← Eesti

1-15-9136/31

Obsah (5)§ 184§ 418§ 64§ 65§ 76

1-15-9136 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2018, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk Alla Korkin Prokurö

§ 184

lg 1 ja

§ 418

lg 1 järgi ning karistati

§ 64

lg 1 alusel liitkaristusega 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 20.11.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat ja 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 alusel loeti mõistetava karistusega kaetuks Pärnu Maakohtu 11.06.2015 otsusega mõistetud karistus 3 kuud vangistust, mis liideti osaliselt 20.11.2014 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusele ning lõplikuks karistuseks määrati 4 aastat ja 28 päeva vangistust. 07.02.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Valentin Belõi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on avalikkus tervikuna. Oht seisneb materiaalse kahju tekitamises, võimalik kehavigastuste tekitamine või sellega ähvardamine. Ühiskonna turvatunde ohustamises. Oht on kõige tõenäolisem kui isik jätkab narkootikumide tarvitamist ning ta näeb kiiret võimalust tulu teenimiseks. Samuti juhul, kui jätkab suhtlemist kriminaalsete tuttavatega, kellest laseb end mõjutada ning kui isik ei lahenda oma probleeme sihipäraselt. Samuti on oht kõige tõenäolisem kui isiku antisotsiaalsed hoiakud ning tagajärgedega mittearvestamine ei muutu. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 44%. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 40%. Seega, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Tartu vangla kinnipeetav Valentin Belõi tingimisi ennetähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Käib koolis

  1. klassis, rehabilitatsioonis ja teeb sporti. Rehabilitatsioon on amfetamiini tarbimise pärast. Vanglas on saanud abi. Eluviisitreening programmi palus ise, see aitas. XXX elab vanaema, kellega suhted on head. Suheldakse telefoni teel, ta on 67-aastane ja ei ole palunud külla tulla. XXX elas ema, see korter on maha müüdud, aga kinnipeetav on sinna sisse kirjutatud. Suhtleb kõigi sugulastega: õe, ema ja isaga. Kuriteokaaslastega ei suhtle, helistab ainult koju ja kriminaalse maailmaga ei suhtle. Vabaduses läheb vist õppima. Soov on lõpetada
  2. klass ja eriala õppida. Leiab töö, et õhtukooliga sobitada. Huvi pakub ehitus. Vangistuses töötanud ei ole. On valmis vabaduses sõltuvusravi saama, on väsinud sellest elust. Alkoholi ei joo. Varasem kriminaalhooldus ebaõnnestus, kuid nüüd tahab teistmoodi elada, ära on tüüdanud vanglas istumine. Lõpetuseks lisas kinnipeetav, et tal on Belgias ees kriminaalasi. Istungid hakkavad ja nad ootavad, kas vabaneb või vabastatakse enne tähtaega. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Valentin Belõi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Valentin Belõi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asub seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Isikut on kriminaalkorras karistatud viiel korral ja isik kannab kolmandat reaalset vangistust. Tartu Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu suhtes 26.05.2015.a Harju Maakohus rahuldanud Euroopa vahistamismääruse, mille alusel nõustuti isiku loovutamisega Belgia Kuningriigile seoses sealse süüdistusega. Isiku puhul on positiivsed asjaolud hariduse omandamise jätkamine ning osalemine sotsiaalprogrammis. Süüdimõistetu puhul on negatiivne tema isik ja kuritegude sooritamise asjaolud. Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt ei ole isik enda võimaliku elukohta avaldanud ja seega on vabanemisjärgne võimalik elukoht kontrollimata. Isik on varasemalt rikkunud tema suhtes kehtestatud kontrollnõudeid ja uue kuriteo sooritas katseajal. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Valentin Belõi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Valentin Belõi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Valentin Belõi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Valentin Belõi kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Valentin Belõi temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 2 aastat 10 kuud, so enam kui 2/3 ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla materjalidest nähtuvalt puudub kinnipeetaval vabanemise puhul kindel elukoht. Isik märkis istungil, et vabanemise järel asuks elama vanaema juurde aadressil XXX. Samas nähtub nii vangla iseloomustusest kui kriminaalhooldusametniku arvamusest, et elukoha kontrolli ühelgi aadressil teostatud ei ole, kuna isik ei ole avaldanud oma võimaliku elukoha andmeid. Kohtul puudub kontrollitud teave XXX elukoha kohta, kas tegemist on sobiva elukohaga, kes seal elavad ning kas ka kõik täisealised elanikud on nõus kinnipeetava sinna elama asumisega. Eelnevast nähtub, et kinnipeetaval tegelikkuses puudub käesoleval hetkel kindel kontrollitud elukoht, kuhu teda oleks võimalik tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Valentin Belõi tuleb jätta temale Harju Maakohtu 04.12.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9136 määratud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.