Obsah (6)

§ 4231§ 65§ 64§ 68§ 56§ 185

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. märts 2018, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-17-11847 (17230200841) Kohtukoosseis Urmas

§ 4231järgi Harju Maakohtu 30.

jaanuari 2018 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja, vandeadvokaat Alar Neiland Süüdistatav Danel Reigo, isikukood 39711075226, elukoht XXX, XXX, väärteokorras karistatud 11-l korral ja kriminaalkorras 3-l korral; viimati Harju Maakohtu 27.07.2017 otsusega

§ 4231järgi, tõkend vahistamine 11.11.2017, viibimiskoht Tallinna Vangla.

Kaitsja Prokurör Vandeadvokaat Alar Neiland Kristo Adosson RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu
2. jaanuari 2018 kohtuotsus Danel Reigo süüdistusasjas jätta muutmata.
3. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
4. Määrata Advokaadibüroole AE Consult makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Danel Reigole apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 60 (kuuskümmend) eurot, s.h käibemaks 10 (kümme) eurot.
5. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Danel Reigolt Eesti Vabariigi kasuks välja 60 eurot.
6. Õigusabi tasu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arveldusarvele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik:
7. Danel Reigo tunnistati Harju Maakohtu
8. jaanuari 2018 otsusega üldmenetluses süüdi

§ 4231

järgi ja karistati vangistusega 4 kuud.

§ 65

lg 2 alusel mõisteti liitkaristus Harju Maakohtu 27.07.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistusega (rahaline karistus 1940 eurot ja vangistus 2 aastat 10 kuud 24 päeva) ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 2 kuud 24 päeva vangistust. Rahaline karistus 194 päevamäära e. 1940 eurot, jäeti

§ 64

lg 2 kohaselt iseseisvalt täideviimisele.

§ 68lg 1 alusel arvestati karistusaja algust D.

Reigo kinnipidamisest 11.11.

1. Menetluskuludena mõisteti D. Reigolt välja 1206 eurot, s.o määratud kaitsjale makstud tasu 456 eurot ja sundraha 750 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest, vastava kuu viimaseks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, igal kuul tuleb tasuda 100,50 eurot.
2. D. Reigo tunnistati süüdi selles, et tema, omamata juhtimisõigust ja olles Harju Maakohtu 27.07.2017 otsusega karistatud

§ 4231

järgi, juhtis taaskord, s.o süstemaatiliselt, 11.11.2017 kella 01.15 ajal Harjumaal Riisipere alevikus XXX maja juures mootorsõidukit Citroën C5, reg nr XXXXXX, rikkudes oma tegevusega liiklusseaduse (LS) § 94 lg-s 1 kirjeldatud nõuet. Apellatsiooni sisu ja menetlusosaliste seisukohad: 3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes leiab, et D. Reigole mõistetud karistus ei vasta süüdimõistetu isikule ja kuriteo raskusele. Vaidlustades otsuse üksnes mõistetud karistuse osas, palub kaitsja otsus selles osas tühistada ja uue otsusega karistada D. Reigot

§ 4231

järgi rahalise karistusega või alternatiivselt kergendada mõistetud karistust kohtu äranägemisel. 3.

1. Kaitsja hinnangul ei oleks D. Reigo karistamine rahalise karistusega välistatud. D. Reigo poolt toime pandud rikkumisega ei ole kaasnenud raskeid tagajärgi, ei tekitatud varalist kahju, ei ole rikutud LS muid sätteid ega juhitud autot joobeseisundis. Rikkumised olid toime pandud 2017 jooksul lühikese aja vältel ja 11.11.2017 auto kasutamine oli ajendatud töökohale sõitmise vajadusest. Mõistetud liitkaristus moodustub 2014-2015 toimepandud süütegude eest, millisteks ei olnud auto lubadeta juhtimine, mis on oluliselt kergem süütegu. 27.07.2017 otsusega mõistetud rahalise karistuse makseid võis teha kuni 2018 suveni ja ametliku töökoha puudumine D. Reigo vahi alla võtmise ajal ei tähenda iseenesest seda, et süüdistatav ei oleks tööl käinud. Tuleb arvestada sedagi, et D. Reigo on väga noor inimene, kellel oli alles tekkinud perekondlik suhe ja 2018 jaanuaris sündis laps. Karistuse eesmärki - loobumist lubadeta auto juhtimisest, oleks suure tõenäosusega võimalik saavutada ka reaalset vangistust mitte kohaldades.
2. Tallinna Ringkonnakohtu
3. veebruari 2018 määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade esitamiseks aega
4. märtsini
5. Määratud tähtajaks esitas apellatsioonile vastuse Põhja Ringkonnaprokuratuur. Apellatsioonivastuses leiab prokurör, et maakohus hindas kõiki süüdistatava ja kaitsja väiteid tervikuna ning mõistis D. Reigole kohase karistuse. Palub jätta otsus muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, kaitsja apellatsiooniga ja prokuratuuri vastusega, tuli alljärgnevatele järeldustele. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohtu otsus vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks apellatsioonis esitatud argumentidel, alused puuduvad. Sisuliselt ei ole apellatsioonis esitatud mingeid uusi maakohtule mitteteadaolevaid tõendeid ega asjaolusid ja D. Reigole on mõistetud kohane karistus.
7. Nõustuda ei saa apellandi seisukohtadega selles, et D. Reigo karistamine rahalise karistusega ei ole välistatud ja et karistuse eesmärk on suure tõenäosusega saavutatav ka reaalse vangistuse kohaldamata jätmisega.

§ 56mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest.

Kohtukolleegium nõustub siinjuures täielikult maakohtu poolt süüdistatava käitumisele ja süü suurusele antud hinnanguga. D. Reigo puhul on tegemist liikluses ohtliku isikuga, kes ei ole eelnevatest, samalaadse teo toimepanemise eest mõistetud karistusest enda jaoks ühtegi järeldust teinud. Asudes vähem kui 3,5 kuud peale enda süüdimõistmist ja karistamist sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, taaskord 11.11.2017 juhtimisõigust omamata mootorsõidukit juhtima, saab D. Reigo puhul väita, et mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine on muutunud tema elustiiliks. On ainult õnnelik juhus, et 11.11.2017 toime pandud rikkumisega ei kaasnenud muid raskeid tagajärgi, s.h ei tekitanud D. Reigo kellelegi varalist kahju, ei rikkunud muid LS-i sätteid ega juhtinud sõiduautot joobeseisundis. Vähetähtis ei ole siinjuures asjaolu, et inkrimineeritava teo pani D. Reigo toime katseajal ning samuti see, et Harju Maakohtu 27.07.2017 otsusega samalaadse teo toimepanemise eest mõistetud kergemaliigilisest karistusest (rahaline karistus 1940 eurot), ei ole D. Reigo tasunud ühtegi makset. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et D. Reigo 2017 aasta tuluks oli 243 eurot. Et D. Reigol on tasumata ka varasemalt väärteokaristustena määratud rahatrahvid, jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohta selles, et rahaline karistus ei ole süüdistatavale kohane karistusliik, mistõttu tuleb teda karistada üksnes vangistusega. Kaitsja seisukoht võimaluse osas karistada D. Reigot rahalise karistusega on asjakohatu ega tulene asjas kogutud materjalidest. Nõustuda ei saa kaitsjaga samuti selles, et D. Reigole on mõistetud liialt karm karistus. D. Reigole mõistetud karistus 4 kuud vangistust jääb alla

§ 4231

sanktsiooni keskmist määra (6 kuud vangistust), vastab süüdistatava süü suurusele ja on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus on karistust kergendava asjaoluna arvestanud puhtsüdamliku kahetsusega. Kohtukolleegiumi arvates puudub aga erinevalt apellandist alus D. Reigole mõistetud karistusmäära kergendamiseks alljärgneval põhjusel. D. Reigot on varem 3-l korral kriminaalkorras karistatud, 2-l korral on talle mõistetud liitkaristus uue kuriteo toimepanemise eest katseajal. Seega pidi olema süüdistatav teadlik, et olles määratud katseajal kriminaalhooldaja järelevalve alla, on ta riigi erilise tähelepanu all ja kohustatud käituma õiguskuulekalt. Et inkrimineeritav tegu on toime pandud katseajal, tuleb D. Reigole mõista liitkaristus

§ 65

lg 2 alusel Harju Maakohtu 27.07.2017 otsusega mõistetud, kuid ära kandmata karistuse osaga. D. Reigole mõistetud karistus vastab süüdimõistetu isikule ja kuriteo raskusele. 7. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses menetluskulu. Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 4 alusel määratud kaitsjale tasu väljamaksmise taotluse apellatsioonimenetluses ja määras D. Reigo kaitsjale välja maksta apellatsioonimenetluses määratud kaitse teostamise eest kokku 60 eurot, s.h käibemaks. Kohtukolleegium peab riigi õigusabi osutamisel tehtud kulutuste eest kaitsja taotletava tasu suurust mõistlikuks ja põhjendatuks.

§ 185lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse Kr

MS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja. Et kohtukolleegium jätab apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, jäävad menetluskulud D. Reigo kanda.

1. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi KrMS § 338 p-des 1-4 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, § 344 ja § 345 lg-st 1, 2, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu
2. jaanuari 2018 otsuse Danel Reigo suhtes muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/