kuu keskmine palk

§ 105lg 3 alusel.

Kaebaja palub kaebuse rahuldamist. VASTUSTAJA VASTUVÄITED

1. Vastustaja Päästeamet on esitanud 26.01.2017, 25.04.2017 seisukohad kaebusele (I kd tl 142 jj; II kd 36 36 jj). Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on selles toodud motiivide osas selge ja arusaadav ning põhjendatud.
2. Vastustaja märgib, et distsiplinaarmenetlus „X“ suhtes algatati 2.06.2016 Päästeameti peadirektori käskkirjaga nr 212 „Distsiplinaarmenetluse algatamine ning komisjoni moodustamine“. Käskkirja allkirjastas peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Tauno Suurkivi, millega „X“ tutvus allkirja vastu 20.06.2016 peale ajutist töövõimetust teenistusse asumisel. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte lisana 1 on ekslikult sisestatud dokumendihaldussüsteemi „Postipoiss“ allkirjastamata distsiplinaarmenetluse algatamise ja komisjoni moodustamise käskkirja kavandi plank, millele kokkuvõtte allkirjastamisel distsiplinaarkomisjoni esimehe „X“ poolt 8.07.2016 lisandus kuupäev „8.07.2016“ ja number „16“, mis on tegelikult distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte allkirjastamise kuupäev ja number. Kuna „X“ poolt distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte allkirjastamisel olid dokumendihaldussüsteemis „Postipoiss“ kõik antud distsiplinaarmenetlust käsitlevad dokumendid ühes konteineris, lisanduski kuupäevata ja numbrita käskkirja kavandi plangile kuupäev „8.07.2016“ ja number „16“, millele käskkirja plangi kuupäeva ja numbri valem allkirjastamisel reageeris. Päästeametil polnud mingit põhjust algatada teistkordselt distsiplinaarmenetlust ja seda enam päeval, mil distsiplinaarmenetlus oli lõpule viidud. Samas nähtub käesoleva vastuse lisana 3 saadetud digidokumendi konteinerist, et allkirjastaja oli 8.07.2016 distsiplinaarmenetluse komisjoni esimees“X“ , mitte peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi. Peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi ei ole digiallkirjastanud 8.07.2016 distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirja. Päästeamet vabandab kahetsusväärse eksimuse pärast ja palub lugeda seda tehniliseks veaks. Päästeamet esitab kohtule vastuse, milles on digidokumendi konteineris distsiplinaarmenetluse algatamise käskkiri nr 212 2.06.
3. 4
4. Päästeameti seisukohalt leidis distsiplinaarmenetluse käigus kinnitamist, et „X“ pani toime teenistuskohustuse süülise rikkumise, mis oma olemuselt oli niivõrd oluline, et temale võis määrata distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamise. „X“ le määratud distsiplinaarkaristus on õige ja proportsionaalne. Päästeamet leiab, et „X“ teenistusest vabastamise käskkiri on kooskõlas kehtiva õigusega ja proportsionaalne kaebaja suhtes, on põhjendatud ega sisalda kaalutlusvigu. „X“ määratud distsiplinaarkaristus oli vastavuses tahtlikult toimepandud olulise distsiplinaarsüüteoga, mis tõi kaasa usalduse kaotuse tema vastu ning andis alust arvata, et ta ka tulevikus ei suuda tagada teenistuskohustuste täitmist vastavalt päästeametnikule seadusega kehtestatud käitumisnõuetele ja Päästeametis tunnustatud väärtushinnangutele.
5. Päästeamet järgis „X“ suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimisel hea halduse tavasid – menetlusalusele võimaldati igati kasutada oma õigust ärakuulamisele, mida ta ka kasutas ning temal võimaldati tutvuda kõigi distsiplinaarmenetlusega seotud dokumentidega (esitada seletuskiri, toimus 2 vestlust komisjoni liikmetega ning distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirja, distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte ja distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjaga tutvumine, vastuväidete esitamine 5 tööpäeva jooksul distsiplinaarmenetluse kokkuvõttele). Päästeametil ei olnud mingit põhjust koguda tõendeid erapoolikult, kedagi ahistades, ebavõrdselt koheldes või diskrimineerides. Distsiplinaarmenetlust läbi viinud komisjon kasutas oma pädevuse piires ja kooskõlas seadusega antud võimalusi tõendite kogumiseks. Arvestades eeltoodut on vastustaja jätkuvalt seisukohal, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Käesoleval juhul on vaidlus teenistusest vabastamise üle vääritu käitumise eest

§ 70punkt 3 alusel.

1. „X“ vaidlustas halduskohtus Päästeameti 11.08.2016 käskkirja nr 374P, paludes selle õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja hüvitise määramist.
2. Vaidlustatud käskkirjas (I kd tl 9 jj) on „X“ ette heidetud Avaliku teenistuse seaduse § 2 lg 2,§ 43 lg 1,§ 56, § 69,§ 70 p 3,§ 76 lg 1, § 94, § 104 lg 1, siseministri 3.10.2014 määruse nr 42 „Päästeameti põhimäärus“ § 10 lg1 p 8 ja Päästeameti peadirektori 2.06.2016 käskkirjaga nr 212 moodustatud komisjoni poolt 8.07.2016 esitatud distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte nr 44/16 rikkumist, mille tõttu vabastati Narva- Jõesuu päästekomando meeskonnavanem „X“ teenistusest

§ 70lg 3 alusel vääritu käitumise eest.

Viimane teenistussuhte päev oli 16.08.

2. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi

) § 94 sätestab teenistusest vabastamine distsiplinaarsüüteo eest. Sama seaduse § 94 lg 1 kohaselt ametniku võib teenistusest vabastada käesoleva seaduse § 70 punktis 3 sätestatud distsiplinaarkaristusena käesoleva seaduse § 75 lõikes 4 sätestatud tingimusel. Ametniku teenistussuhte viimane päev on teenistusest vabastamise haldusaktis märgitud päev (

§ 94lg 2).

24.

§ 70p 3 sätestab distsiplinaarkaristuse liigina teenistusest vabastamise.

25.

§ 75sätestab distsiplinaarkaristuse määramise:

§ 51

lg 4 sätestab, et ametnik peab käituma väärikalt nii teenistuses olles kui ka väljaspool teenistust, sealhulgas hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks ametiasutuse mainet. 27. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-29-16, p 10 leidnud, et

§ 51

lg 4 kohaselt tuleb hinnata, kas ametniku poolt toime pandud vääritu tegu on selline, mis võib potentsiaalselt rikkujat ametnikuna diskrediteerida. Kolleegium on 25. novembri 2003. a otsuses asjas nr 3-3-1-70-03 (p-d 15–16) leidnud, et diskrediteerimisega

§ 84p 3 (kuni 31.

märtsini 2013 kehtinud redaktsioon) tähenduses on tegemist üksnes siis, kui selline tegu on oluliselt mõjutanud avalikkuse poolt asutusele või ametnikule antavat hinnangut. Ametniku või ametiasutuse diskrediteerimine kui vääritu tegu on materiaalne teokoosseis, mis eeldab kahjuliku tagajärjena ametniku või ametiasutuse maine olulist ja tegelikku kahjustamist. Sellise teokoosseisu puhul tekib vastutus siis, kui ametniku õigus- või kõlblusnormide vastase süülise teo ning saabunud tagajärje vahel on kausaalne seos. Ametniku distsiplinaarvastutusele võtmise aluseks on isiku süü, mis tuleb tuvastada iga süüks pandava õigusvastase teo suhtes.

1. Distsiplinaarkaristuse määramine on kaalutlusõiguse alusel langetatav otsustus, mille kohtuliku kontrollimise võimalused on piiratud. Halduskohus saab uurida üksnes seda, kas vastava haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piirid, eesmärk ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted järgitud. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on kehtestatud haldusmenetluse seaduse § 54 ja nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastaks vorminõuetele. Haldusakti üldised vorminõuded on kehtestatud sama seaduse § 55 lg 1 ja § 56 lg 1, 3 ning nõuavad, et haldusakt oleks selge, üheselt mõistetav ning sisaldaks oma põhjendustes nii faktilist ja õiguslikku alust kui kõiki kaalutlusi, milledest lähtuti.
2. Vaidlusalune käskkiri ei ole selge ega üheselt mõistetav ja selle järgi pole arusaadav, mida täpselt ja kuidas on karistuse määraja kaalunud. Lisaks ei vasta käskkiri

§ 75lõikes 4 sätestatule.

Vaidlustatud käskkirjas ja distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes pole märgitud, et ametniku võib teenistusest vabastada käesoleva seaduse § 70 punktis 3 sätestatud distsiplinaarkaristusena käesoleva seaduse § 75 lõikes 4 sätestatud tingimusel, kui rikkumine on oluline.

§ 75lg-d 5-6 sisustavad olulise rikkumise mõiste.

1. Vaidlustatud käskkirjas on märgitud, et Päästeameti Ida päästekeskuse Narva-Jõesuu päästekomandos 20.05.2016 valvevahetuse üleandmisel provotseeris meeskonnavanem „X“ tüli 6 meeskonnavanema“X“ . 26.05.2016 hommikul valvevahetuse üleandmise-vastuvõtmise ajal leidis aset intsident meeskonnavanemate „X“ ja „X“ vahel, mille käigus „X“ lõi „X“ algul komando ruumis rusikaga näkku ja seejärel jätkas õues peksmist käte ja jalgadega, tekitades „X“ kehavigastusi.
2. Päästeameti peadirektori 02.06.2016 käskkirjaga nr 212 „Distsiplinaarmenetluse algatamine ning komisjoni moodustamine“ alustati distsiplinaarmenetlust Ida päästekeskuse Narva-Jõesuu päästekomando meeskonnavanema „X“ suhtes 26.05.2016 Narva-Jõesuu päästekomandos asetleidnud juhtumis, kus meeskonnavanem „X“ sai pea piirkonda vigastusi. „X“ distsiplinaarasjas menetlust läbiviinud komisjon jõudis järeldusele, et „X“ juba 20.05.2016 valvevahetuse üleandmisel provotseeris tüli“X“ , käitudes kolleegi suhtes lugupidamatult.
3. 26.05.2016 toimunud sündmuses tuvastati tema süü ebaväärikas käitumises, mis seisnes vägivallategude toimepanemises meeskonnavanema „X“ suhtes, millega kaasnesid viimasel kehavigastused. Tema käitumine oli häbiväärne ja Päästeametis lubamatu ning kvalifitseerub

§ 69sätestatud distsiplinaarsüüteona.

Distsiplinaarmenetluse komisjon tegi peadirektorile ettepaneku määrata Ida päästekeskuse Narva-Jõesuu päästekomando meeskonnavanemale distsiplinaarkaristus

§ 70punktis 3 sätestatud teenistusest vabastamine vääritu käitumise eest.

Päästeameti peadirektor nõustus komisjoni ettepanekuga ja 11.08.2016 käskkirjaga nr 374P „Teenistusest vabastamine“ vabastati „X“ teenistusest Ida päästekeskuse Narva-Jõesuu päästekomando meeskonnavanema ametikohalt vääritu käitumise eest

§ 70punkti 3 alusel.

Käskkiri anti „X“ 18.08.

2. Vaidlust ei ole selles, et „X“ ja kaebaja vahel toimus 26.05.2016 Narva-Jõesuu päästekomandos juhtum, kus teine meeskonnavanem „X“ sai pea piirkonda vigastusi. „X“ pöördus ise 26.05.2016 Narva Haiglasse ( vt II kd tl 20 jj).
3. Vastustaja on halduskohtule väitnud, et „X“ pöördus 26.05.2016 Narva Haiglasse diagnoosiga näopõrutus ja vasaku sääre pindmine põrutus (teave laekus 26.05.2016 kell 10.48 Ida prefektuuri EMO-st) ning ta selgitas, et sai kell 7.50 26.05.2016 löögi kolleegilt tööl, töötab Päästeametis. Ida prefektuuris ei alustatud kriminaalmenetlust, kuna „X“ kasutas oma õigust keelduda kriminaalmenetlusest (I kd tl 142 pöördel).
4. Haldusasja materjalides on kohus välja nõudnud SA Narva Haigla ambulatoorse epikriisi kinnitatud 26.05.2016 kell 10.43, mille järgi haigusjuht algas 26.05.2016 kell 19:20 traumatoloog David Gvianidze D 01427 eriala E 260 ortopeedia vastuvõtu kohta (II kd, tl 20 jj). „X“ on diagnoositud: pea muude osade ja sääre muud vigastused. Rünne kehalise vägivallaga.
5. Ametniku distsiplinaarvastutusele võtmise aluseks on isiku süü, mis tuleb tuvastada iga süüks pandava õigusvastase teo suhtes. Epikriisist ja PPA 27.05.2017 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatisest ( I kd tl 35) ei nähtu 26.05.2016 juhtumi kohta, et kaebaja „X“ oleks rünnanud“X“ .
6. Vaidlustatud käskkirja kohaselt on distsiplinaarasjas kogutud tõenditega vastustaja tuvastanud, et juba 20.05.2016 valvevahetuse üleandmisel provotseeris „X“ tüli“X“ , käitudes kolleegi suhtes lugupidamatult. 26.05.2016 toimunud sündmuses on tõendatud tema süü ebaväärikas käitumises, mis seisnes vägivallategude toimepanemises meeskonnavanema „X“ i suhtes, millega kaasnesid viimasel kehavigastused.
7. Halduskohus nõustub kaebajaga, et vastustaja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et kaebaja oleks 26.05.2016 tüli provotseerinud. Olukorras, kus teenistuskohustuste rikkumine on tuvastatud „sõna-sõna“ vastu olukorras, tuli vastustajal põhjendada, miks on „X“ ütlused eelisseisus. Vastustaja seda teinud ei ole. Käskkirjas puuduvad piisavad põhjendused, mis tõendaks ja veenaks, et asjas on toime pandud kaebaja poolt oluline teenistuskohustuse rikkumine vastavalt

§ 75lg-le 5.

Käskkirjast ei saa tuletada ametiasutuse maine tegelikku kahjustamist. Sellest ei saa ka tuletada, et 26.05.2016 rikkumine on tekitanud ametiasutuse teistele ametnikele, töötajatele või kolmandate isikute huvidele või avalikule huvile olulise 7 kahju. Asja materjalide järgi on hoopis kaebaja olnud ajavahemikul alates 27.05.2016 kuni 17.06.2016 töövõimetu. Asjas esitatud tõenditele tuginedes ei saa üleüldse väita, et tegemist oleks teenistuskohustuse rikkumisega kaebaja poolt. Olukorras, kus teenistuskohustuse rikkumine ja selle rikkuja on tuvastamata, ei saa rikkumine juba ainuüksi selle puudumise tõttu olla oluline ( vt distsiplinaarmenetluse materjalid, Ikd tl 11 jj).

1. Haldusasja materjalides on kaebaja esitanud kohtule distsiplinaarmenetluse algatamise ja komisjoni moodustamise kohta Päästeameti 8.07.2016 käskkirja nr 16 ( I kd tl 18) . Vastustaja on kohtule esitanud distsiplinaarmenetluse algatamise ja komisjoni moodustamise kohta Päästeameti 2.06.2016 käskkirja nr 212 ( Ikd, tl 148). Vastustaja on ülalmärgitud asjaolu põhjendanud kahetsusväärse eksimusega. Halduskohus möönab, et tegemist on kahetsusväärse vastustaja eksimusega, mistõttu on asja materjalides kaks sama sisuga, kuid erinevatel aegadel antud distsiplinaarmenetluse algatamise ja komisjoni moodustamise käskkirja. Halduskohus märgib, et 2.06.2016 käskkirjal on kaebaja 20.06.2016 antud allkiri sellega tutvumise kohta ( Ikd tl 148). Halduskohus ei tuvastanud vastustaja Päästeameti poolt ärakuulamisõiguse rikkumist, seetõttu on kaebaja sellekohaline väide alusetu.
2. Distsiplinaarkaristuse määramise üle otsustamine ning karistuse liigi valik toimub kaalutlusõiguse alusel. Vaidlustatud käskkirjast ei nähtu, et Päästeamet oleks karistust määrates arvestanud „X“ eelneva käitumisega. Karistust määrates pidanuks aga ametiasutus arvestama asjaoludega, et „X“ puudusid kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtupraktikaga pole kooskõlas, et asjas käsitletakse 2012 juhtumit, kus kaebaja väitel ründas „X“ ( kes on „X“ sõber) kaebajat ( I kd tl 14 jj). Ametiasutus ei ole käskkirjas ära toonud vähemalgi määral kaalutlusi, miks karistati „X“ teenistusest vabastamisega. Nii vaidlusalusest käskkirjast kui ka distsiplinaarmenetluse kokkuvõttest jääb ebaselgeks, miks on nendes käsitletud 20.05.2016 intsidenti, kui selle intsidendi osas pole keegi distsiplinaarmenetlust algatanud. Taolisi kaalutlusi käskkirjast ei nähtu. Tegemist on olulise kaalutlusveaga, mis toob endaga kaasa kaalutlusotsuse tühistamise. Kaalutlusvea puhul ei ole võimalik kohaldada HMS § 58, sest viimane on rakendatav vaid menetlus- ja vormivigade puhul, milleks kaalutlusvead ei liigitu. Kuna käskkirjas puuduvad igasugused karistuse liigi valikut põhjendavad kaalutlused, ei ole tehtud viga võimalik vaadelda vormiveana. Kuid isegi juhul, kui lähtuda eeldusest, et vastustaja viis karistuse liigi valikul kaalumise faktiliselt läbi, jättes selle üksnes käskkirjas kirjalikult fikseerimata, oleks tegemist vormiveaga, mis muudab kaalutlusotsuse õiguspärasuse kontrolli võimatuks. Kaalutlusotsuste põhjendamine kohtumenetluses ei ole distsiplinaarasjade puhul lubatav.
3. Kohus nõustub kaebajaga selles, et 2.06.2016 käskkirjaga nr 212 algatatud distsiplinaarmenetlus on algatatud „X“ suhtes 26.05.2016 Narva-Jõesuu päästekomandos asetleidnud juhtumis, kus „X“ sai pea piirkonda vigastusi. Küll on aga vaidlustatud käskkirjas märgitud, et „x“ eiras 20.05.2016 ja 26.05.2016 oma käitumisega ametnikule esitatud eetikanõudeid.
4. Käskkiri ei sisalda konkreetse süütegude toimepanemise aega ega võimalda seetõttu üldse määratleda süüdistuse konkreetset sisu ning kontrollida, kas määratud karistus vastab eesmärgile, on proportsionaalne ja järgib muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Käskkirja puuduste tõttu ei pea kohus võimalikuks ega vajalikuks käsitleda üksikasjalikult „X“ esitatud süüdistusi ning kõiki kaebuse väiteid ja neile esitatud vastuväiteid. Eeltoodust tulenevalt on „X“ distsiplinaarkorras karistamine teenistusest vabastamisega alates 17.08.2016- Päästeameti 11.08.2016 käskkiri nr 374P õigusvastane. Kohus nõustub kaebajaga, et kuna teenistussuhte lõpetamine on ametniku jaoks kõige raskemat tagajärge kaasa toov meede, peab see olema põhjalikult läbi kaalutud ja ametnikule arusaadavalt põhjendatud.
5. Selleks, et ametnikul oleks võimaik haldusakti põhjendustega mittenõustumisel pöörduda kaebusega halduskohtusse, peab ta olema teadlik ka haldusakti andmise põhjustest. Antud juhul on kaebajal raske argumenteeritult vaidlustada haldusakti andmise asjaolusid, sest dokument ei sisalda kirjeldust tegeliku elu asjaoludest, mis tingisid haldusakti andmise. Kohus on eelnevalt 8 tuvastanud olulised rikkumised käskkirja andmisel: põhjenduste, so nii faktilise kui ka õigusliku põhjenduse terviklik puudumine haldusaktis endas, kaalutluste puudumine (ka haldusakti lisades).
6. Kaebaja on palunud vaidlustatud käskkirjaga määratud teenistusest vabastamise õigusliku aluse muutmist lugedes ta vabastataks ametniku soovil.

§ 87

sätestab teenistusest vabastamine ametniku soovil.

§ 87lg 6 järgi ametniku teenistussuhte viimane päev on taotluses märgitud päev.

Kui taotluses ei ole järgitud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tähtaegu, siis on teenistussuhte viimane päev teenistusest vabastamise haldusaktis märgitud päev. „X“ teenistussuhte viimane päev on 16.08.

1. Lugeda „X“ teenistussuhe Päästeametiga lõppenuks alates 17.08.2016 ametniku algatusel.
2. Asja lahendamiseks ei ole vaja peatuda kaebaja väidetel võrdse kohtlemise põhimõtte küsimustes. 46.

§ 105

lg 2 järgi on ametnikul, kes on rase, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, kes kasvatab alla seitsmeaastast last või kes on valitud ametnike esindajaks, on õigus nõuda õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kuue kuu keskmise palga ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. 47. Kaebaja on kaebuses leidnud, et tema noorim tütar „X“ sündis 08.01.2014, mistõttu ei tohi teda teenistusset vabastada. Tegemist on erilist kaitset vajava isikuga- ametnik kasvatab alla seitsmeaastast last, alus:

§ 105

lg-d 1 ja 2)

§ 105

lg 2 järgi on ametnikul, kes on rase, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, kes kasvatab alla seitsmeaastast last või kes on valitud ametnike esindajaks, on õigus nõuda õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kuue kuu keskmise palga ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kirjeldatu alusel on vaidlustatud Päästeameti 11.08.2016 käskkiri nr 374P õigusvastane. Kuna kaebaja kasvatab alla seitsmeaastast last: „X“ sündis 08.01.2014 (IK 61401080092), siis mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitis ametniku kuue kuu keskmise palga ulatuses.

1. HKMS § 167 lg 1 2 ls kohaselt võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaks määramiseks ja väljamaksmiseks, kui rahasumma kindlakstegemine kohtu poolt nõuaks suurt ajakulu. Eelnevale tuginedes teeb halduskohus Viru vanglale ettekirjutuse kaebajale hüvitise ametniku kuue kuu keskmise palga ulatuses suuruse väljaselgitamiseks ja maksmiseks.
2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuselt on tasutud riigilõiv 50 eurot (I kd, tl 63). Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. RLS § 22 lg 1 p 1 alusel riigilõivu ei võeta töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. Seega on antud teenistusvaidluse läbivaatamine halduskohtus riigilõivuvaba, mistõttu kuulub kaebuselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot „X“ tagastamisele.
3. Riigiõigusabi kulud jätta riigi kanda ja lahendada eraldi määrusega.
4. HKMS § 175 lg 3 kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Arvestades käesolevas kohtuasjas käsitletud asjaolusid, mis puudutavad kaebaja ja tema lapse andmeid, määrab kohus, et kaebaja ja lapse nimi tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada tähemärgiga „X“ (allkirjastatud digitaalselt) 9 Ülle Polluks Kohtunik Tühistatud osaliselt Tartu ringkonnakohtu 20.12.2017 lahendiga 09.04.2018 10