(alates 01.11.2017
Kristo Seppa süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 12.08.2017 kell 22:15 Harjumaal Jõelähtme vallas Loo alevikus Toome tee 1 juures mootorsõidukit Mercedes-Benz E230 reg.nr’ga xxxxolles joobeseisundis (alkoholijoove – väljahingatavas õhus vähemalt 1,16 mg/l), millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Kristo Sepp pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav
(alates 01.11.2017
Kristo Sepp tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil täielikult süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Kohus uuris järgmiseid tõendeid: - isikusamasuse tuvastamise protokoll (lk 1); - kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk 3-6); - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos näidu väljatrükiga (lk 8-9); - tunnistaja xxxx ülekuulamise protokoll (lk 15-15a); - tunnistaja xxxx ülekuulamise protokoll (lk 16); - tunnistaja xxxx ülekuulamise protokoll (lk 17); - sündmuskohtade ja sõidukite vaatlusprotokollid koos fototabelitega (lk 22-56); - õiend (lk 57); - kahtlustatava ülekuulamise protokoll (lk 60-61); - karistusregistri teatis ja kohtuotsused (lk 62-66). Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused ja uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevale seisukohale: Kristo Sepp süü 12.08.2017.a mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega.
(alates 01.11.2017
Nimetatud koosseisu objektiivseks tunnuseks on esmalt mootorsõiduki juhtimine ja teiseks mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kes on joobeseisundis. Antud juhul ei ole vaidlust asjaolus, et Kristo Sepp juhtis 12.08.2017.a kell 22:15 Harjumaal Jõelähtme vallas Loo alevikus Toome tee 1 juures mootorsõidukit Mercedes-Benz E230 registreerimisnumbriga xxxx. Antud fakti kinnitab süüdistatav ise eeluurimisel antud ütlustes, selgitades, et juhtis 12.08.2017.a mootorsõidukit Mercedes Benz E230 registreerimismärgiga xxxx. Tunnistaja Xxxxütluste kohaselt oli 12.08.2017.a kodus aadressil Xxxx, kui kuulis lahtisest aknast tugevat pauku. Märkas Toome tee 6 maja küljel olevat elektriposti trossi katki minevat ning nägi ühtlasi tumedat autot manööverdamas. Helistas politseisse. Tumedast sõidukist väljus Kristo Sepp. Väljasolijad pidasid ta kuni politsei tulekuni kinni. Tunnistaja Xxxxütluste kohaselt nägi 12.08.2017.a kell 22:15 sõidukit reg nr xxxx sõitmas Toome tee 5 maja kõrval. Esmalt sõitis vastu tänavaposti ning seejärel vastu Audi A3 reg nr xxxx. Audil kahjustus taga stangel, suured kriimud peamiselt keskel ja vasakul nurgas. Sõidukit juhtis Kristo Sepp. Tunnistaja Xxxxütluste kohaselt kuulis 12.08.2017.a kella 22:45 ajal aknast häält, keegi sõitis autoga millegi otsa. Tema autol, so Peugeot Partner reg nr xxxx oli maha sõidetud peegel, vasakul pool kriimud. Ka teistele autodele oli sisse sõidetud. Süüdistatava poolt mootorsõiduki juhtimise fakt süüdistuses nimetatud ajal ja kohas on kinnitamist leidnud ka isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, mille kohaselt peeti 12.08.2017.a kell 22:55 aadressil Toome tee 1, Loo alevikus Harjumaal kahtlustatavana kinni Kristo Sepp. Ka isikusamasuse tuvastamise protokolli kohaselt osutus kinnipeetud isikuks Kristo Sepp. Sündmuskohtade ja sõidukite vaatlusprotokollid koos fototabelitega kinnitavad samuti, et Kristo Sepp juhtis mootorsõidukit Mercedes-Benz E230 registreerimisnumbriga xxxx, millega põhjustas erinevaid liiklusõnnetusi aadressidel Toome tee 6, Toome tee 1 Loo alevikus Harjumaal. Kristo Sepale inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivse koosseisu teise tunnusena ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kes on joobeseisundis. Käesolevas kriminaalasjas ei ole ka vaidlust asjaolus, et Kristo Sepp juhtis 12.08.2017 kell 22:15 Harjumaal Jõelähtme vallas Loo alevikus Toome tee 1 juures mootorsõidukit Mercedes-Benz E230 registreerimisnumbriga xxxxolles alkoholijoobes. Antud fakt on tuvastatud Kristo Sepp enda poolt eeluurimisel antud ütlustega, mille kohaselt tunnistas, et juhtis 12.08.2017.a mootorsõidukit Mercedes Benz E230 olles alkoholijoobes. Ka tunnistajate Xxxxja Xxxxütlustest nähtub, et Kristo Sepp oli sõidukist väljudes silmnähtavas joobes. Xxxx täpsustas, et Kristo tuigerdas ning tema kõnemaneer oli joogine. Alkoholijoobe olemasolu Kristo Sepal kinnitab ka tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga, mille kohaselt 12.08.2017.a kell 22:56 – 22:59 mõõdeti Kristo Sepal alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr PLT5, seerianumber ARAF-0007, mille lõplik lugem oli 1,28 mg/L, laiendmääramatus 0,12 mg/L, mõõtetulemus 1,16 mg/L. Mõõtevahendil on kehtiv tüübikinnitustunnistus ja taatlustunnistus. Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 sätestab, et juht loetakse 2 alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Asjaolu, et Kristo Sepp juhtis mootorsõidukit olles sõiduki juhtimise ajal joobeseisundis (alkoholijoove) kinnitab tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos näidu väljatrükiga, mille kohaselt tuvastati Kristo Sepal alkoholijoove väljahingatavas õhus vähemalt 1,16 mg/L. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nii süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega, tunnistajate ütlustega kui ka tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli koos näidu väljatrükiga on tõendamist leidnud Kristo Sepp poolt 12.08.2017.a mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis (alkoholijoove). Kristo Sepp rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Tulenevalt eeltoodust on täidetud
Kristo Sepp
järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kristo Sepp objektiivsest käitumisest – tarvitas alkoholi ning istus mootorsõidukit Mercedes-Benz E230 registreerimisnumbriga xxxxrooli, asus sõitma, põhjustades ka mitmeid liiklusõnnetusi, rammides erinevaid pargitud sõiduautosid - nähtub, et tegu on toime pandud kavatsetult.
lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kristo Sepp tunnistas oma süüd täielikult ning kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Kohtuistungil selgitas, et teadis, et tal on katseaeg, kuid istus siiski rooli purjuspäi, et need on lollused, mida hiljem kahetseb. Arvestades, et sõidukit juhtides põhjustas K.Sepp erinevaid liiklusõnnetusi, pidi tema joove olema selline, et ta ei tulnud auto valitsemisega mitte kuidagi toime ning selline joove peaks olema ilmselge ja tuntav ka inimesele endale. Eeltoodust järeldab kohus, et Kristo Sepp käitumine oli eesmärgipärane ning teadlik tegevus. Kristo Sepp seadis eesmärgiks juhtida mootorsõidukit alkoholijoobes. Ta suhtus ükskõikselt oma tegevuse tagajärgedesse ning teadis, et süüteokoosseisule vastav asjaolu saabub või vähemalt pidas seda võimalikuks. Asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et Kristo Sepp pani kuriteo toime kavatsetult. Kristo Sepp tegevus selles episoodis tuleb kvalifitseerida
(alates 01.11.2017
Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kristo Sepp on süüvõimeline ning
näeb (alates 01.11.2017.a
lg 1) võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt
lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. 3 Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 31-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-11-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut. Kristo Sepal karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü ülestunnistamist ja kahetsust.
Mootorsõiduki joobes juhtimise episoodis karistuse määramisel tuleb karistuse määramisel lähtuda õiguskorra kaitsmise huvidest ning selle alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Antud juhul oli süüdistatav teadlik sellest, et ta oli alkoholi tarbinud ning tal puudub juhtimisõigus sootuks. Seega oli Kristo Sepp teadlik nii juhtimisõiguse kui ka juhtimiskogemuse puudumisest, mis muudab sellise juhi liikluses äärmiselt ohtlikuks, kuivõrd ta ei tunne liiklusnõudeid ega oska neid ka järgida, käitudes liikluses ettearvamatult, mida kinnitab käesoleval juhul mitme liiklusõnnetuse põhjustamine. Kohtu arvates näitab see isiku suhtumist liikluskorda, mis on oma olemuselt ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Kristo Sepp näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust, õigusvastasust. Süüdistatava Kristo Sepp puhul on tegemist inimesega, kes pani kuriteo toime täisealisena, s.t isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate sh tema enda huvides. Kristo Sepp käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Vähem tähtsust ei oma käesoleval juhul asjaolu, et Kristo Sepp on antud kriminaalasja menetlusesemeks oleva süüteo toime pannud temale eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Nimelt karistati Kristo Seppa viimati Harju Maakohtu 20.10.2016.a kohtuotsusega
lg 1 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat ja 8 kuud vangistust, milline jäeti
Katsejaks määrati 3 aastat. Seega on Kristo Sepp temale eelmise kohtuotsusega määratud katseajal taaskord käitunud viisil, mis on kaasa toonud tema kahtlustamise uues kuriteoepisoodis. Eelnevalt mõistetud karistus ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Olukorras, kus isik paneb kuriteo toime temale eelmise kohtuotsusega määratud katseajal juba iseenesest näitab, et Kristo Sepp puhul ei ole tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga. Süüdistatava objektiivsest käitumisest nähtuvalt pani ta mootorsõiduki joobes juhtimise toime kavatsetult. Samuti leiab kohus, et põhjendatud ei ole Kristo Sepp puhul ka kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistuse kohaldamine, arvestades nii menetlusesemeks oleva kuriteo raskust, Kristo Sepp isikut kui ka asjaolu, et Kristo Sepp on käesoleva kriminaalasja menetlusesemeks oleva kuriteo toime pannud temale eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Vähem tähtsust ei oma asjaolu, et süüdistatava enda sõnade kohaselt on tal võlgnevusi riigi eest 6000 euro ulatuses, ning pankadest laene-liisinguid 17 000 eurot. Samuti tuleb tasuda 215 eurot igakuiselt elatist, mistõttu ei ole rahalise karistuse määramine K.Seppale ka tema majandusliku olukorra tõttu võimalik ja põhjendatud. Arvestades kõike eeltoodut ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Kristo Seppa edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et Kristo Seppa tuleb
Kuivõrd asja arutati lühimenetluses tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust. Kuna menetlusesemeks olevad kuriteo on Kristo Sepp toime pandud eelmise 4 kohtuotsusega määratud katseajal, tuleb mõista liitkaristus juhindudes
Seega
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 20.10.2016.a Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat ja 6 kuud vangistust võrra ning mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel lugeda kinnipidamise aeg 12.08.201713.08.2017 s.o 2 päeva karistusaja hulka. Kandmisele kuulub vangistus 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulu koosneb antud asjas sundrahast. Kohus mõistab menetluskuluna süüdistatavalt välja sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt antud asjas (II astme kuriteos süüdimõistmisel) 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot. Arvestades süüdistatava majanduslikku seisundit ning tema maksevõimet, peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-11013 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes KrMS § 306, 311- 313, 315 lg 7, 238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Kristo Sepp
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks kuus kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 20.10.2016.a Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat ja 6 kuud vangistust võrra ning mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel lugeda kinnipidamise aeg 12.08.2017-13.08.2017 s.o 2 päeva karistusaja hulka. Kandmisele kuulub vangistus 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Kristo Seppalt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 750 eurot riigituludesse. Kohustada Kristo Seppa tasuma väljamõistetud sundraha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 62.50 eurot. Sundraha tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, 5 EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumber edastatakse Kristo Seppale posti teel. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Apellatsioonteate esitamisel on kohtuotsus kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 26.02. 2018 Kohtunik Liina Pohlak 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.