Obsah (7)

§ 329§ 424§ 65§ 68§ 50§ 29§ 56

1-18-2648 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2018 Tallinn Kriminaalasja number 1-18-2648 (17230200672) Kohtunik Julia Vern

§ 329

järgi üldmenetluses Prokurör Kristo Adosson Süüdistatav Kaitsja Anatoli Lipovski - isikukood: 35707130382, elukoht: xxxx; Valgevene kodanik; keskharidusega; emakeel: vene keel; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud, viimati Harju Maakohtu 20.06.2017 otsusega

§ 424

järgi 10 kuu pikkuse vangistusega, mis asendati 297 tunni üldkasuliku tööga (tegemata 84 tundi ÜKTd) ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks; tõkend puudub (kahtlustatavana kinni peetud 18.-19.09.2017) Mati Senkel RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 309 lg 3, § 311, § 312, § 313, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, 1. Süüdi tunnistada Anatoli Lipovski

§ 329järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

2.

§ 65

lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendada mõistetud karistust (3 kuud vangistust) Harju Maakohtu 20.06.2017 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa (84 tundi üldkasulikku tööd ehk 2 kuud ja 24 päeva vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõista 5 (viis) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. 2 3.

§ 68

lg 1 alusel arvata Anatoli Lipovski karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva (18.-19.09.2017) ning kandmata karistuseks lugeda 5 (viis) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust.

1. Mõistetud vangistuse alguseks lugeda päev, mil Anatoli Lipovski pärast otsuse jõustumist ilmub vabatahtlikult vanglasse karistust kandma, karistuse kandmisest kõrvalehoidumise korral aga tema kinnipidamise päev.
2. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Anatoli Lipovskilt menetluskulud kogusummas 1170 (üks tuhat ükssada seitsekümmend) eurot, sh II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 750 eurot ning kaitsjatasu kohtueelses menetluses 240 eurot ja kohtumenetluses 180 eurot.
3. KrMS § 180 lg 3 alusel on Anatoli Lipovskil võimalik menetluskulusid tasuda vabatahtlikult osade kaupa 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele (SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355). Viitenumber on
4. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. SÜÜDISTUS Anatoli Lipovski tunnistati Harju Maakohtu 20.06.2017 otsusega nr 1-17-5979 süüdi

§ 424

järgi ja lisakaristusena võeti temalt

§ 50lg 1 p 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks.

Kuigi kohtuotsus jõustus 06.07.2017 ning mõistetud lisakaristus pöörati täitmisele 10.07.2017 ning A. Lipovski oli sellest teadlik, juhtis ta uuesti 18.09.2017 kella 15.38 ajal Harjumaal Jägala-Käravete tee 33. km-l mootorsõidukit Renault Kangoo reg.nr-ga xxxx, olles ühtlasi alkoholi piirmäära ületavas seisundis 0,18 mg/l. Oma tegevusega pani Anatoli Lipovski toime

§ 329

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud

§-s 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidumise. POOLTE SEISUKOHAD Prokurör leidis, et Anatoli Lipovski süü on leidnud tõendamist ja õigesti kvalifitseeritud. Õigusvastasust välistavat asjaolu ei esine, sest süüdistatava tervisele ei esinenud vahetut ohtu. Tal oli võimalik terviserikke puhul kasutada muid abinõusid, nt pöörduda perearsti poole, EMOsse või kutsuda kiirabi. Karistuse osas leidis prokurör, et süüdistatavat saab karistada üksnes vangistusega, sest teda on varem karistatud ning ta on taas toime pannud uue liiklussüüteo. Lisaks on ta eiranud alkoholi tarvitamise keeldu. Eeltoodust tulenevalt palus prokurör palus A. Lipovski süüdi tunnistada

§ 329järgi ja karistuseks mõista 4 kuud vangistust.

Mõistetud karistusele liita eelmise kohtuotsuse järgi kandmata 84 päeva vangistust ja lahutada 2 päeva eelvangistust ning lõplikuks karistuseks jääb 6 kuud 22 päeva vangistust. Lisaks tuleb süüdistatavalt konfiskeerida sõiduauto Renault. Kaitsja arvates tuleks Anatoli Lipovski õigeks mõista, sest ta pani teo toime hädaseisundis. Oli oht, et varem või hiljem saabub pöördumatu tervisekahjustus. Kuivõrd süüdistatava sõiduoskused on väga 3 head, oli oht teistele liiklejatele väike. Päästmistegu oli vajalik ja sobiv. Süüdistatava auto suitses, mis näitab tema õiguskuulekat käitumist, sest ilmselt ei olnud autot pikemat aega kasutatud. Alkoholi tarvitas A. Lipovski valuvaigistina, kuid abi oli väga lühiajaline. Kirjalikud tõendid näitavad süüdistatava tervislikku seisukorda. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED Vaidlusi ei ole selles, et Anatoli Lipovskil on kehtivad karistused mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Viimati on teda karistatud Harju Maakohtu 20.06.2017 otsusega (lk 4-9), millega tal võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus viieks kuuks. Väljatrükk kohtute infosüsteemist (lk 9) tõendab, et nimetatud otsus jõustus 06.07.2017 ja lisakaristuse osas pöörati see täitmisele 10.07.2017 otsuse edastamisega liiklusregistri pidajale. Kahtlusi ei ole ka selles, et 18.09.2018 eiras ta juhtimisõiguse keeldu ning kella 15.38 paiku tabati ta Harjumaal Jägala-Käravete tee 33ndal km-l alkoholi piirmäära ületatuna sõiduauto roolis. Kohtuistungil on andnud ütlusi politseitöötaja Villu Küttner, kes selgitas, et peatas tööülesandeid täites Jägala-Käravete teel kinni Aegviidu poole liikuva sõiduauto. Kontrollimisel selgus, et roolis olnud isikul oli juhtimisõigus kohtu poolt ära võetud ning isik oli tarvitanud ka alkoholi. Tunnistaja ütlused haakuvad kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (lk 10-13), samuti indikaatorvahendi kasutamise ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollidega (lk 14-15). Nimetatud tõendid näitavad, et kinnipeetud isikuks osutus Anatoli Lipovski, kel tuvastati alkoholi tarvitamise tunnused. Süüdistatav ei ole kohtus eitanud, et juhtis süüdistuses märgitud ajal ja kohas sõidukit ning ka seda, et ta oli samal päeval tarvitanud alkoholi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Anatoli Lipovski süü kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise keelu eiramises on leidnud täielikult tõendamist ning on õigesti kvalifitseeritud

§ 329järgi.

Teo on süüdistatav toime pannud kavatsetult, st rooli istudes oli tema eesmärgiks sõiduautot juhtida ning selleks pidi süüdistatav talle kohtuotsusega pandud piirangut rikkuma. Anatoli Lipovski ja tema kaitsja väidavad, et tegemist oli hädaseisundiga – ohus oli süüdistatava elu ja tervis ning ta pidi sellest tulenevalt juhtimiskeeldu eirates sõitma minema.

§ 29

kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele. Vahetu ohuna käsitletakse õiguskirjanduses kolme ohuastet:

1. a)akuutne oht (kahju on lähemal ajal tekkimas);
2. b)kestev oht (pikka aega kestev olukord, kus kahju võib tekkida suvalisel hetkel; nt maja on nii varisemisohtlik, et suvalisel hetkel võib mõni lahtimurdunud kivi möödakäijat tabada);
3. c)tulevikus ähvardav oht (oht küll ähvardab, kuid on saabumas alles pikema aja pärast; sellises olukorras loetakse ohtu vahetuks alates hetkest, mil ähvardab luhtuda viimane päästmisvõimalus).1 Vastamaks küsimusele, kas tegemist oli süüdistatavat ähvardava vahetu ohuga hindab kohus esmalt terviserikke olemust objektiivselt, kõrvaltvaataja positsioonilt ning seejärel subjektiivselt ehk A. Lipovski positsioonilt. Tunnistaja V. Küttner selgitusel ei kurtnud A. Lipovski kinnipidamisel oma tervise üle, vaid ta tundus olevat oma vanuse kohta täiesti rahuldavas seisundis. Alles politseijaoskonnas olles, hakkas 1 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne, lk 111. 4 süüdistatav kurtma, et tal ei ole hea olla. Kiirabi vaatas A. Lipovski jaoskonnas üle ning andis talle tablette. Ida-Tallinna Keskhaigla koostatud haigusloo andmetel (lk 19-21; 33-36) toimetati A. Lipovski haiglasse 19.09.2017 kell 17.39, s.o rohkem kui ööpäev pärast süüdistuses etteheidetavat sündmust. Süüdistatava abikaasa Xxxx selgitas kohtus, et A. Lipovski helistas talle 18.09.2017 mitu korda, sest ta magu valutas. Tunnistaja otsustas töölt varem ära tulla ja teha süüdistatavale valuvaigistavat Diklofenaki süsti. Süüdistataval on ka varem selliseid seisundeid olnud ning tunnistaja on teda süstinud. Eeltoodud tõenditest nähtuvalt ei tajunud kõrvaltvaatajad süüdlase elu ja tervist ähvardavat vahetut ohtu. Süüdistataval oli ka varem esinenud selliseid valusid ning leevenduseks kasutati valuvaigisteid. Vahetu ohuna ei ole kõhuvalu käsitletav ka süüdistatava positsioonist vaadatuna, sest nagu nähtub A. Lipovski ütlustest, ravis ta oma kõhuvalu esmalt valuvaigistavate tablettidega, siis alkoholiga ning seejärel soovis, et abikaasa teeks talle valuvaigistava süsti. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et isik, kel on tugevad valud ja alust karta oma elu pärast, hakkaks end ravima valuvaigistite või alkoholiga. Seejuures vajab märkimist, et Ida-Tallinna Keskhaigla epikriisi kohaselt (tl 33-36) oli A.Lipovski kõhuvalu põhjuseks kroonilise alkohoolse pankreatiidi ägenemine ning tulenevalt süüdistatava ja tema naise ütlustest, et sarnased kõhuvalud on olnud tal ka varem, on ilmselge, et A.Lipovski oli teadlik talle pandud absoluutsest alkoholikeelust. Ülalmärgitud käsitlust arvestades, ei saa süüdistataval esinenud kõhuvalu kuidagi käsitleda süüdlast ähvardanud vahetu ohuna ning hädaseisundit seetõttu ei esinenud. Kohus märgib, et isegi juhul, kui kõhuvalu oleks võimalik vaadelda vahetu ohuna, ei oleks käesoleval juhul tegemist hädaseisundis toimepandud teoga. Nimelt on Riigikohus korduvalt eitanud hädaseisundi olemasolu juhul, kui isikul oli võimalus abi kutsuda (vt RKKKo 3-1-1-18-17, p 7; RKKKo 3-1-1-60-16, p 9). Käesoleval juhul süüdistatav endale kiirabi ei kutsunud ning perearsti poole või EMOsse ei pöördunud, vaid otsustas selle asemel oma abikaasale rongi peale vastu sõita. Samuti ei osanud A.Lipovski seletada, miks ei ole ta naabril palunud minna abikaasale rongipeatusele vastu, kuigi Xxxx seda telefonivestluses oma abikaasale ütles. Süüdistatava ütlusi, et ta ei kutsunud kiirabi tervisekindlustuse puudumise tõttu, ei pea kohus usutavaks, sest surmahirmus ei mõelda raviraha peale. KARISTUS Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest, mille kohaselt karistamise aluseks on isiku süü.

Karistuse mõistmisel tuleb kohtul arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest.

§ 329

sanktsioon näeb karistusena ette nii rahalise karistuse kui kuni üheaastase vangistuse. Arvestades asjaolu, et tegemist oli ühe juhusliku episoodiga ja isik juhtis mootorsõidukit vähese liiklusega teel, ei ole A. Lipovski süü suur ning teda on võimalik karistada sanktsiooni keskmisest määrast väiksema karistusega. Isiku karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Lisaks süü suurusele, kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele tuleb kohtul silmas pidada ka seda, et karistus mõjutaks süüdistatavat mitte enam toime panema uusi süütegusid. Kohus ei saa märkimata jätta, et isikut on varem kahel korral mootorsõiduki joobes juhtimise eest karistatud. Viimasel korral, s.o 20.06.2017 otsusega võeti tal juhtimisõigus, konfiskeeriti auto ja kohustati teda katseaja jooksul hoiduma alkoholi tarvitamisest. Hoolimata sellest juhtis ta vähem kui kolm kuud pärast otsuse jõustumist taas mootorsõidukit ning oli sealjuures eelnevalt tarvitanud alkoholi. Seega nõustub kohus prokuröriga, et A. Lipovskit on võimalik karistada vaid vangistusega. Selline karistusliik vastaks ka õiguskorra kaitsmise huvidele. 5 Lisaks sellele leiab kohus, et rahaline karistus ei oleks A. Lipovski poolt ka täidetav. Isik ei tööta ja tema sissetulek on maksuameti andmetel (lk 18) kasin. Lisaks tuleb tal tasuda eelmise kohtuotsusega ja arutatava asjaga väljamõistetavad menetluskulud. Nii eri- kui üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades, peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks karistada A. Lipovskit vangistusega, kuid seda veidi väiksemas määras kui taotles prokurör, s.o vangistusega 3 kuud. Kuna uus kuritegu oli toime pandud ajal, mil kandmata olid eelmise otsustega mõistetud karistus, siis

§ 65

lg 2 ja § 69 lg 7 alusel tuleb mõistetavat karistust (3 kuud vangistust) suurendada Harju Maakohtu 20.06.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kriminaalhooldaja andmete järgi on A. Lipovskil tegemata 84 tundi ÜKT-d. Seega tuleb liitkaristuseks mõista 5 kuud ja 24 päeva vangistust. Kohtu hinnangul on mõistetud karistus piisav süüdlase mõjutamiseks uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Seetõttu ei konfiskeeri kohus käesolevas asjas kuriteo toimepanemise vahendit, s.o sõiduautot. Käesoleva küsimuse lahendamisel arvestas kohus ka sellega, et A. Lipovskil tuleb minna kandma vabadusekaotuslikku karistust, ta ei tööta ja tal on seoses süüdimõistvate otsustega tekkinud märkimisväärsed rahalised kohustused. MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 sätetele hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks II astme kuriteo toimepanemise eest ettenähtud sundraha 750 eurot ja kaitsjatasu 420 eurot. Kuna Anatoli Lipovskil on seoses süüdimõistvate otsustega tekkinud suured rahalised kohustused, tal puudub töökoht, ta läheb vanglasse karistust kandma, võib korraga menetluskulude tähtajaks tasumine olla raskendatud. Seetõttu peab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimalikus määrata, et Anatoli Lipovski võib menetluskulud summas 1170 tasuda ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Julia Vernikova kohtunik