lg 1 ja
lg 1 järgi ning karistati
lg 1 alusel liitkaristusega 3 aastat ja 6 kuud vangistust.
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 20.11.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat ja 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel loeti mõistetava karistusega kaetuks Pärnu Maakohtu 11.06.2015 otsusega mõistetud karistus 3 kuud vangistust, mis liideti osaliselt 20.11.2014 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusele ning lõplikuks karistuseks määrati 4 aastat ja 28 päeva vangistust. 07.02.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Valentin Belõi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on avalikkus tervikuna. Oht seisneb materiaalse kahju tekitamises, võimalik kehavigastuste tekitamine või sellega ähvardamine. Ühiskonna turvatunde ohustamises. Oht on kõige tõenäolisem kui isik jätkab narkootikumide tarvitamist ning ta näeb kiiret võimalust tulu teenimiseks. Samuti juhul, kui jätkab suhtlemist kriminaalsete tuttavatega, kellest laseb end mõjutada ning kui isik ei lahenda oma probleeme sihipäraselt. Samuti on oht kõige tõenäolisem kui isiku antisotsiaalsed hoiakud ning tagajärgedega mittearvestamine ei muutu. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 44%. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 40%. Seega, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Tartu vangla kinnipeetav Valentin Belõi tingimisi ennetähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Käib koolis
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Valentin Belõi temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 2 aastat 10 kuud, so enam kui 2/3 ja see ületab 4 kuud. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla materjalidest nähtuvalt puudub kinnipeetaval vabanemise puhul kindel elukoht. Isik märkis istungil, et vabanemise järel asuks elama vanaema juurde aadressil XXX. Samas nähtub nii vangla iseloomustusest kui kriminaalhooldusametniku arvamusest, et elukoha kontrolli ühelgi aadressil teostatud ei ole, kuna isik ei ole avaldanud oma võimaliku elukoha andmeid. Kohtul puudub kontrollitud teave XXX elukoha kohta, kas tegemist on sobiva elukohaga, kes seal elavad ning kas ka kõik täisealised elanikud on nõus kinnipeetava sinna elama asumisega. Eelnevast nähtub, et kinnipeetaval tegelikkuses puudub käesoleval hetkel kindel kontrollitud elukoht, kuhu teda oleks võimalik tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Valentin Belõi tuleb jätta temale Harju Maakohtu 04.12.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9136 määratud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.