1-17-1994 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2018, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Prokurör Külli Zimm (kir

§ 274

lg 2 p 3 järgi ning karistatud 1 aasta vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 24.08.2015.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuu ja 24 päeva võrra ning kohtuotsuste kogumi eest mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud ja 24 päeva vangistust. 22.01.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Kait Keele vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik ametnikele (risk vanglas) ja ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on isikud, kellega kinnipeetaval tekib konflikt, samuti on ohustatud ametnikud. Oht seisneb vägivalla kasutamises, millega võivad kaasneda kehavigastused. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik ei lahenda oma probleeme sihipäraselt ning ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Samuti on oht tõenäoline, kui isik ei hakka mõistma ühiskonnas kehtivaid norme ning jätkab alkoholi tarvitamist. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 72%. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 72%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Tartu Vangla kinnipeetav K. Keele tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Vangistuses teist korda ja varguste eest ning rikkumised vanglas. On läbinud programme, koristanud ja õppinud raamatukogu raamatute kaudu. On läbinud Sotsiaalsed oskused ja Eluviistreening sotsiaalprogrammid, mis aitasid suitsetamisest loobuda. Hetkel ei tööta, kuna lubab neil töötada, kelle on rohkem vaja, vanglal ei ole kõigile pakkuda. Hetkel pole ka pakutud, aga varem kui pakuti, läks kartsa ja töö jäi pooleli. Võimalik, et kartser määrati tööst keeldumise eest. Vanglas on palju kinnipeetavaid, keda väljast keegi ei toeta ja neil on keerulisem hakkama saada, kui temal, keda toetatakse. Elama läheks vanema õe A. K. ja tema elukaaslase juurde. Paar korda aastas kokkusaamistel on kohtutud, hetkel helistatakse korra kuus, läbisaamine hea. Õe juurde jääb üheks kuuks, peale mida soetab korteri või üürib toa. Vabaduses asub tööle A. K. firmas ATK I. ehitajana, kus palk on umbes 500 eurot kuus. On 3 aastat vanglas olnud ja avastas, et tema kuriteod on täiesti mõttetud. Varastas paarisajaeuroseid asju, aga saab neid ka ise osta kui ei pea üüri maksma. Hetkel on selline kokkulepe olemas. Nõudeid on kavas jupi kaupa maksma hakata. Kui üüri ei pea maksma, siis 100 eurot läheb söögi peale, 100 eurot muudeks kuludeks ja 100 eurot spordi peale. Vanasti tuttavad ajasid teda jooma ja muid tegusid tegema. Nüüd ei ole mingit isu ja eesmärk on sport. Kui kannab iga kuu kasvõi 100 eurot, siis on ka see suur asi. Alkoholiprobleemiga tegelebki vanema õe juures, sest seal on laps ja sinna ei saa minna alkoholijoobes. On valmis minema ka ravile. Peab seda vajalikuks. Hetkel ei ole isu tarvitada, aga hetkel ei ole see ka kättesaadav. See isu võib tagasi tulla, kui väljas näeb igal pool alkoholi enda ümber. On aru saanud, et kui tagasi vanglasse satub, ei ole teda kellelegi vaja peale perekonna. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Kait Keele tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Külli Zimm, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Kait Keele tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leiab et võiks kaaluda isiku ennetähtaegset vabastamist. Ta on läbinud kõik ITK raames määratud programmid ja seda tulemuslikult. See näitab, et isik on tegudest aru saanud ja suudab käituda õiguskuulekalt. Isikul on vabaduses sotsiaalvõrgustik olemas, tal on olemas elamispind, samuti töökoht, mis vähendab riski uute kuritegude toimepanemiseks varalise kasu saamise eesmärgil. Isik on kinnitanud, et ta on valmis täitma kõiki tingimusi ja saama sõltuvusravi. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Kait Keele vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Kait Keel kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Kait Keel temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 11 kuud, so enam kui poole ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressil XXX. Tegemist on kinnipeetava õe elukaaslasele (A. K.) kuuluva kahetoalise, kõigi mugavustega korteriga, kus elavad õde, tema elukaaslane ja nende 2-aastane tütar XXX. Hiljem peab Kait Keel endale ise elamise üürima. Kõik vajalikud nõusolekud isiku sinna elama asumiseks on olemas. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul on Kait Keele puhul antud juhul retsidiivsusoht jätkuvalt kõrge ning vabastamist toetavad asjaolud nagu kindel elukoht ja töökoht ei kaalu üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Just läbi vangistatu õiguspärase käitumise vangistuse jooksul saab kohus hinnata isiku õiguskuulekusele orienteeritust. Kohtu hinnangul ei ole antud tingimus kinnipeetava puhul täidetud. Kait Keelt on vangistuse jooksul korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ebaviisaka suhtluse, allumatuse ja tööst keeldumise eest. Ka hetkel on tal üks kehtiv distsiplinaarkaristus ebaviisaka suhtluse eest. Vangla iseloomustusest nähtuvalt suhtub kinnipeetav ametnikesse äärmiselt negatiivselt ja on korduvalt karistatud ametnike suhtes toime pandud vägivallategude eest. Ka viimased kaks kuritegu on toime pandud vangistusasutuses ning seisnesid vägivallas võimuesindaja vastu. Ka ei saa siinkohal loota vangla rehabiliteerivale mõjule. Kinnipeetav on küll läbinud kaks sotsiaalprogrammi, kuid neist oli tema sõnul kasu vaid seeläbi, et isik loobus suitsetamisest. Seda, et programmid oleks mõjutanud isiku suhtumist vägivalda või tugevdanud tema enesekontrolli, asja materjalidest ei nähtu ning sellele ka isik ei viidanud. Ka selgis istungil, et isik ei ole mitte alati olnud nõus töökohustust täitma, mida ta ise põhjendas võimaluse andmisega teistele. Kohus märgib, et Vangistusseaduse § 37 lg 1 tulenevalt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui Vangistusseadus ei sätesta teisiti. Just isiku enda tegevus on kaasa toonud selle, et ta on olukorras, kus ta on kinnipeetav vangistusasutuses ning peab seal töötama. Kui isik ei oleks toime pannud kuritegusid, ei oleks teda paigutatud ka vangistusasutusse ning ta ei oleks pidanud ka vangla tööhõives osalema. Tööhõives osalemine, kui sellest pole isikut vabastatud, on vangistusega kaasnev kõigi kinnipeetavate kohustus ning sellest keeldumine, on vangla reeglite rikkumine olenemata põhjendustest. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kui isik käitub kehtivat korda eiravalt ka range järelevalve tingimustes vangistusasutuses, on risk selleks, et ka vabaduses saab tema käitumine olema kehtivat korda eirav, väga kõrge. Suuremale retsidiivsusohule viitab ka Kait Keele varasema kriminaalhoolduse ebaõnnestumine, kuivõrd isik ei suutnud kinni pidada kriminaalhooldusega kaasnevatest tingimustest ja suhtus kriminaalhooldusesse kriminaalhooldusametniku arvamuseest nähtuvalt üleolevalt. Kohtule ei nähtu, et käesolevaks hetkeks oleks kinnipeetava suhtumises toimunud olulisi muutusi positiivses suunas, mis annaks aluse lootmaks, et seekord saab isiku käitumine vabaduses olema seadusekuulekas ning põhjendatud oleks isiku tingimisi ennetähtaegselt vabastamine. Eeltoodust lähtuvalt kohus on seisukohal, et Kait Keele tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Isikus on juurdunud kuritegelikud käitumismallid ja agressiivsus, millest vabanemiseks puudub kinnipeetaval käesoleval hetkel arvestatav motivatsioon. Kohus leiab, et karistuse kandmise jätkamise jooksul on võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega isiku taasühiskonnastamist paremini ette valmistada ja nt läbida täiendavaid sotsiaalprogramme, asuda sõltuvusravile, millised ehk muudaksid suhtumist toimepandusse ja aitaksid vabaduses vältida uute kuritegude toimepanemist. Menetluskulud Kait Keele tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 09.04.2018 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Aare Kaldma. Kaitsja esitas 09.04.2018 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 201,84 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 201,84 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Kait Keelelt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik