lg 1).
Menetluskulude jaotus 4.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 6 alusel kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ning kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et käesoleval juhult tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei andnud kostja oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Kostja vastusest nähtuvalt kolis hageja koos emaga kostja korterist välja 15.02.2018. Kostja tasus hageja ülalpidamiseks elatist 19.02.2018 250 eurot. Hageja esitas hagi kohtusse 22.02.2018. 5.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning samuti tähtaja vastaspoole menetluskulude osas seisukoha esitamiseks. Kostja kohtule määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja ei esitanud. Hagimaterjalidest ei nähtu kostja menetluskulude rahaline suurus. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama. 6. Tulenevalt
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.