Obsah (4)

§ 45§ 110§ 249§ 251

TA R T U H A L D U S K O H U S Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised Resolutsioon Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-18-742 25. aprill 2

) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

§ 45

lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja soovib kohtusse pöördumisega saavutada seda, et lõpetatakse tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb kaebajal esitada vaidlustatud käskkirja tühistamise nõue. Kuna võimalik on tõhusama nõude esitamine, siis ei ole tuvastamisnõue lubatav. Kohus ei suuna kaebajat muutma oma nõuet praeguse kohtuasja raames. Enne tühistamiskaebuse esitamist tuleb kaebajal läbida vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebaja on küll esitanud vaide, kuid selle lahendamiseks ette nähtud 30-päevane tähtaeg ei ole veel möödunud. Alates 01.01.2018 ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus enam õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kui kaebaja soovib saavutada käeraudade kasutamise käigus talle tekitatud kahju hüvitamist, siis tuleb tal läbida kohustuslik kohtueelne menetlus ja seejärel esitada hüvitamiskaebus. Praeguse kohtuasja asjaoludel ei saa tuvastamiskaebuse esitamise aluseks olla preventiivne eesmärk, kuna täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ja käeraudade kasutamine on äärmiselt suurel määral seotud konkreetsete asjaoludega ja sellise olukorra kordumine tulevikus on vähe tõenäoline. 6. Kaebaja taotles kaebuses ka vaidlustatud käskkirja tühisuse tuvastamist. Sellel nõudel puuduvad aga sellisena eduväljavaated. Kaebaja hinnangul on vaidlustatud käskkiri tühine, kuna sellele kirjutas alla ametnik, kellel selleks vajalik volitus puudus. Kohus selgitab kaebajale, et haldusmenetluse seaduse § 63 lg 2 p 3 alusel on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. VangS § 69 lg 4 alusel kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid vanglateenistus, praegusel juhul tähendab see Viru Vanglat. Vaidlustatud käskkirja ongi andnud Viru Vangla. Kaebaja toob õigesti välja, et vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 12 lg 1 järgi on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamine üksuse juhi pädevuses. See, et vaidlustatud 2 käskkirja andis vastustaja nimel mitte üksuse juht, vaid peaspetsialist-korrapidaja, ei tähenda aga seda, et otsust ei teinud pädev haldusorgan. Tegemist on haldusorgani sisepädevuse küsimusega. Riigikohus on selgitanud, et kui haldusakti andis haldusorgani nimel ametnik, kellel puudus selleks volitus, siis on tehtud menetlusviga. Kui viga mõjutas asja otsustamist, siis võib see kaasa tuua haldusakti tühistamise (Riigikohtu 24.04.2018.a määrus asjas 3-17725, p 20). Kaebaja etteheide on seega käsitletav ühe põhjendusena vaidlustatud käskkirja õigusvastasusele ehk see on üks aluseid, millele kaebaja saab tugineda, kui ta otsustab pärast kohtueelse menetluse läbimist esitada tühistamiskaebuse. Esialgse õiguskaitse taotlus 7.

§ 110

lg 1 p 1 ja § 116 lg 1 alusel vabastab kohus kaebaja riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel põhjendusi esitamata. 8.

§ 249

lg 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 251

lg 1 p 1 alusel võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise. 9.

§ 249

lg 5 alusel saab esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kohus tagastas kaebuse, seega ei saa esialgse õiguskaitse taotluse esitamist pidada lubatavaks kaebuse esitamise tõttu. Kaebaja on aga esitanud vaide ja sellel alusel on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.

1. Kaebaja ei ole välja toonud, millised pöördumatud tagajärjed kaasneksid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega. Kohus lähtub sellest, et ilmselgelt luuakse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega, sh käeraudade kasutamisega tagajärg, mida ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Kui vangla peaks vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistama või kohus selle tühistama, siis kaebaja õiguste piiramist juba toimunud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega ei saa tagantjärele olematuks teha. See tähendab, et kaebaja taotlus on lubatav, kuid mitte veel seda, et taotlus tuleks rahuldada.
2. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks tuleb kohtul kaaluda ühelt poolt mõju, mida kaebajale avaldab täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ja teiselt poolt avalikku huvi, mis seisneb julgeoleku tagamises vanglas ning vanglaametnike ja teiste isikute tervise kaitses. Kohus leiab, et avalik huvi kaalub praegusel juhul üles selle, et kaebaja peab taluma täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist vähemalt kuni vaidlustatud käskkirja õiguspärasuse üle peetava vaidluse lõppemiseni. Kaebaja ei vaidlusta seda, et ta pani toime teo, mis tingis täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise. Tulevase kaebuse eduväljavaateid ei saa pidada suurteks. Julgeoleku tagamist vanglas ja vanglaametnike tervise kaitset tuleb pidada kaalukamaks sellest, et kaebaja peab täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu taluma mõningast ebamugavust ja piiranguid. 3
3. Kohus arvestab ka seda, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. See põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu lahend 3-3-1-59-14 p 19). Praegusel juhul tähendaks esialgse õiguskaitse kohaldamine, et kaebaja võib olla saavutanud vaidluse eesmärgi. Kohtuasja lahendamise ehk esialgse õiguskaitse lõppemise ajaks võib täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaebaja suhtes olla juba niigi lõppenud. Sellise olukorra loomise eelduseks olevat ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust kohtu hinnangul ei ole.
4. Kokkuvõttes jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 4