Obsah (12)

§ 180§ 2871§ 66§ 68§ 71§ 291§ 294§ 34§ 126§ 175§ 179§ 417

1-17-6106 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. novembril 2017. a Tartu kohtumajas, Kalevi 1 Tartus Kriminaalasja number 1-17-6106 (17260100009) Kohtuko

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Enno Klaaserilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud. Kaitsja palub süüdistatav talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Enno Klaaser teadis, et abikaasa M.K. müüb narkootikume, kuid tema selles ei osalenud. 3 Kohtus tuvastatud asjaolud, tõendid ja kohtu järeldused M.K. on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 13.07.2017. a otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi (II kd, tl 1 – 10). ta süüdi mõistetud ka kahes episoodis narkootilise aine metsas olevast peidikust äratoomises, milles on esitatud süüdistus ka Enno Klaaserile. M.K. on süüdistuse tunnistaja.

§ 2871

lg 5 järgi kohus selgitas tunnistajale õigust ütluste andmisest keelduda ja

§ 66lõikes 3 viimase lause kohaselt kohtus tõtt rääkimise kohustust.

Kohus selgitas õigusi

§ 68

lg 3 järgi ja

§ 71

lg 1 p 5 järgi keelduda ütluste andmisest abikaasa, püsivas kooselus oleva isiku vastu, s.h ka pärast abielu või püsiva kooselu lõppemist. Tunnistaja M.K. keeldus kohtus ütlusi andmast, sest Enno Klaaser oli tema elukaaslane. Prokuröri taotlusel võttis kohus

§ 291lg 1 p 2 alusel vastu M.K.

kohtueelsel uurimisel antud ütlused, kahtlustatavana ülekuulamise protokollid (II kd tl 86-110). Kaitsja on seisukohal, et isikul on õigus ütlusi mitte anda ja seetõttu ei saa tema mis iganes astmes antud ütlusi kasutada tõendina, ei saa neid avaldada, ei saa kuidagi moodi käsitleda, sest ütluste andmisest keeldumise õigus kehtib täies mahus.

§ 291

lg 1 p 2 järgi kohtumenetluse poole taotlusel võib kohus tunnistaja poolt varem antud ütlused tõendina vastu võtta, kui tunnistaja keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast. Sama reegel kehtib

§ 294p 1 järgi ka süüdistatava puhul.

Kohus avaldas tunnistaja M.K. ütlused, kuid ei arvesta neid tõendina kohtuotsuse tegemisel. Tunnistaja selgitas, et need olid nii keerulised ajad. Uurijad käisid ja küsisid kogu aeg. Advokaat ütles talle, et ei pea andma ütlusi oma lähedase vastu. Uurija ei öelnud seda. Tunnistaja andis alguses ütlusi, aga siis advokaat segas vahele, et ei pea ütlusi andma oma elukaaslase vastu. Teadis vist küll seda varem, aga ei mõelnud sellele sel hetkel. Ütluste andmise ajal advokaat ütles, et võib üldse loobuda ütluste andmisest. M.K.t kuulati kohtueelsel uurimisel üle kahtlustatavana. Kahtlustatava ülekuulamise protokollides on märked selle kohta, et ülekuulatavale selgitati tema õigusi

§ 34lg 1 järgi. Ülekuulamise eel on kahtlustatavale teatavaks tehtud kahtlustuse sisu, mille sisuks on Kar

S § 184 lg 2 p 1, 2 sätestatud kuriteo toimepanemine koos Enno Klaaseriga. M.K.l ja Enno Klaaseril oli tegude toimepanemise ajal ühine elukoht, kust ka narkootilist ainet leiti. Asjaolu, et M.K. ja Enno Klaaser olid abikaasad, oli teadaolev faktiline asjaolu. Sellele viitab ka tunnistaja nimi M.K. Kahtlustatavana ülekuulamise protokollidest ei nähtu, et menetleja on selgitanud ülekuulatavale õigusi keelduda ütluste andmisest oma abikaasa vastu. Ülekuulatavale oli selgitatud, et võib keelduda ennast süüstavate ütluste andmisest, kuid ei olnud selgitatud õigust keelduda abikaasat süüstavate ütluste andmisest. Menetluses osalevate isikute õiguste tagamine on menetleja kohustus neile õiguste selgitamisega. Ühe kuriteo toimepanemises kahtlustatud mitme isiku süüdistust on arutatud erinevates menetlusliikides. M.K. on süüdi mõistetud kokkuleppemenetluses. Enno Klaaseri süüdistust arutab kohus üldmenetluses. Kohus ei saa otsuse tegemisel aluseks võtta tõendit, mille saamisel ei arvestatud kõigi puudutatud isikute õigustega. Tunnistaja M.K.i ütlused süüstavad süüdistatavat Enno Klaaserit ja ütluste andmisel ei olnud menetleja talle selgitanud

§ 71lg 1 p 5 sätestatud õigust keelduda ütluste andmisest.

Teised kohtule esitatud ja kohtuistungil uuritud tõendid on lubatud tõendid ja kohus arvestab neid otsuse tegemisel. Kohus uuris kohtuistungil suulisi ja dokumentaalseid tõendeid ning jõudis siseveendumuse järgi tõendite hindamisel järeldusele, et süüdistatavale esitatud süüdistus on tõendatud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 2 lg 3 järgi narkootilise aine käitlemine on narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Tõendid kinnitavad, et Enno Klaaser tarvitas amfetamiini, mida ta korduvalt sai M.K.i käest ja võttis ka tema tagant amfetamiini. Enno Klaaser andis ütlusi, et ta oli karistusest tingimisi 4 vabastatud ja tal oli ohtlik näha kui M. pakendas kodus amfetamiini. Mingil määral süüdistatav tarvitas amfetamiini ja sai seda M. käest, vahest korra nädalas, vahest 2 korda nädalas, vahest 3-4 korda nädalas, ühe tarbimise korra korraga (II kd, tl 135). Joobeseisundi tuvastamise saatekiriuuringuakt nr 267T tõendab 06.02.2017 Enno Klaaserilt võetud proovis narkootilise aine, amfetamiini sisaldust (I kd, tl 76). Dokumentaalne tõend kinnitab süüdistatava ütlusi narkootilise aine tarvitamisest. Süüdistatav tunnistab oma ütlustes, et andis ühe tarvitamiskoguse amfetamiini edasi V. S.ile, kui nad käisid koos XXX maja keldris asuvas saunas (II kd, tl 135 pöördel, 138 pöördel, 139). Tunnistaja V. S.i ütlused kinnitavad süüdistatava ütlusi süüdistatavalt amfetamiini saamist süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas (II kd, tl 130). Jälitustoimingu protokollis nähtub, et V. S.i ja M.K.i vahelisse kõnesse sekkub Enno Klaaser, kes ütles, et saab „deliitada“ (I kd, tl 195). Sõna pärineb venekeelsest sõnast „jagama“. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et see jutuajamine oli seoses narkootilise aine lubamisega V. S.le (II kd, tl 135 pöördel). Nimetatud tõendid kinnitavad, et V. S. sai amfetamiini tasuta. Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I kd, tl 73 – 75) tõendab, et Enno Klaaser peeti kinni 05.02.

1. a kell 23.30 tema elukohas XXXX XX-XX, Tartus ja temalt võeti ära minigrip kilekott kollast värvi ainega. Ainet on vaadeldud asitõendina ja kirjeldatud vaatlusprotokollis (I kd, tl 77, 78). Ekspertiisiaktiga nr 17E-AN0229 on tõendatud, et aine massiga 0,70 g sisaldab 29% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 0,15 g amfetamiini (I kd, tl 153). Tõendid kinnitavad, et Enno Klaaser oli amfetamiini tarvitanud vahetult enne tema kinnipidamist kahtlustatavana 05.02.
2. a ja et tema enda juurest leiti väikeses koguses amfetamiini. Eelnimetatud tõenditega tuvastatud asjaolud kinnitavad Enno Klaaseri poolt narkootilise aine käitlemist NPALS §2 lg 3 tähenduses. Enno Klaaser omas, valdas ja andis tasuta üle narkootilist ainet kolmandatele isikutele. Järgnevalt analüüsib kohus, kas süüdistatav käitles narkootilist ainet väikeses koguses või suures koguses. Süüdistatava ütluste järgi ta ei teadnud metsas olevatest peidikutest ja läks koos M.K.ga metsa juhuslikult viimase juhatamisel. Teda kutsuti metsa autot porist välja aitama. Ta ei teadnud, mida metsast otsitakse. Alles teisel korral Kaagvere lähedal sai aru, et metsast tsitakse narkootikumi (II kd, tl 135 pöördel – 136). 07.02.2017 ütluste ja olustiku seostamise protokoll (I kd, tl 83 – 96) tõendab, et Enno Klaaser juhatas menetlejale kätte peidikute asukohad Kaagvere lähedal metsa sees ja Tähtvere vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 170 km vasakule viiva tee äärest metsa seest. Enno Klaaser näitas asukohti, kust võeti Kaagvere lähedalt sambla seest purk ainega ja Tähtvere vallas kuuse alt purk ainega. Aine leidmise kohta tõendavad ka sündmuskoha vaatlusprotokollid (I kd, tl 126 – 136). Tõendid kinnitavad, et süüdistatav teadis peidikute asukohti. Ka suulised tõendid kinnitavad, et Enno Klaaser aitas M.-M.K.il kahel korral otsida metsas maa sisse peidetud amfetamiini, mille nad koos üles leidsid ja toimetasid nende ühisesse korterisse XXX Tartus. Tunnistaja R.T. kinnitab, et ta käis koos K.K. ja M.K.ga Tallinn-Tartu maantee ääres Tartu piirist välja sõites ümbes 15 – 20 km metsa seest purki otsimas. M. käskis tuua Enno Klaaseri ka metsa ja R.T. tegi seda. Midagi leidmata sõitsid kõik metsast ära; M. Ennoga ja tunnistaja K.K.ga. Oli jutt, et otsiks metalliotsija, muidu ei leia kätte (II kd, tl 124 pöördel – 125).

§ 291lg 1 p 2 alusel võttis kohus tõendina vastu tunnistaja K.K.

kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused. Pärast ütluste avaldamist kinnitas K.K., et ta jääb antud ütluste juurde. K.K. ütluste järgi käis tema Tartust väljas Tallinna poole sõites Tähtvere vallas metsast peidikust otsimas, kuid üles ei leidnud. Tunnistaja käis koos R.T.ga. Kaagvere lähedalt metsast tunnistaja otsimas ei käinud (II kd, tl 80 -81). Süüdistatava ütlustega, tunnistaja R.T. ütlustega ja dokumentaalse tõendiga, jälitustoiminguprotokolliga on tõendatud, et Tähtvere vallast metsast narkootilise aine leidsid ja toimetasid oma elukohta Enno Klaaser ja M.K. kahekesi. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et 02.02.

1. a kell 17:03:53 alanud kõnes teatab Enno Klaaser R.T.le, et viimane ei otsiks enam aparaati, kõik on käes. Teate peale R.T. ägestub, kuid siis lepib (I kd, tl 191). Tunnistaja R.T. ütluste järgi tegi tema ise ettepaneku, et otsiks metallidetektoriga, sest purgil on metallist kaan peal. Ta võttis kontakti vennaga, kellel aparaat oli, kuid vend oli metallidetektori välja laenanud. 5 Kui talle helistati, et aparaati pole enam vaja, sai ta aru, et purk on leitud ja metallidetektorit ei ole enam vaja (II kd, tl 126). Süüdistatava ütluste järgi pidi R.T. vennalt aparaadi saama, aga M. võttis selle Ramirendist. Enno Klaaser jäi metallidetektoriga metsa otsima. M. sõitis linna asju ajama ja oli ära üsna pikalt. Kui hakkas juba pimedaks minema, leidis süüdistatav purgi (II kd, tl 136). Süüdistatava ütluste järgi pärast Tähtverest purgi väljakaevamist päev hiljem läksid nad Kaagverre tuttavatele külla ja sealt tagasi tulles otsisid metsast kuuse alt pungi üles. Purgile oli kinnas peale tõmmatud. Eeltoodud tõendid tõendavad, et süüdistatav osales mõlemal korral peidikutest narkootilise aine äratoomisel koos M.K.ga ja koos toimetasid aine oma elukohta. Kahe kohtuotsusega on tõendatud, et Enno Klaaser on varem narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest karistatud isik (II kd, tl 41 - 67). Viimati mõisteti talle KarS § 184 lg 1, 2 järgi karistus Tartu Maakohtu 06.04.
2. a. otsusega. Enno Klaaser vabastati karistusest tingimisi KarS § 74 alusel käitumiskontrollile allutamisega ja temale määrati kontrollkohustus – mitte omada ja tarvitada narkootilist ainet. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest karistatud isikute puhul on samasuguse kuriteo korduvuse tõenäosus väga kõrge. Enno Klaaseri korduv karistatus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 kinnitab kohtupraktikas kujunenud seisukohta. Tingimisi viimasest karistusest vabastatuna ei lõpetanud Enno Klaaser narkootilise aine omamist ja tarvitamist. Nagu eelpool tuvastatud, ta andis seda väikeses koguses edasi ka kolmandatele isikutele. Enno Klaaser ei täitnud kontrollkohustust, näitas sellega üles kuuletumatust kehtivale õiguskorrale ja kohtuotsusega määratud kohustusele. Isiku puhul, kellele on antud võimalused resotsialiseerumiseks ja ta neid võimalusi ei kasuta, on eluliselt usutav samasuguste tegude jätkamine. Enno Klaaseri käitumine narkootiliste ainetega seoses on kooskõlas kohtupraktikas väljakujunenud seisukohaga. Enno Klaaser asus katseajal ebaseaduslikult käitlema narkootilist ainet. Narkootilise aine käitlejana tundis süüdistatav oma kogemuste kaudu oma elukaaslase käitumises narkootilise aine käitlejat. Tunnistaja R.R. ütlused (II kd, tl 126 pöördel – 128) tõendavad, et narkootikume tarvitanud isik tunneb teise tarvitaja ära. Tunnistaja tunneb M. M.K.t ja K.K.t. Mõlemad on käinud tunnistaja juures ja käitumisest tunnistaja M.is ära tundnud narkootilise aine tarvitaja. M.K. on käinud tunnistaja juures koos K.K.ga. Tunnistaja on näinud M.K. ja Enno Klaaseri ühises elukohas narkootilise aine käitlemisele iseloomulikku tegevust. Tunnistaja on näinud abikaasasid koos omaette toas vett keetmas ja kirjeldab seda tegevust kui narkootilise aine tarvitamiseks ettevalmistavat tegevust. Süüdistatava ütluse järgi nägi ta enda elukohas magamistoas aine ümberkaalumist ja pakendamist (II kd, tl 136). Enda tarbeks sai ta ainet abikaasalt M.K.lt. Süüdistatava ja tunnistaja R.R. ütlused tõendavad abikaasade ühist tegevust narkootilise aine käitlemisel. Olukorras, kus süüdistatav oli teadlik, et abikaasal on narkootilist ainet, et tema juurde käivad ja ta suhtleb tihedalt narkootilist ainet tarvitavate isikutega (K.K., V. S.), on eluliselt usutav, et süüdistatav teadis, mida ta koos teiste narkootilise ainega seotud isikutega metsa otsima läheb. Elulist usutavust kinnitab ka asjaolu, et enne Tähtvere vallas asuvasse metsa sõitmist peideti ära telefon, et vältida positsioneerimist ja nende teolt tabamist. Telefoni peitmise koha näitas süüdistatav kätte ütluste olustikuga seostamisel (I kd, tl 90 – 91). Läbiotsimisprotokoll (I kd, tl 37 – 47) tõendab, et Enno Klaaseri ja M.K.i ühise elukoha läbiotsimisel leiti köök-elutoast köögikaal amfetamiini jälgedega; magamistoast riidekapi otsast arvutikoti välimisest sahtlist kunsthammaste kõrvalt kile seest 1 minigrip kilekott, mille sees hele aine (tl 39). Ekspertiisiaktiga (I kd, tl 149 - 155) on tõendatud, et riidekapi otsast leitud kilekotis on pruun pulber massiga 5,06 g ja sisaldab 32% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 1,19 g amfetamiini (tl 153). Süüdistatav võtab omaks, et tegemist on tema arvutikotiga, kuid eitab selle sees oleva narkootilise aine endale kuuluvust. Kohtus ei osanud ta ka arvata, kes võiks selle kilekoti sinna panna. Kohus teeb järelduse, et süüdistatavale kuuluvad kotis oli temale kuuluv aine. Süüdistatav valdas narkootilise aine tarvitajana ainet ja mitte millestki ei ole alust järeldada, et keegi teine pani endale kuuluva aine tarvitajale kättesaadavasse kohta, ilma et tarvitaja sellest teaks. Enno Klaaserile kuuluvate esemete hulka narkootilise aine panemist ei saa käsitleda peitmisena. Koos tegutsenud abikaasad teadsid, kus nad narkootilist ainet hoiavad. Iseasi, kas nad tahtsid aine 6 asukohta teise eest varjata. Eluliselt ei ole usutav, et narkootilist ainet peidetakse aine tarvitaja asjade hulka kellegi teise kui aine tarvitaja enda poolt. K.K. peeti kahtlustatavana kinni samaaegselt Enno Klaaseriga viimase elukohas XXXX XX-XX elukohas. K.K. juurest leiti samuti 1 minigrip kott, milles oli 0,62 g amfetamiini. Läbiotsimisprotokoll (I kd, tl 199 – 125) tõendab, et K.K. elukoha läbiotsimisel leiti kokku 19,8 g amfetamiini. K. ütluste kohaselt on ta seda amfetamiini saanud Enno ja M. K. elukohas olevast peidikust (II kd, tl 78). Ühelt K. elukohas leitud pakendilt, mis sisaldas kõige rohkem, s.o 11,2 g amfetamiini, leiti M.K. ja K. K. bioloogilise materjali kõrval ka Enno Klaaseri DNA. Enno Klaaseri DNA olemasolu tõendab ekspertiisiakt (I kd, tl 137 -147). DNA ekspertiisiaktist nähtub, et proov, mida eksperdid võrdlesid s.h Enno Klaaseri bioloogilise materjaliga, oli võetud kilest nutsakult, mida narkootilise aine ekspertiisiakti kohaselt oli omakorda ümbritsenud rullikeeratud kilekott. Bioloogilise vedeliku leitmise koht viitab selgelt pakendamisele. Enno Klaaseri DNA leiti sisemiselt pakendilt, mitte välisküljelt, mis tähendab, et Enno Klaaser võttis vähemalt osa selle pakendi kiletamisest. Narkootilise aine võrdlusekspertiisiakt (I kd, tl 157 – 159) tõendab aine päritolu. Eksperdiarvamuse kohaselt pärines nii Enno Klaaseri kinnipidamisel rahakotis leitud, kui ka elukoha läbiotsimisel tema arvutikotis ja K. elukoha läbiotsimisel leitud aine ühest valmistuskogusest, mida on väiksemateks kogusteks jagatud. Samast pärines ka Tartumaal Tähtvere valla metsas sündmuskohal leitud amfetamiin massiga 121,4 grammi, mis sisaldas 27,6 grammi amfetamiini. Süüdistatava ütluste järgi oli neil M.K.ga tülid seoses narkootikumidega. Süüdistataval oli narkootikumide tarvitamise keeld ja narkootikumide elukohas paiknemine oli talle ohtlik. Seoses sellega oli juhus, kus süüdistatav võttis lisast, millele oli paigutatud narkootiline aine ja viskas selle põrandale. Viide eelkirjeldatud teoga pakenditele jääda võivast bioloogilisest vedelikust ei ole eluliselt usutav. Kohus ei välista võimalikke tülisid abikaasade vahel seoses narkootilise ainega. Nende tülide põhjuseks võis olla aine jagamine või saadava tulu jagamine. Ükski süüdistatava tuvastatud tegu ei viita sellele, et ta vältis narkootilist ainet ja sellega seotud tegusid. Enno Klaaser ei vältinud narkootilise aine käitlemist ise ega võtnud midagi ette, et abikaas ei käitleks narkootilist ainet. Ta ei pöördunud politseisse ega otsinud muul viisil lahendusi narkootikumide käitlemise lõpetamiseks. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Sotsiaalministri 18.05.
3. a määrusega nr 73 kehtestatud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad lisa 1 kohaselt kuulub amfetamiin I nimekirja ning selle käitlemine on lubatud vaid narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg-s 1 ettenähtud juhtudel. Enno Klaaseril ei olnud ühtegi nimetatud põhjust narkootilise aine omandamiseks ja käitlemiseks ega luba selleks tegevuseks. Seega oli amfetamiini omandamine ja edasiandmine ebaseaduslik ning vastab KarS §-s 184 ettenähtud kuriteo koosseisule. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Riigikohtu 25.11.2016 otsuse nr 3-1-1-95-16 p 21 on riigikohus öelnud, et vaadeldava sätte mõttes tuleb suure koguse tuvastamiseks võtta esmalt seisukoht, missugune on konkreetse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule. Seejuures peab aluseks võtma puhta, mitte segatud aine koguse. Järgnevalt tuleb tuvastada, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule. (Vt nt RKKKo 3-1-1-121-06, p 11, 3-1-1-52-07, p 10, 3-1-1-101-07, p 13, 3-1-1-67-08, p 12, 3-1-1-68-09, p 8 ja 3-1-1-100-13, p 11). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 16.12.
4. a andmetel on keskmine ühekordne kogus narkootilise joobe tekitamiseks amfetamiini puhul 130 mg, keskmine kogus kümnele inimesele 1,3 g (I kd, tl 161 - 162). 7
5. a United Nations Office on Drugs and Crime World drug report, peatükk 2, alajaotus 2.4, punktist 2.4.1, lk 159 (http://www.unodc.org/pdf/WDR_2004/volume_1.pdf) nähtuvad samad andmed. Amfetamiini päevane annus on 130 mg, kümnele isikule piisav päevane kogus seega 1,3 grammi. Kokku leiti Enno Klaaseri valdusest 1,34 g puhast amfetamiini. Seega on tegemist suure koguse narkootilise ainega. Kohus on jõudnud järeldusele, et Enno Klaaser käitles narkootilist ainet, omandas, hoidis, pakendas ja andis edasi amfetamiini otsese tahtlusega. Varem samasuguse kuriteo eest korduvalt karistatud isikuna ta teadis, et narkootilise aine omamise, hoidmise ja edasiandmisega teostab kuriteokoosseisule vastava teo ja tahtis seda. Enno Klaaser teadis enda varasemast karistusest ja tegutsedes narkootilise aine käitlemisel koos teise isikuga, M.K.ga, oli ta teadlik ka koosseisulistest raskendavatest asjaoludest ning teadlikult realiseeris kuriteokoosseisu. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et Enno Klaaseri tegevuses on tuvastatud ainult aine otsimine ja leidmine, kuna süüdistatav ei teadnud, mida ta otsib. Eelpool on kohus põhjendanud Enno Klaaseri teadmist kuriteokoosseisulistest asjaoludest ja teo subjektiivse külje tõendatust. Asjaolu, et süüdistust ei esitatud K.le ja T.le, ei välista süüdistatava vastutust. Kohus on tõendite hindamisel jõudnud järeldusele, et Enno Klaaser oli kuriteokoosseisulistest asjaoludest teadlik. Tema ärakasutamist ei ole toimunud. Seepärast jätab kohus kõrvale kaitsja argumendid vahendlikust täideviimisest. Eeltoodud tõenditega on tuvastatud narkootilise aine käitlemine kahe isiku poolt, mis on KarS § 184 lg 2 p 1 järgi koosseisuline karistust raskendav asjaolu. Kohtuotsustega on tõendatud Enno Klaaseri varasem karistatus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi. Varasem karistatus kinnitab sama teo varasemat toimepanemist ja on koosseisuline vastutust raskendav asjaolu KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Eelkirjeldatud tõenditega on Enno Klaaserile esitatud süüdistus tõendatud. Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohtu põhjendus karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 järgi süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri (II kd, tl 37 – 40) andmetel on Enno Klaaser varem korduvalt karistatud isik. Tal on viis kehtivat kriminaalkaristust ja neli kehtivat väärteokaristust. Kaks kehtivat kriminaalkaristust on KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja üks kehtiv väärteokaristus on NPALS § 151 lg 1 järgi. Karistusregistri arhiivi andmetel on Enno Klaaserit karistatud NPALS § 151 alusel juba
6. a. Kehtiv väärteokaristus sama seaduse alusel on tal
7. a.
8. a on ta karistatud kriminaalkorras narkootilise aine suures koguses ja grupis käitlemise eest. Tartu Maakohtu 06.04.2016 kohtuotsus nr 1-16-1001 tõendab Enno Klaaseri süüdimõistmist muuhulgas KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi amfetamiini ja metamfetamiini suures koguses ja korduvalt omandamise, hoidmise, vedu ja edasiandmise eest ning karistamist tingimusliku vangistusega. Nimetatud otsuse kohaselt analoogilise teo toimepanemise ees kandis ta reaalset vangistust 6 kuud alates 15.11.
9. Tartu Maakohtu 16.03.2017 määrusega pöörati eelnimetatud kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmata osa 3 aastat täitmisele. Tartu Maakohtu 05.09.2008 kohtuotsus nr 1-08-11532 tõendab Enno Klaaseri süüdimõistmist muuhulgas KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi amfetamiini suures koguses ja korduvalt omandamise, hoidmise ja edasiandmise eest ning karistamist reaalse vangistusega Tähelepanu väärib asjaolu, et väärteona karistatavad narkootikumidega seotud süüteod on toime pandud samadel aastatel, ui kuriteona karistatavad süüteod. 8 KarS § 57 lg 1 nimetatud või loetlemata karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 58 lg 1 nimetatud karistust raskendavat asjaolu kohus samuti ei tuvastanud. KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, kui see on toime pandud grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas, – karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud karistuse mõistmist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.03.
10. a otsuse nr 3-1-1-6-17 punktis 9 märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-152-13, p 19). Arvestades Enno Klaaseri süü suurust on teda võimalik mõjutada edaspidi hoiduma samasuguste kuritegude toimepanemisest KarS § 184 lg 2 santsiooni alammääras. KarS § 184 koosseisuga kaitstav õigushüve on rahvatervis. Kuigi süüdistatav jätkab vaatamata varasematele karistustele samasuguste kuritegude toimepanemist, ei ole tema tegude ulatus raskemaks muutunud. Käideldud narkootilise aine kogus ja kordade arv on suhteliselt väiksed. Tartu Maakohtu 16.03.2017 kohtumäärusega pöörati täitmisele Enno Klaaserile Tartu Maakohtu 06.04.2016 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus. Karistuse kandmise algust arvestatakse Tartu Ringkonnakohtu 18.04.2017 kohtumäärus jõustumisest 05.05.
11. a (II kd, tl 64 – 71). Enno Klaaser on kahtlustatavana kinni peetud 05.02.
12. a (kd I lk 73 – 75). Tartu Maakohtu 06.04.2016 otsuse mõistetud karistuse täitmisele pööramiseni oli Enno Klaaser 3 kuud eelvangistuses. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb eelvangistus arvata karistusaja hulka. Enno Klaaserile tuleb KarS § 65 lg 2 järgi mõista liitkaristus kohtuotsuste kogumi eest, liites mõistetavale karistusele Tartu Maakohtu 06.04.2016 otsusega mõistetud karistus 3 aastat vangistust. Nimetatud otsuse järgi on kohtuotsuse tegemise ajaks ära kantud 6 kuud ja 12 päeva vangistust. Liitmisele kuulub kandmata karistus 2 aastat 5 kuud ja 18 päeva vangistust. Seega on kandmisele kuuluva liitkaristus 5 aastat 2 kuud ja 18 päeva vangistust, mille kandmise aja algust tuleb arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest 17.11.
13. a. Enno Klaaserile on Tartu Maakohtu 07.02.2017.a määrusega (II kd, tl 23 - 26) kohaldatud tõkend – vahistamine. Vahi all pidamise tähtaega on pikendatud Tartu Maakohtu 04.04.
14. a määrusega kuni 05.06.2017 (II kd, tl 27 - 30). 10.05.
15. a prokuratuuri määrusega tõkend vahistamine tühistatud (II kd, tl lk 31 - 33), sest jõustus eelmise karistuse täitmisele pööranud määrus. Seoses Enno Klaaseri karistuse kandmisega Tartu Maakohtu 06.04.
16. a otsuse järgi, ei ole temale tõkendi kohaldamine vajalik. Kohtuotsuse täitmine teises kriminaalasjas tagab otsuse täitmise selle jõustumisel. Asitõendid. 9 Kriminaalasjas on asitõenditeks Enno Klaaseri kahtlustatavana kinnipidamisel 05.02.
17. a leitud: - sinist värvi kaante vahel mobiiltelefon Micorosoft imei koodiga XXX, milles sees Zen sim-kaart XXX numbrile XXX ja kaante vahel olnud paberid pakendis 1EKKP-2; - 31.03.2017 sideettevõtjatelt saadud andmete protokolli (kd IV lk 72jj) lisa 6, plaat, millel kõnede eristuste originaalfailid; - 03.04.2016 jälitustoimingu protokolli (kd IV lk 84-107) lisa 1 DVD plaat helifailidega, KUULAMINE. - Narkootiline aine pakendis 1EKKP-1 on konfiskeeritud Tartu Maakohtu 13.07.2017 kohtuotsusega KarS § 191 alusel.

§ 126

lg 3 p 2 alusel tuleb tagastada Enno Klaaserile tema kahtlustatavana kinnipidamisel leitud sinist värvi kaante vahel mobiiltelefon Microsoft imei koodiga XXX, milles sees Zen simkaart XXX numbrile XXX ja kaante vahel olnud paberid pakendis 1EKKP-2.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde: - 31.03.2017 sideettevõtjatelt saadud andmete protokolli lisa 6, plaat, millel kõnede eristuste originaalfailid; - 03.04.2016 jälitustoimingu protokolli lisa 1 DVD plaat helifailidega, KUULAMINE. Kriminaalasjas ei ole esitatud tsiviilhagi. Menetluskulud. Menetluskulud koosnevad järgmistest kuludest:

§ 175

lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast

§ 179

lg 1 p 1 järgi 1175 eurot;

§ 175lg 1 p 2 alusel on Tartu Maakohtu 14.11.2017.

a määrusega kannatanutele hüvitatud sõidukulud 90,07 eurot;

§ 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiiside teostamise ja joobe tuvastamise kulud kokku 774 eurot;

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses ja kohtumenetluses makstud advokaaditasust kaitseülesande täitmise eest kokku on 1224 eurot. Menetluskulude summa on 3263,07 eurot.

§ 180

lg 1 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdistatava kanda. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvele kohtuotsuse resolutsioonis märgitud makseinfot kasutades.

§ 417

lg 2 järgi menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 (üks) kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ 10