RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 210lg 2 järgi ja M.

T. süüdistuses

§ 210lg 2 – § 22 lg 2 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 31.

oktoobri

1. a otsus Tallinna Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a määrus J. A. kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov, kassatsioon M. T. kaitsja vandeadvokaadi abi Allan Valk, määruskaebus Prokuratuur, Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kristiina Savtšenkova
4. veebruar 2018, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
6. oktoobri
7. a otsus osas, millega 1.
8. J. A. tunnistati süüdi ja karistati

§ 210lg 2 järgi; 1.2.

J. A-lt mõisteti SA A kasuks välja 24 279,44 eurot; 1.

1. J. A-lt mõisteti välja menetluskulud.
2. Jõustada tühistatud osas Harju Maakohtu
3. juuni
4. a otsus.
5. Mõista Eesti Vabariigilt J. A. kasuks välja valitud kaitsjale makstud tasu summas 1092 eurot (sh käibemaks).
6. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
7. oktoobri
8. a määrus, millega jäeti läbi vaatamata M. T. kaitsja taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks, ja mõista Eesti Vabariigilt M. T. pärijate kasuks välja valitud kaitsjale makstud tasu summas 8220 eurot (sh käibemaks). Esitatud taotluse kohaselt tuleb summa kanda J. T. arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
9. J. A-d süüdistati selles, et tema, olles alates
10. märtsist 2012 kuni
11. novembrini 2013 MTÜ K (edaspidi MTÜ) juhatuse liige, pani kahel korral toime karistusseadustiku (

) § 210 lg 2 järgi 1-16-86011-16-8601 kvalifitseeritava soodustuskelmuse, kasutades väljamakstud soodustusi mitte-eesmärgipäraselt. J. A. sõlmis MTÜ nimel Sihtasutusega A kaks rahastamislepingut. Rahastuslepingu nr 12-108 sisuks oli Euroopa Ühenduse programmi Euroopa Noored projekti „Ideal eco-city: imagine, create, promote!“ elluviimine. Rahastuslepingu nr xx-xx sisuks oli Euroopa Ühenduse programmi Euroopa Noored projekti „Vote for green Europe!“ elluviimine. Mõlema lepingu raames tehti MTÜ-le tasuta väljamakse. Toetuse saajal lasus kohustus projektid nõuetekohaselt ellu viia. Tasuta rahalise väljamakse tegemine majandustegevuses osalevale juriidilisele isikule eesmärgiga soodustada majandustegevust on käsitatav soodustusena

§ 210lg 1 tähenduses.

J. A. andis eeluurimisel tuvastamata ajal, kuid hiljemalt

1. jaanuaril 2013 MTÜ arvelduskonto juurde kuulunud pangakaardi üle M. T-le, kellel juriidiline seos MTÜ-ga puudus. M. T. võttis SA A poolt üle kantud soodustused summas 18 380,80 eurot ja 19 960,80 eurot valdavas osas sularahas välja. J. A. jättis projektide elluviimise kohustuse täitmata ega kasutanud saadud soodustusi eesmärgipäraselt. Projektis „Ideal eco-city: imagine, create, promote!“ jättis MTÜ täitmata kohustuse tagastada programmis osalenutele nende reisikulude katteks 4683,43 eurot. Projektis „Vote for green Europe!“ jättis MTÜ täitmata kohustuse viia ellu rahastuslepingu tingimustele vastav projekt. Ei J. A. ega M. T. esitanud projekti „Vote for green Europe!“ finants- ega lõpparuannet. Kohtuistungil täiendas prokurör süüdistust sellega, et J. A. pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.
2. M. T-d süüdistati selles, et tema, olles MTÜ faktiline juht, kihutas ja aitas kahel korral kaasa J. Al toime panna soodustuskelmust ning kasutas väljamakstud soodustust mitte-eesmärgipäraselt. M. T. veenis
3. a märtsis J. A-d asutama MTÜ-d ja asuma selle juhatuse liikmeks ning palus tal avada MTÜ nimel pangakontod. M. T. soovil sõlmis J. A. rahastuslepingud. Projekti „Ideal eco-city: imagine, create, promote!“ rahastustaotluse koostaski M. T. Süüdistuse hinnangul pani M. T. toime

§ 210lg 2 – § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtu otsus

1. Harju Maakohtu
2. juuni
3. a otsusega tunnistati M. T. süüdi

§ 210

lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega kaheksaks kuuks.

§ 73

lgte 1 ja 3 sätteid kohaldades jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata tingimusel, et M. T. ei pane kahe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. M. T-lt mõisteti SA A kasuks välja 24 279,44 eurot. J. A. mõistis maakohus õigeks ja jättis tema vastu esitatud SA A tsiviilhagi läbi vaatama.

1. MTÜ oleks pidanud hüvitama projektis osalejate reisikulud hiljemalt
2. jaanuaril 2017, kuid jättis selle kohustuse täitmata. Kuivõrd M. T. tegeles ainuisikuliselt kõikide MTÜ rahaasjadega, oli just tema võimuses korraldada ka reisikulude hüvitamist. Projekti täitmine toimus tema initsiatiivil. MTÜ kasutas ka projektiks „Vote for green Europe!“ eraldatud soodustust mitte-eesmärgipäraselt. MTÜ faktilise juhi ja vastutava täideviijana vastab

§ 210lgtes 1 ja 2 sätestatud koosseisule ka M.

T. tegevus, kes küll ise ei ole erisubjekt, kuid kellele see tegu on omistatav.

1. J. A-le on esitatud süüdistus tegevusega toimepandud soodustuskelmuses, kuid ükski süüdistuses kirjeldatud tegudest eraldi ega kogumis kuriteokoosseisu ei täida. 5.
2. Kuna J. A-d ei ole süüdistatud pettuse teel soodustuse saamises (

§ 210

lg 2 esimene alternatiiv), vaid üksnes saadud soodustuse mitte-eesmärgipärases kasutamises (

§ 210

lg 2 teine alternatiiv), siis ei saa koosseisu täita see, et ta oli MTÜ juhatuse liige ja sõlmis SA-ga A kaks rahastuslepingut. Need teod leidsid aset enne soodustuse saamist. 2

§ 210

lg 2 teises alternatiivis sisalduva kuriteokoosseisu puhul ei ole tegemist ehtsa tegevusetusdeliktiga, oleks tulnud viidata ka

§ 13lgle 1.

6. Kokkuvõtvalt asus maakohus seisukohale, et kuna süüdistuses J. A-le etteheidetavad tegevused ei täida

§ 210lg 2 teises alternatiivis sisalduvat kuriteokoosseisu ja kuna kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 268 lgtest 1 ja 5 tulenevalt on kohus kohtulikul arutamisel seotud süüdistusega, tuleb J. A. õigeks mõista. Apellatsioonid

1. Harju Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni ringkonnaprokurör Kristiina Savtšenkova ja kannatanu SA A. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 7.
2. Prokurör taotles maakohtu otsuse tühistamist J. A. õigeksmõistmises ja tema süüditunnistamist

§ 210lg 2 järgi soodustuskelmuse täideviimises tegevusetusega.

M. T. osas taotles prokurör teole antud õigusliku hinnangu muutmist selliselt, et ta tunnistataks süüdi

§ 210

lg 2 – § 22 lg 2 järgi soodustuskelmuse toimepanemisele kihutamises ja kaasaaitamises, ning teiseks talle rangema karistuse mõistmist. Juhuks, mil ka ringkonnakohtu hinnangul ei ole J. A. käsitatav soodustuskelmuse täideviijana, kuid M. T. seda on, taotles prokurör alternatiivselt J. A. süüditunnistamist

§ 210lg 2 – § 22 lg 3 järgi soodustuskelmusele kaasaaitamises.

7.2. Kannatanu taotles J. A. süüditunnistamist ja temalt 24 944,75 euro väljamõistmist M. T-ga solidaarselt. 3

§ 210

lg 2 järgi ning temalt SA A kasuks 24 279,44 euro ja riigituludesse sundraha 705 euro väljamõistmises. Kriminaalmenetlus M. T. suhtes lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel süüdistatava surma tõttu. B 14. Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2017. a otsusega tühistati maakohtu otsus J. A. õigeksmõistmises. J. A. tunnistati süüdi

§ 210

lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks üks aasta vangistust.

§ 73

lgte 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata tingimusel, et ta ei pane kahe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. J. A-lt mõisteti SA A kasuks välja 24 279,44 eurot. 14.1. Ringkonnakohtu hinnangul lahutas maakohus J. A-le esitatud süüdistuse põhjendamatult osadeks.

§ 210

koosseis eeldab erilise isikutunnusega isikut ja süüdistuses on ära näidatud asjaolud, mis tõendavad J. A. osalemist majandustegevuses. Ringkonnakohus märkis, et J. A-le süüdistuses ette heidetud teod – ta nõustus asuma MTÜ juhatajaks; avas pangakontod ja sõlmis rahastuslepingud, mille tulemusel SA A kandis sinna soodustuse; tegi M. T. nimele volituse ja andis 4

§ 210lg 2 teise alternatiivi objektiivse koosseisu.

14.

1. Antud süütegu eeldab vähemalt kaudset tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Analüüsides subjektiivse koosseisu täidetust, nõustus ringkonnakohus prokuröriga selles, et J. A. tegutses konkretiseerimata kaudse tahtlusega, mis hõlmas saadud toetuse ükskõik millisel viisil, sealhulgas mitte-eesmärgipärast kasutamist. J. A. teadis, et MTÜ sai mõlemal korral toetuse kindlal eesmärgil. Ta sõlmis rahastuslepingud, kuid andes pangakaardid üle M. T-le, kaotas järgnenud rahastuse üle igasuguse kontrolli. Puudusid igasugused kokkulepped selle kohta, kas ja mil moel peab M. T. J. Ale toetuse kasutamisest aru andma. Seega J. A. möönis, et toetust võidakse kasutada ükskõik millisel eesmärgil. Kassatsioonimenetluse poolte seisukohad
2. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni J. A. kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov, kes taotleb selle tühistamist ja maakohtu otsuse jõustamist tema kaitsealust puudutavas osas. Kaitsja hinnangul väljus ringkonnakohus KrMS § 268 lgs 1 sätestatut rikkudes süüdistuse piiridest, kui tunnistas J. A. süüdi tegevusega toimepandud soodustuskelmuses. Prokuratuur on kestvalt, viimati sõnaselgelt apellatsiooni tekstis, olnud seisukohal, et J. A. pani talle ette heidetava teo toime just tegevusetuse vormis. M. T. surma tõttu on välistatud tema kriminaalvastutus, mitte aga tsiviilõiguslik solidaarvastutus haginõude osas. Surnu võlakohustused peavad jääma pärijate kanda.
3. M. T. kaitsja vandeadvokaadi abi Allan Valk esitas määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale, millega jäeti valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise taotlus läbi vaatamata. Kaitsja taotleb määruse tühistamist ja valitud kaitsjale maakohtus ning apellatsioonimenetluses osalemise eest makstud tasu hüvitamist. Kaitsja märgib, et ringkonnakohus andis taotluste esitamiseks tähtaja kuni
4. oktoobrini 2017 ja tal puudus esialgu taotluste esitamiseks nii alus kui ka vastav soov. Kuid seoses kaitsealuse surmaga just taotluste esitamise viimasel päeval tekkis täiesti uus olukord, mida ringkonnakohus ei oleks tohtinud jätta arvestamata. Süüdistatava surmale peab vältimatult järgnema kriminaalmenetluse lõpetamine tema suhtes. Kriminaalmenetluse lõpetamine omakorda on asjaolu, mis võib tingida uue olukorra menetluskulude osas ja seega vajaduse taotleda menetluskulude hüvitamist. Kõnealuses uues menetluslikus olukorras on kaitsja toiminud optimaalsel viisil, kui teavitas kohut kaitsealuse surmast kohe (s.o
5. oktoobril 2017) ja esitas kaitsjatasu väljamõistmise taotluse
6. oktoobril 2017, seega esimesel võimalusel, kui taotlusele oli võimalik lisada ka surmafakti kinnitav tõend. Kaitsja lisas, et ta esitas maakohtus kantud kaitsjatasu taotluse juba
7. aprillil 2017 ning nüüd ei olnud selle läbi vaatamata jätmiseks alust. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 5

§ 210lg 2 teise alternatiivi kohast kuriteokoosseisu.

Soodustuse mitte-eesmärgipäraseks kasutamiseks ei ole rahastuslepingute sõlmimine kui pelgalt vaid soodustuse vormistamisega seonduv ega ka M. T. volitamine ning talle pangakaardi üleandmine. Maakohtu otsuses märgitakse õigesti, et selline volitamine ja pangakaardi üleandmine laiendab küll soodustuse eesmärgipärase kasutamisega tegelevate subjektide ringi, aga ei tähenda veel soodustuse mitte-eesmärgipärast kasutamist objektiivse teokoosseisu mõttes.

1. Kolmandat J. A-le süüdistuses ette heidetavat tegu – teise projekti finants- ja lõpparuande esitamata jätmist (vt ps 5.3 märgitut) – ei pidanud maakohus aga soodustuskelmuse koosseisu täitmiseks sobivaks seetõttu, et see on pelgalt soodustuskelmuse lisatagajärg. Kolleegium nõustub sellega. Nimelt ei ole ka lõpparuande esitamata jätmine puutumuses saadud soodustuse kasutamisega ega saa seetõttu täita soodustuse mitte-eesmärgipärase kasutamise kui kuriteo koosseisu.
2. Erinevalt ringkonnakohtust nõustub kolleegium maakohtuga selleski, et kuigi prokurör on nii kohtulikul uurimisel kui ka apellatsioonis süüdistuse tekstiga sisuliselt konkureerides väitnud, et eelkõige on J. A. pannud talle süüks arvatava teo toime tegevusetuse vormis, ei saa sellist süüdistuse tekstist hälbivat seisukohta pidada kohtule õiguslikult siduvaks. Selleks, et maakohus oleks saanud arutada, kas J. A. on soodustuskelmuse pannud toime tegevusetusega, oleks prokurör pidanud muutma vastavalt ka süüdistust.
3. Ringkonnakohtu otsusest on kolleegiumi hinnangul arusaamatu maakohtule tehtud etteheide süüdistuse väidetavalt põhjendamatult osadeks jaotamise kohta. Kolleegiumi leiab, et maakohus ei ole jaganud süüdistust osadeks, vaid on üksnes nentinud, et kuigi süüdistuses kirjeldatakse vaheldumisi nii tegevust kui ka tegevusetust, on süüdistuse teksti kohaselt soovitud kokkuvõtvalt ette heita tegevust, mitte ükski kirjeldatud tegevustest aga kuriteokoosseisu ei täida. Selmet kummutada maakohtu seda seisukohta, viitab ringkonnakohus hoopis vajadusele kasutada tegevuse ning tegevusetuse piiritlemisel raskuspunkti teooriat ja sedastab, et J. A. pani soodustuskelmuse toime tegevusega. Ringkonnakohtu otsuses aga puuduvad igasugused põhjendused selle kohta, miks ja kuidas täidavad kuriteokoosseisu süüdistuses kirjeldatud teod, mille asjakohatust maakohus veenvalt argumenteeris. Seega ei piisa pelgalt selle äramärkimisest, kuhu kohtu hinnangul konkreetselt vaatlusaluse käitumise raskuspunkt langeb. Edasiselt tuleb süüdistuses kirjeldatud teod seostada isikule konkreetselt etteheidetava süüteokoosseisuga.
4. Eelnevat kokku võttes tuleb ringkonnakohtu otsus J. A. süüditunnistamise osas tühistada maakohtu otsuse muutmiseks veenvate põhjenduste puudumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ja jõustada maakohtu otsus, millega mõisteti J. A. õigeks. 6

§ 210

lg 2 järgi ning temalt SA A kasuks 24 279,44 euro ja riigituludesse sundraha 705 euro väljamõistmises ning lõpetati tema suhtes kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel seoses surmaga, ja kolmandaks kohtumäärus, millega jäeti läbi vaatamata M. T. kaitsja taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks.

1. Kolleegiumi hinnangul moodustavad tulenevalt mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtumääruse nr 311117 pdes 40–43 märgitust ka käesoleva kohtuasja puhul kõik kolm ringkonnakohtu lahendit sellise lahutamatu terviku, mille vaidlustamisega seotud küsimused tuleb lahendada ühes menetluses Riigikohtu käesoleva lahendiga.
2. J. A. kaitsja kassatsioonis märgitakse ka seda, et kuigi M. T. surma tõttu on välistatud tema kriminaalvastutus, laieneb siiski tema pärijaile haginõude osas tsiviilõiguslik solidaarvastutus. Kaitsja sellise seisukoha esitamist ei saa siiski käsitada taotlusena tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
3. oktoobri
4. a määrus osas, millega tühistati maakohtu otsus M. T-lt SA A kasuks 24 279,44 euro väljamõistmises. Kolleegiumi hinnangul ei ole J. A. kaitsjal menetluslikku pädevust M. T. suhtes tehtud kohtumääruse vaidlustamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu
5. oktoobri
6. a määrust oleks kõnealuses osas kahtlemata saanud vaidlustada SA A kannatanuna, kes aga seda teinud ei ole. Kujunenud menetluslikus olukorras ei ole Riigikohtu kriminaalkolleegiumil pädevust astuda mingeid tsiviilhagi lahendamisele suunatud samme. Tsiviilhagi on kriminaalmenetluses jäänud lahendamata ja kannatanul on õigus pöörduda oma nõudega tsiviilkohtusse.
7. Kolleegiumi hinnangul on aga põhjendatud M. T. kaitsja määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale, millega jäeti valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise taotlus läbi vaatamata.
8. KrMS § 183 lgs 1 sätestatu kohaselt kannab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisti. Kolleegiumi hinnangul ei ole kriminaalmenetluse seadustikus norme, millest lähtuvalt ei peaks kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel seoses süüdistatava surmaga kandma menetluskulusid riik.
9. Nõustuda ei saa prokuröri seisukohaga, et KrMS § 185 lg 2 kohaselt peaks kõnealuses olukorras riik kandma küll apellatsioonimenetluse kulud summas 600 eurot, kuid kuna ei M. T. ega tema kaitsja ei ole maakohtu otsust apelleerinud, siis on maakohtu otsus süüdistatava kanda jäetud menetluskulude osas jõustunud. Kõigepealt ei saa eirata tõsiasja, et ringkonnakohtu määrusega tühistati maakohtu otsus tervikuna ja seega ka M. T. kanda jäetud menetluskulude osas. Ringkonnakohtu seda määrust vaidlustatud ei ole. Teiseks ei ole KrMS § 185 lg 2 tekstist ega menetlusseadustiku ühestki teisest sättest võimalik välja lugeda seisukohta, et süüdistatava surmast tingitud kriminaalmenetluse lõpetamise korral ei tuleks riigi kanda jätta kõiki menetluskulusid.
10. Kolleegium nõustub M. T. kaitsjaga selles, et ringkonnakohus luges ekslikult hilinenuks M. T. kaitsja taotluse valitud kaitsjale maakohtu menetluses ning apellatsioonimenetluses osalemise eest makstud tasu hüvitamiseks ja jättis selle taotluse alusetult läbi vaatamata. Ringkonnakohus vaatas 7