Maksim Kalitkin peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.
lg 2 p-de 21, 4 ja 7 kohaselt kohustada Maksim Kalitkini käitumiskontrolli kestel: mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; otsima endale töökoha või registreerima ennast töötuna Töötukassas 10 kalendripäeva jooksul pärast käitumiskontrolli algust ja mitte suhtlema teadvalt alaealiste isikutega. 6. Käitumiskontrolli rakendamiseks peab Maksim Kalitkin ilmuma kriminaalhooldusosakonna teavituse alusel kriminaalhooldusosakonda. vangla 5.Määrus saata süüdimõistetule, prokuratuurile ja Tartu vanglale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 22.04.2015 otsusega lühimenetluses kriminaalasjas nr 1-15-2605 tunnistati Maksim Kalitkin süüdi
lg 2 p 1, 6, § 145 lg 1 ja § 122 järgi ja karistati liitkaristusega 6 aastat vangistust. Määratud karistust vähendati 1/3 võrra 4 aasta pikkuse vangistuseni, millele liideti Harju Maakohtu 16.01.2014 otsuse alusel mõistetud ja kandmata karistus 5 kuud ja 29 päeva vangistust. 07.02.2018 saabusid Tartu Maakohtule Tartu Vangla materjalid Maksim Kalitkinile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik lastele (risk ühiskonnas). Ohustatud on lapsed, kellega sageli kokku puutub. Oht seisneb laste seksuaalses ärakasutamises ja füüsilises vägivallas. Ohtlikkust suurendab narkootikumide tarvitamine ja seksuaalsete fantaasiate võimendamine meedia vahenditega. Riski suurendavad prosotsiaalse võrgustiku puudulikkus ja isiksuseomadused. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 28%, uue seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise viie aasta jooksul on 23-40% . Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhineva uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamise tulemust, toetab Tartu Vangla M. Kalitkini suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Maksim Kalitkin selgitas kohtuistungil, et ei tea veel, kuhu vabanemisel elama asuks. XXX helistas ning öeldi, et ei võeta. Isa ei ole ka nõus võtma kinnipeetavat enda juurde. Läheb öömajasse, kui vabaneb. Lähedasi, kes toetaks ei ole, ema suri detsembris. Uusi kuritegusid ei kavatsete toime panna, soovib tööle minna. Garanteeritud töökohta ei ole, kuid leiab, et keevitaja paberitega saab ruttu töö. Prokuröri hinnangul on
Tegemist on isikuga, kelle karistused kuuluva
9 peatüki 7. jakku. Kuigi isik on öelnud, et tal ei ole vabanemisel elukohta, on vangla ja kriminaalhooldusametniku kinnitusel olemas 01.01.2018 seisuga elukoht Lootuse külas. Seega on prokuröri hinnangul põhjendatud kohaldada isikule käitumiskontroll kestusega 2 aastat. KOHTU SEISUKOHT Kohus kohaldab Maksim Kalitkini suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli ja seda järgmistel kaalutlustel.
lg 1 p 1 kohaselt on karistusjärgse käitumiskontrolli esimene eeldus see, et isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega. Maksim Kalitkinit on karistatud mitme tahtliku kuriteo eest ja temale mõistetud praegu kandmisel olev liitkaristus ületab selgelt kahte aastat. Kuivõrd isikut on karistatud 9. peatüki 2. ja 7. jaos sätestatud tahtlike kuritegude eest, ei eelda
lg 2 tulenevalt karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine
lg 1 p 2 sätestatud eelnevat karistatust.
See on vajalik seepärast, et riik saaks käitumiskontrolli läbi viia: kui inimesel pole elukohta või kui riik inimesel olemas olevat elukohta ei tea, on süüdimõistetu käitumise efektiivne kontrollimine keeruline. Ka Riigikohus on lahendis asjas nr 3-1-1-45-16 leidnud, et kui kinnipeetaval elukoht puudub, ei ole tema suhtes võimalik käitumiskontrolli – mis hõlmab endas möödapääsmatult
Maksim Kalitkini puhul on eeltoodud tingimus kohtu hinnangul täidetud. Kuigi kinnipeetav märkis, et tal ei ole elukohta, sest XXX ei ole nõus teda enam võtma ning isa ei ole samuti valmis enda juurde võtma, nähtub kohtule esitatud materjalidest vastupidine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuval on kinnipeetaval vanglast vabanemise järel võimalik asuda elama XXX. Samuti on kinnipeetava isa andnud nõusoleku isikut toetada üürikorteri leidmisel ning kuni töö leidmisel ka korteri üüri tasumisel. Sellised vastuolud viitavad sellele, et kinnipeetava ütlused elukoha puudumise osas on kantud soovist vältida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist ning tegelikult on isikul võimalik siiski asuda elama XXX. Eeltoodu tähendab, et formaalsed alused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on täidetud. Järgnevalt analüüsib kohus karistusjärgse käitumiskontrolli sisuliste eelduste täidetust. Karistusjärgset käitumiskontrolli tuleb kohaldada siis, kui esineb oht, et isik paneb toime uusi kuritegusid. Seda ohtu vaagides tuleb arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine (
Kohus leiab, et uute kuritegude toime panemine Maksim Kalitkini poolt on tõenäoline. Nendeks kuritegudeks on Maksim Kalitkini minevikku silmas pidades isikuvastased ja varavastased kuriteod. Maksim Kalitkin on minevikus sooritanud kuritegusid korduvalt, sealjuures ka katseajal olles. Seetõttu on kõigiti loogiline uskuda, et ta teeb seda edaspidigi. Seejuures on kuriteod muutunud raskemaks, suurenenud on vägivaldsus ja lisandunud seksuaalkomponent. Ka ei saa Maksim Kalitkini puhul loota vangla resotsialiseerivale toimele, mida kinnitab selgelt ka Maksim Kalitkini käitumine vanglas. Maksim Kalitkini suhtumine on allumatu ning ta ei ilmuta märke soovist kinni pidada kehtestatud reeglitest ning käituda ettenähtud korraga kooskõlas. Temas on juurdunud õigusvastased käitumismallid ning väärtushinnangud, millest vabanemiseks puudub tal motivatsioon. Tegemist on isikuga, kellel on välja kujunenud õiguskorda eirav käitumine. Tema distsiplinaarrikkumised (ja nende hulk) ei anna mingit alust uskuda, et ta on asunud paranemise teele. Maksim Kalitkinil on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust ametniku korralduse eiramise, keelatud ja isevalmistatud esemete omamise ning sigarettidega seonduvate reeglite rikkumise eest. Rikkumised on toime pandud lühikeste ajavahemike järel ning iseloomustavad kinnipeetava üleolevat hoiakut kehtestatud reeglite suhtes ning enesekesksust. Maksim Kalitkini käitumisest vangistuse jooksul ei saa kuidagi eeldada, et isik hakkab vabaduses olles õiguskuulekalt elama – mitteõiguskuulekas elu aga päädib tema puhul varem või hiljem uute kuritegudega. Vangla iseloomustusest nähtuvalt puudub kinnipeetaval vabanemisjärgselt töökoht. Istungil märkis kinnipeetav, et keevitaja paberitega saab ruttu tööle. Töökoha puudumine suurendab kinnipeetava retsidiivsusriski, kuivõrd kinnipeetaval on rohkem sisustamata aega ja vähem rahalisi vahendeid, mis tagaksid majandusliku toimetuleku. Kindel töökoht minimeerib riski, et varem varavastaseid tegusid toime pannud Maksim Kalitkin hakkaks neid majanduslike raskuste tõttu uuesti sooritama. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud kohustada isikut
lg 2 p 4 alusel asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 10 päeva jooksul pärast vabanemist. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel tuleb kohtu hinnangul võrrelda
lg 4 märgitud kohustusele äärmiselt oluline kinnipeetava edasise seadusekuulekuse huvides, et Maksim Kalitkin hoiduks narkootiliste või psühhotroopsete ainete omamisest või tarvitamisest, mistõttu tuleb kohtu hinnangul määrata teise lisakohustusena
lg 2 p 21 märgitud kohustus mitte omada või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Seadus ei sätesta seda, millal hakkab karistusjärgne käitumiskontroll kehtima. KrMS § 410 lg 1 tulenev üldreegel kriminaalmenetluses on, et kohtu otsustused hakkavad kehtima alles siis, kui kohtulahend jõustub. Karistusjärgse käitumiskontrolli osas erandit ei ole. Seetõttu saab see hakata kõige varem kehtima seda kontrolli ette nägeva määruse jõustumise hetkest ehk momendist, mil seda lahendit ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses (KrMS § 408 lg 1). Siiski võib kontroll alata ka hiljem. See on vajalik siis, kui süüdimõistetu on lahendi jõustumise hetkel veel vanglas. Vastasel korral asetaks riik inimesele muu hulgas selliseid kohustusi, mida tal pole võimalik täita (nt
Kohus selgitab viimaks, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule (
lg 4).
aga sätestab, et kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.