Obsah (6)

§ 637§ 116§ 197§ 13§ 159§ 111

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 18.01.2018, Tallinn Tsiviilas

§ 637lõigetele 3 ja 4 ning §-le 638.

Kostja on iseenesest põhjendatult viidanud VÕS § 641 lõikele 1, mille kohaselt pidi töö vastama lepingutingimustele. Kohus viitas sama paragrahvi lõike 2 punktidele 1 ja 2, samuti §-le 643 ning § 644 lõigetele 1-

1. Kostja sõlmis töövõtulepingu oma majandus- ja kutsetegevuses. Kostja on põhjendatult viidanud Riigikohtu seisukohtadele lahendites nr 3-2-1-18-16 (punkt 14) ja nr 3-2-1145-14 (punkt 12, 14, 15). Samas on Riigikohus korduvalt rõhutanud, et hea usu põhimõttega on vastuolus olukord, kus töö on jaotatav osadeks ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi, kuid tellija keeldub vastuvõtmisest (lahendid nr 3-2-1-80-08 (punkt 22); nr 3-2-1-145-14 (punkt 21)). Tööde ülevaatamisel ja puudustest teavitamisel tuleb eristada, kas tegemist on varjatud puudustega või mitte (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-60-15 (punkt 13)). Samuti ei pea tellija puudustest teavitamisel välja tooma puuduse põhjust, kuid ta peab selle iseloomu kirjeldama ulatuses, milles see on võimalik pärast eriteadmisi mitte eeldavat töö välist ülevaatust (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-60-15 (punkt 14)).
2. Antud juhul tuleb kostja lugeda tööd tervikuna vastuvõtnuks ning kostja kui majandusja kutsetegevuses tegutsenud isik ei teatanud hagejale väidetavatest töös esinenud puudustest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudustest pidi teada saama. Kohus ei nõustunud kostjaga, et viimane on kahes kohtueelselt saadetud pretensioonis viidanud kõigile puudustele, millele asus tuginema kohtumenetluses. Kostja on kohtumenetluse käigus pidevalt täiendanud väiteid selle kohta, milles väidetavad puudused seisnesid, kuid seejuures on kostja kõige olulisem väide, mille kohaselt ei taganud maaküttesüsteem elamu soojusvajadust, jäänud tõendamata.
3. Kohus nõustus kostjaga, et poolte lepingueelseid läbirääkimisi saab arvestada lepingu sisu tõlgendamisel (VÕS § 29 lõiked 1 ja 5). Kuigi kohus nõustus kostjaga, et hageja pidi lepingu alusel tegema elamule sobiva küttesüsteemi, leppisid pooled vastava küttesüsteemi konkreetsetes parameetrites kokku ning kostja ei ole tõendanud, et hageja rajatud süsteemist on tingitud elamu soojuse probleemid. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta teavitas hagejat õigeaegselt kõige olulisemast väidetavast puudusest ehk sellest, et hageja rajatud ja lepingule vastav küttesüsteem ei suuda elamut soojaks kütta. Kuna lepingus sisaldus kokkulepe selle kohta, millise võimsusega soojuspump tuli paigaldada, ei saa põhjendatud olla väide, et hageja rikkus lepingut, kui ei paigaldanud võimsamat pumpa. 10
4. Paigaldatud küttesüsteemi vastavust elamu vajadustele saab eeskätt hinnata vastavalt ehitusprojektile, mille olemasolu tagamise kohustus lasub elamu omanikul. Vaatamata kohtu selgitustele ei tõendanud kostja oma vastuväiteid. Kohtule kostja ehitusprojekti ei esitanud, vaid esitas 05.11.2008 koostatud Muuga tee 25 ülesmõõtmisprojekti (t II kd lk 183-201). Ülesmõõtmisprojektis puudub küttesüsteemi projekti osa. Küttesüsteemi osas on kirjeldava osa punktis 6 märgitud, et ehitist köetakse lokaalse keskküttega, majapidamisruumi paigaldatakse ioonkatel. Seega ei näinud projekt ette elamu kütmist maaküttesüsteemiga. Ülesmõõtmisprojekti kohaselt oli hoone suletud netopinna suuruseks 583,9m2, mis pidi olema köetava pinna suuruseks.
5. Kohtu hinnangul omab vaidluse lahendamisel olulist tähtsust, et vaidlusalusel elamul puudus ehitusprojekt, mis oleks reguleerinud, millised peavad olema elamu kandvad konstruktsioonid ja milline peab olema elamu vajadusele vastav küttesüsteem. Kohus ei nõustunud kostjaga, et projekti puudumisele vaatamata on hageja vastutav elamu soojuse probleemide eest sõltumata sellest, et põrandaküttesüsteemi ja kandvaid konstruktsioone ei ole ehitatud nõuetekohase projekti järgi.
6. Kohus viitas pooltevahelise lepingu sõlmimise ajal 29.05.2014 kehtinud ehitusseaduse (EhS) § 12 lõikele 1, § 18 lõigetele 1-3, § 29 lõike 1 punktidele 3 ja 7 ning § 31 lõikele
7. Seega tulenes eelviidatud õigusaktidest, et ehitamisel, sh elamu küttesüsteemi rajamisel, pidi ehitise omanik tagama ehitusprojekti olemasolu. Nõuetekohane ehitusprojekt oleks kirjeldanud seda, milline on elamu soojusvajadus, lähtuvalt kandvatest konstruktsioonidest, ning millistele nõuetele oleks pidanud vastama küttesüsteem. Kogutud tõenditest nähtub, et elamul puudus nõuetekohane ehitusprojekt, mis oleks reguleerinud küttesüsteemi parameetreid ja selle võimsust. Faktiliselt oli elamu küttesüsteem rajatud põrandakütte süsteemile, kuid põrandakütte ehitamine ei toimunud kooskõlas ehitusprojektiga. Kostja ei viidanud kohtueelsetes pretensioonides hageja tasunõudele ega kohtumenetluse käigus esitatud vastuväidetes sellele, et hageja oleks pidanud juhtima tema tähelepanu ehitusprojekti koostamise vajadusele. Alles 31.03.2017 esitatud kohtuvaidluse seisukohtades viitas kostja esmakordselt uue vastuväitena sellele, et hageja ei kontrollinud VÕS § 641 lõike 3 alusel piisavalt kostja juhiseid ehk hageja ei kontrollinud, et erinevalt kostja poolt hagejale avaldatud köetava pinna suurusest 450m2 oli elamu tegelikuks köetava pinna suuruseks ülesmõõdistamise projekti järgi 583,9m
8. Kostja asus väitma, et kuna hageja võttis soojuspumba võimsuse arvutamisel aluseks valed, kuigi kostja avaldatud, andmed, tingis see soojuspumba aladimensioneerimise.
9. Hagimenetlus on olemuselt võistlev menetlus, kus pooltel tuleb esitada kõik oma väited ja tõendid õigeaegselt eelmenetluses kohtu määratud tähtaegade jooksul. Eelviidatud vastuväiteid ei esitanud kostja õigeaegselt. Kostja sai menetluse käigus korduvalt täiendavat aega seisukohtade ning tõendite esitamiseks. Kostjal oli piisavalt aega järele mõelda, millistele vastuväidetele ta soovib tugineda. 20.02.2017 istungil lõpetas kohus sisulise arutelu ja avas kohtuvaidlused. Kohtuvaidluse lõplike seisukohtadega koos esitas kostja uusi väiteid ja täiendavaid tõendeid, esitamata seejuures taotlust hilinenud tõendite vastuvõtmiseks ning põhistamata hilinemist tinginud mõjuva põhjuse olemasolu. Kohus viitas TsMS § 200 lõikele 1 ja leidis, et kostja ei ole oma menetlusõigusi heauskselt kasutanud, kui ta esitas pärast eelmenetluse lõppemist ja kohtuvaidluste staadiumis uusi vastuväiteid ja uusi tõendeid. Kohus viitas ka TsMS § 329 lõikele 1 ja § 331 lõikele 1 ning jättis 31.03.2017 esitatud kostja uued vastuväited (et hageja rikkus lepingut, kuna ei kontrollinud enne töö tegemist piisavalt kostja 11 juhiseid, mh ei kontrollinud hageja kostja avaldatud andmeid, mille kohaselt oli elamu köetava pinna suuruseks 450m2; et hageja töötaja RK sisestas soojuspumba võimsuse arvutamisel ebaõigesti tootja arvutiprogrammi vale pinnase tüübi, mis tõi kaasa soojuspumba aladimensioneerimise; et soojuspumba Buderus Logatherm WSP 17-1 garantiitalongil oli märgitud toote koodiks 8738204501, kuid tegelikult paigaldatud soojuspumba sildil on toote koodiks 87337019133) tähelepanuta.
10. Kogutud tõenditest nähtub, et pooled sõlmisid 29.05.2014 töövõtulepingu (t I kd lk 8-12), mille objektiks oli Äigrumäe külas Viimsi vallas asuva Muuga tee 25 elamu maaküttel rajaneva soojuspumba küttesüsteemi ehitamine. Leping nägi ette, et selle dokumentide hulka kuulub hageja 22.05.2014 pakkumine ja soojuspumba Buderus WPS paigaldusjuhend. Lepingu kohaselt pidi hageja paigaldama Buderus Logatherm WPS 171 soojuspumba võimsusega 17kW + 9kW elektritenni. Soojuspumba küttevõimsus pidi olema 16,98kW. Lisaks tuli paigaldada 500L tarbeveeboiler Reflex WPS ja 500L akumulatsioonipaak Reflex PFHF. Lepingu järgi pidi soojuspumba süsteemi paigaldus sisaldama maakontuuri täitmist 30% etanooliga ja õhutust, soojuspumba montaaži, elektrikaabli ühendust, soojuspumba liitmist soojusjagajaga ja tarbeveeringi ühendust, isolatsioonitöid ja soojuspumba häälestust. Kaevetööd pidid sisaldama maakollektori toru PEM 40 x 2,4 mm 1200 meetrit, kaevetöid, maakollektori paigaldust, survestamist, maakollektori torude soojustamist ja isoleerimist läbiviikudest, läbipuurimisi, hülsimaterjali ning kraavide kinniajamist ja tasandamist. Lepingu hinnaks oli 13 149 eurot (käibemaksuga), kusjuures soojuspumba küttesüsteemi hind oli 10 380 eurot ja kaevetööde hind 3600 eurot. Ehitustöid tuli alustada 30.03.2014 ja lõpetada hiljemalt 06.06.
11. Leping nägi ette, et ehitustööde lõpetamisel koostatakse kaetud tööde akt. Kõigi tööde lõpetamise tähtajaks oli 30.06.
12. Lepingu punkt 5.4 nägi ette, et tööde lõppvalmimisel koostatakse küttesüsteemi ekspluatatsiooni andmise kohta tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ning aktiga samaaegselt antakse üle töövõtja poolt kaetud tööde aktid, maakollektori kontuuriala teostusjoonis, paigaldusjuhendid, sertifikaadid ja muu vajalik dokumentatsioon. Kostja tellijana pidi hagejale lepingu punkti 6 alusel tasuma lepingu sõlmimisel ettemaksu 1000 eurot, seejärel maakollektori ehitustööde eest 3600 eurot 7 päeva jooksul pärast tööde teostamise akti alla kirjutamist. Kolmas osamakse 5549 eurot tuli teha soojuspumba küttesüsteemi ja materjalide ettemaksuna. Viimane osamakse 3000 eurot tuli tasuda 7 päeva jooksul pärast tööde teostamise lõppu ja tellijale akti alusel tööde üleandmist. Iga osamakse kohta tuli hagejal koostada kostjale arve. Lepingu punkti 9.1 kohaselt pidid tööd vastama kehtivatele ehitusnormidele, kvaliteedinõuetele ja heale ehitustavale. Ehitustööde kvaliteet pidi vastama 2000.a Ehitustööde Üldisele Kvaliteedinõuete (RYL 2000) teisele klassile. Lepingu punkti 10.1 kohaselt pidi tellija tagama töövõtjale tööde alustamiseks vajaliku tööfrondi.
13. Seega võib lepingust järeldada, et pooled leppisid kokku konkreetsetes soojuspumba võimsuse parameetrites. Hagejal oli kohustus paigaldada lepingu hinna eest lepingus toodud parameetritele vastav soojuspump. Leping ei näinud hagejale ette määratlemata kohustust paigaldada mistahes võimsusega soojuspump, mis vastaks elamu vajadustele. Leping reguleeris tööde lõpetamise tähtaega ning nägi ühtlasi ette, et tööd antakse üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Leping viitas kaetud tööde akti koostamisele, kuid ei reguleerinud, millistele vorminõuetele pidi akt vastama.
14. Lepingueelsest e-kirjavahetusest nähtub, et hageja saatis kostjale hinnapakkumise esimese variandi 05.05.2014 (t II kd lk 52). Hageja pakkumine sisaldas 17kW võimsusega Buderuse maasoojuspumpa, millel oli integreeritud 9kW elektritenn, lisadena 500L tarbeveeboilerit ja 500L akumulatsiooni paaki. Kaevatööde osas hindas 12 hageja reaalseks vajaduseks 1200m, kuid märkis, et suurem kontuuripikkus tagaks efektiivsema maapinna taastumise karmima talve järel. Kogu lahendus pidi kostjale olema „võtmed kätte“. Samuti saatis hageja kostjale edasiste kulude prognoosi, arvestades maja tippsoojuskoormusega 20kW. E-kirjale oli lisatud hageja algne hinnapakkumine (t II kd lk 53-55 lk 61-64), samuti arvutused soojuspumba tootja arvutusprogrammis (t II kd lk 56-60). Algne hinnapakkumine sisaldas võrreldes hilisema muudetud ja lepingule lisatud hinnapakkumisega maakollektori toru pikkusega 1350m (3x450m), mille hinnaks oleks olnud 4480 eurot. 21.05.2014 e-kirjaga saatis hageja kostjale ka lepingu projekti (t II kd lk 68). Lepingule lisatud ja uuendatud hinnapakkumisest (t I kd lk 126-128, II kd lk 65-67) nähtub, et selle koostamisel eeldas hageja, et objekt on soojuspumba paigalduseks ette valmistatud. Soe ja külm vesi pidid paiknema soojuspumba vahetus läheduses ning objektil pidi olema piisavalt vett küttesüsteemi täitmiseks. Kaevetööde osas eeldas hageja, et kõik krunti läbivad kommunikatsioonid on märgitud 0,5m täpsusega.
15. Kostja ei ole kohtule selgitanud ega tõendanud, kas või milliseid ettepanekuid tegi tema lepingu sõlmimisele eelnenud läbirääkimiste käigus ning millest tulenevalt lepiti allkirjastatud lepingus kokku väiksemas maakollektori torustiku pikkuses võrreldes hageja algse hinnapakkumisega. Kohtu hinnangul nähtub lepingueelsetest läbirääkimistest, et poolte ühiseks tahteks oli sõlmida leping, milles fikseeritakse ära konkreetse paigaldatava seadme võimsus ja maakollektori torustiku pikkus. Hageja ei ole võtnud endale lepingulist kohustust tagada elamule mistahes võimsusega soojuspumba paigaldamine. Samas on hageja kostjale kinnitanud, et paigaldatav soojuspump peaks kostja avaldatud köetava pinna suurust (450m2) arvestades tagama elamule kütte arvutustes toodud prognoosidele vastama kuluga.
16. 04.06.2014 esitas hageja kostjale arve 3600 eurot (t I kd lk 14) kaevetööde eest. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja jättis arve tasumata. E-kirjavahetusest ajavahemikul 04.06.2014-06.06.2014 (t I kd lk 15-17) nähtub, et arve saadeti kostjale 04.06.
17. Kostja esindaja keeldus tööde vastuvõtmisest põhjendusel, et ootab hagejalt maakontuuri teostusjoonist ning kaetud tööde akti kaevetööde kohta. Hageja selgitas, et saab kontuuriala joonise saata järgmisel nädalal. Kostja kordas 06.06.2014, et soovib kaetud tööde akti. Kohus osundas, et leping ei näinud ette, millistele vorminõuetele pidi vastama teostusjoonis või kaetud tööde akt. 05.06.2014 allkirjastas kostja pinnasekollektori üleandmise surve akti (t I kd lk 18). Aktis on märgitud, et töövõtja on Muuga tee 25 objektile paigaldanud soojuspumba süsteemi vastavalt tellija antud juhendile pikkuses 3x400m ja isoleerinud sellest 108x108m ning puurinud sisseviigud 6x80cm. Töövõtja oli pinnasekollektori tellijale üle andnud, teostades kollektori surveproovi 3 bar rõhu all. Kostja kinnitas tellijana, et tal ei ole pretensioone teostatud tööle. Hageja andis pinnasekollektorile kaheaastase garantii. Kostja väitis, et toimikus olev surveakt erineb tema valduses olevast aktist (t II kd lk 17), kuhu ei olnud käsitsi peale märgitud sõnu „kaetud tööde akt“. Kohus leidis, et vaatamata kostja etteheitele võib aktist järeldada, et see koostati enne maakollektori torustiku pinnasega katmist. Akt kajastab torustiku parameetreid ning aktiga on kostja selgelt võtnud vastu pinnasekollektori tööd, kinnitades seejuures pretensioonide puudumist. Järelikult võttis kostja aktiga osa töödest vastu ja vastuvõetud tööde osas muutus hageja tasunõue sissenõutavaks. Tööde osalise vastuvõtmisega läks kostjale üle kohustus tõendada töödes esinevate puuduste olemasolu. Kohus ei nõustunud kostjaga, et kuivõrd akt ei vastanud tema soovitud vorminõuetele, ei olnud tegemist kaetud tööde aktiga ning kostja ei ole maakollektori töid vastu võtnud. 13
18. Kostja on läbivalt viidanud, et tal oli õigus keelduda tööde eest tasumisest eeskätt põhjendusel, et kaetud tööde akt ja teostusjoonis ei vastanud nõuetele. Kostja ei ole sisuliselt suutnud põhistada, millised olid 05.06.2014 akti vormistuslikud puudused, mille tõttu ei saanud akti lugeda kaetud tööde aktiks. Kostja viidatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määrusega nr 71 kehtestatud „Eri liiki ehitiste ehitamise tehnilistele dokumentidele esitatavate nõuete“ (antud määrus kehtis kuni 09.03.2015) § 7 reguleeris, millised andmed pidid sisalduma kaetud tööde aktis. Määruse § 7 lõige 1 sätestas, et kaetud tööde aktid koostatakse nende konstruktsioonide või ehitise osade kohta, mis kaetakse järgmistel ehituse etappidel muu konstruktsiooniosa või materjaliga ning millega seoses kaob hilisem võimalus nende vahetuks ülevaatamiseks, nagu nt hüdroisolatsioon, soojusisolatsioon, monteeritavate elementide vahelised liitekohad ning vuugid ja raudbetooni armatuur. Antud juhul puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et 05.06.2014 akt koostati enne maakollektori torustiku kinni katmist ning kostja vaatas enne akti alla kirjutamist kaetavad tööd üle, kinnitades pretensioonide puudumist. Määruse § 7 lõige 2 sätestas, et kaetud tööde aktid koostatakse üldjuhul iga haardeala kohta pärast lõpetatud tööetapi hoolikat ülevaatust. Antud juhul akt faktiliselt koostati. Määruse § 7 lõige 3 näeb ette, et kaetud tööde aktis fikseeritakse erinevused või kõrvalekalded ehitusprojektist ja antakse hinnang üle vaadatud tööetapi kvaliteedile. Pärast kaetud tööde ülevaatust ja selle dokumenteerimist võib alustada järgmise etapi töödega. Kostjal puudus elamu ehitamiseks nõuetekohane ehitusprojekt, mistõttu ei saanud aktis kajastada, kas esines kõrvalekaldeid projektist. Tööde kvaliteeti on aktis hinnatud. Määruse § 7 lõige 4 sätestab, et vajadusel lisatakse aktile muud andmed tehtud töö kohta, nagu nt fotod olulisemate detailide kohta ja ülesmõõtmise joonised. Antud säte näeb ette võimaluse, mitte kohustuse lisada kaetud tööde aktile fotod. RK selgitas tunnistajana, et antud juhul ei pidanud pooled fotode lisamist vajalikuks. Mistahes muid vorminõudeid akti koostamise ajal kehtinud määrus ei sisaldanud. Teostusjooniste koostamisele viidatud määrus vorminõudeid ette ei näinud.
19. Kokkuvõttes leidis kohus, et kostja allkirjastatud pinnasekollektori üleandmise surve akt 05.06.2014 kujutas endast sisuliselt kaetud tööde akti ning asjas ei oma tähtsust, et hageja kirjutas akti oma versioonile hiljem käsikirjaliselt peale „kaetud tööde akt“. Kostja võttis maakollektori tööd nimetatud aktiga vastu. Kostja viited majandus- ja taristuministri 02.03.2015 määrusega nr 19 kehtestatud „Ehitamise tehnilistele dokumentidele esitatavatele üldnõuetele“ on asjakohatud, sest nimetatud määrus hakkas kehtima alates 09.03.2015, mil vaidlusalused kaetud tööd olid juba kostja poolt vastu võetud ja akt koostatud. Samuti oli selleks ajaks juba koostatud ja kostjale esitatud teostusjoonis.
20. Tõenditest nähtub, et 08.09.2014 esitas hageja kostjale arve 3180 eurot WPS 17 kolmanda osamakse ning tsirkulatsioonipumba eest. Vaidlus puudub, et ka antud arvet kostja ei tasunud. 24.10.2014 saatis hageja kostjale digitaalse allkirjaga garantiiakti ning palus kostjal arve tasuda (t I kd lk 21). Kohtule esitatud garantiitalongist (t I kd lk 22) nähtub, et see on esitatud soojuspumbale WPS 17 Muuga tee 25 objektile. Kostja on garantiitalongi allkirjastanud. Täiendavalt saatis hageja kostjale kogu maaküttesüsteemi üleandmise akti 08.09.2014 kuupäevaga ning kaetud tööde akti (t I kd lk 27-28), kuid kostja neid dokumente ei allkirjastanud. Hageja koostas ka 05.01.2015 tõendi (t I kd lk 29), mille kohaselt oli ta kostjale esitanud maaküttesüsteemi üleandmise akti, kaetud tööde akti, maakontuuriala joonise, mõlemapoolselt allkirjastatud garantiiakti ning sertifikaadid seadmetele. Hageja kinnitas, et viidatud dokumendid olid kostjale esitatud allkirjastatuna kaustas ja saadetud 18.12.2014 digitaalselt. Kostja esitatud dokumentidest 14 nähtub, et hageja saatis talle 28.11.2014 maakollektori kontuuriala plaani (t I kd lk 87). 05.01.2015 e-kirjaga (t I kd lk 23-26) saatis hageja kostjale maakütte paigalduse dokumendid. Täiendavalt saatis hageja kostjale uuesti mõlema poole allkirjastatud garantiitalongi 06.09.
21. Hageja palus kostjal hiljemalt 07.01.2015 teatada, kui dokumendid ei sobi koos sisuliste põhistustega. Hageja selgitas kostjale, et ta on objektil teostanud kõik lepingulised tööd.
22. Eelviidatud tõenditest kogumis järeldas kohus, et hageja soovis kostjale tervikuna kõiki töid üle anda 05.01.2015, mil ta saatis kostjale lepingule vastava tööde üleandmisevastuvõtmise akti. Sellele eelnevalt oli hageja kostjale üle andnud muu lepingulise dokumentatsiooni, sh kaetud tööde akti ja teostusjoonise. Kostja nõudmisele vastu tulles vormistas hageja kaetud tööde akti ümber, kuigi kostja ümber vormistatud akti endiselt sisulisi põhjendusi esitamata ei allkirjastanud. Kohus ei nõustunud hagejaga, et kõik tööd tervikuna anti kostjale üle 06.09.2014 garantiitalongiga, sest leping nägi selgelt ette üleandmise-vastuvõtmise akti koostamist. Hageja väide, mille kohaselt ta oma töö praktikas tavaliselt üleandmise-vastuvõtmise akte ei koostanud, on asjakohatu, sest antud juhul nägi leping akti koostamise ette. Sellele vaatamata leidis kohus, et hiljemalt 05.01.2015 oli hageja saatnud kostjale akti ning oli edastanud kõik viimase soovitud dokumendid.
23. Leping ei reguleerinud, millise aja jooksul pärast tööde vastuvõtmiseks esitamist pidi kostja esitama hagejale pretensiooni. Tõenditest nähtub, et kostja esitas esimese pretensiooni 12.01.2015 (t I kd lk 30-34). Pretensioonis leidis kostja: 1) hageja on tööde teostamisega viivitanud, sest lõpptähtajaks oli kokku lepitud 30.06.2014; 2) hageja ei ole talle esitanud kõiki dokumente, mis tõendaksid lepinguliste tööde tegemist; saamata on kaetud tööde aktid, survestusaktid, teostusmõõdistused ja -joonised ning garantiidokumendid; hageja seni esitatud dokumendid on üldsõnalised. Kostja pretensioonist ei ole võimalik järeldada, millised dokumendid ja millistele nõuetele konkreetselt kostja hinnangul ei vastanud. Kostja ei viidanud esimeses pretensioonis ühelegi sisulisele töös esinevale puudusele. E-kirjavahetusest 2015.a jaanuaris (t I kd lk 77-79) nähtub, et pooled tasu maksmise ja tööde vastuvõtmise osas kompromissini ei jõudnud.
24. Kohus leidis, et kostja esimene pretensioon ei võimaldanud tal jätta töid tervikuna vastu võtmata ja keeldumine tööde tervikuna vastuvõtmisest oli vastuolus hea usu põhimõttega. Leping ei kehtestatud ühelegi hageja esitatavale dokumendile vorminõudeid, mistõttu on alusetu kostja viide VÕS § 641 lõikele
25. 05.06.2014 akt vastas õigusaktis kaetud tööde aktidele kehtestatud nõuetele ning kostja oli kaetud tööd sellega juba vastu võtnud. Muus osas ei ole kostja ka kohtumenetluse käigus suutnud välja tuua ühtegi konkreetset õigusaktist või lepingust tulenevat nõuet, millele hageja koostatud dokumendid ei vastanud. Kohus nõustus hagejaga, et isegi juhul kui mõni esitatud dokument ei olnud kooskõlas ehituse hea tavaga, oli dokumentide koostamise näol tegemist hageja kõrvalkohustuse, mitte lepingulise põhikohustusega. Kuivõrd kostjal puudus alus keelduda tööde vastuvõtmisest tervikuna ning kostja oli pinnasekollektori tööd vastu võtnud juba 05.06.2014, tuleb tööd lugeda kostja poolt tervikuna vastuvõetuteks alates 05.01.
26. Hageja tasunõue muutus tervikuna sissenõutavaks. Kohus selgitas, et osaliselt ehk maakollektori tööde osas oli tasunõue sissenõutavaks muutunud juba 05.06.
28. 15.03.2015 saatis kostja hagejale teise pretensiooni (t I kd lk 35-42). Selles viitas kostja puudustele töödes, kuid pretensiooni sisust nähtub, et puudusteks pidas ta endiselt 15 puudulikku dokumentatsiooni. Lisaks väitis kostja esimest korda, et maakollektori kontuuriala olevat ettenähtust väiksem. Kostja leidis, et kuna lepingu kohaselt pidi hageja paigaldama 1200m torustikku, peaks „üldtunnustatud rusikareegli“ järgi maakollektori kontuuriala suurus olema vähemalt 1440m
29. Millele kostja tugines, ei ole pretensioonist võimalik järeldada. Hageja esitatud joonisest järeldas kostja, et kontuuriala suurus oli u 1100m
30. Kohus leidis, et pretensioonis viidatud kostja vastuväited ei ole sisuliselt põhistatud ning kostja ei viidanud, millistele andmetele tuginedes ja kuidas ta nimelt 15.03.2015 pretensiooni esitamise ajaks kollektori torustiku pikkust puudutavast puudusest teada sai. Kuivõrd kostja võttis maakollektori tööd vastu juba 05.06.2014, on pretensiooni esitamisel kostja hilinenud puudustele viitamisega. 15.03.2015 pretensioonis viitas kostja ka sellele, et esines probleeme tsirkulatsioonipumba töös, kuid poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et viidatud probleem sai hageja alltöövõtja poolt kõrvaldatud. Kostja viitas kaudselt pretensioonis sellele, et talvisel perioodil oli elamu temperatuur vaid +15 kuni +16°C, kuid kostja on tööde vastuvõtmisest keeldumisel taas peamiselt tuginenud talle edastatud dokumentatsiooni puudulikkusele. Kostja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele puudusele töös peale maakollektori väidetava vale pikkuse.
31. Kohus leidis, et 15.03.2015 pretensiooni esitas kostja hagejale hilinemisega. Maakollektori torustiku pikkuse oleks kostja saanud tuvastada selle ülevaatusel enne 05.06.2014 akti alla kirjutamist. Kostja sõlmis lepingu oma majandus- ja kutsetegevuses ning kostjal lasus kohustus töö üle vaadata ja teavitada hagejat selgelt töös esinevatest puudustest. Maakollektori torustiku pikkuse ülevaatamine ei eeldanud kostjalt eriteadmisi.
32. Kohtumenetluse käigus on kostja etteheiteid hageja töödele muutnud ning on peamise vastuväitena asunud tuginema sellele, et paigaldatud küttesüsteem tervikuna ei taganud elamu kütmist ega vastanud elamu vajadustele. Kohus iseenesest nõustus kostja väitega, et erialast pädevust mitteomav tellija ei pidanud teatama hagejale, millisest konkreetsest põhjusest võis see tingitud olla, kuid ta pidi elamu soojusega seotud probleemidele viitama arusaadavalt ja õigeaegselt. Kohtu hinnangul pidid elamu kütmisega seotud probleemid ilmnema koheselt pärast küttesüsteemi paigaldamist ja tööle lülitamist 2014.a sügisel. Ekspert MS on kinnitanud, et probleemid elamu soojusega ilmnesid koheselt kütteperioodi alguses. Kostja teatas esimest korda elamu soojusega seotud probleemidest alles 2015.a märtsis, mil mõistlik aeg selleks oli möödunud. Seejuures ei ole 15.03.2015 pretensioonist võimalik selgelt järeldada, et kostja oleks keeldunud tasu maksmisest nimelt elamu soojusega seotud probleemide tõttu. Ühtlasi on kostja menetluse käigus asunud vastuolus 15.03.2015 pretensiooniga väitma, et ta ei saanud teada elamu soojustamisega seotud probleemidest talvel 2014/2015, sest sel perioodil elamus ei elatud. Kostja väide on ebausutav, sest see on otseses vastuolus tema 15.03.2015 pretensiooniga.
33. Hageja vastas kostjale 19.03.2015 (t I kd lk 43-46), leides, et kostja ei ole puudusi töödes selgelt kirjeldanud ega esitanud väiteid õigeaegselt. Hageja selgitas, et kaetud tööde aktidele ei näe seadus ette kohustuslikke vorminõudeid. 11.05.2015 pretensioonis (t I kd lk 84-86, 170-172) väitis kostja, et vähemalt 108m maakollektori pikkusest on isoleeritud ega tooda sooja. Kostja tegi etteheiteid maakollektori torustiku pikkuse osas. Kostja leidis, et talle ei ole vastuvõetav maakollektori torustiku suures ulatuses ja temaga kooskõlastamata omavoliline isoleerimine, mida kostja pidas praaktööks. Kostja ei viidanud pretensioonis muudele töödes esinevatele puudustele, millele ta hakkas viitama kohtumenetluse käigus. Samuti ei väitnud kostja 11.05.2015 pretensioonis, et ainuüksi 16 küttesüsteemi puuduste tõttu ei olnud elamut võimalik soojaks kütta. Kostja on küll elamu soojusega seotud probleemidele viidanud, kuid üksnes väitnud, et maakollektori puudustega töö olevat elamu soojuse „üheks põhjuseks“. Järelikult ei arvanud kostja veel 2015 mais, et tema elamu soojusega seotud probleemid on tervikuna tingitud hageja puudustega tööst. Millele kostja tugines uue pretensiooni esitamisel ja kuidas ta 11.05.2015 pretensiooni esitamise ajaks sai teada väidetavatest torustiku isoleerimist puudutavatest puudustest, pretensioonist järeldada ei ole võimalik. Kostja etteheited olid pigem oletuslikud. Kohus leidis, et kostja esitas 11.05.2015 pretensiooni seoses torustiku pikkuse ja isoleerimisega hilinenult, sest viidatud puudused oleks kostja saanud tuvastada torustiku ülevaatamisel enne torustiku katmist ehk enne 05.06.2014 akti allkirjastamist. Kostja ei esitanud pretensiooni mõistliku aja jooksul pärast kaetud tööde allkirjastamist. Kohtu hinnangul oleks mõistlik aeg pretensioonide esitamiseks olnud kõige enam 14 päeva pärast akti allkirjastamist, sest torustiku pikkust ja isoleerimist puudutavad puudused oleksid kostjale olnud visuaalselt kergesti tajutavad ajal, mil torustik ei olnud veel kinni kaetud.
34. Kostja esitas kohtule fotod torujuppidest (t I kd lk 88-89) ning väitis, et kuna ühel torul oli number 199 ja kahel number 399, oli hageja paigaldanud lühema torustiku, kui leping ette nägi. Viidatud fotod kostja väiteid ei tõenda, sest nendelt ei ole võimalik näha, kus ja millest ning millal on fotod tehtud. Samuti ei saa ainuüksi torujuppidele kantud numbritest kohtu hinnangul järeldada, et maasse paigaldatud torude pikkus ei vastanud lepingule. Ebaselgeks jääb, miks ei saanud kostja torustikule kantud numbrite pinnalt tuvastada torustiku pikkuse väidetavat puudust 05.06.2014 akti allkirjastamisel.
35. 19.08.2015 koostati kostja tellimusel maaküttesüsteemi ülevaatuse akt (t I kd lk 110115), mille on allkirjastanud ehitusekspert EE ja kostja esindaja. Kuigi hageja esindaja viibis ülevaatuse juures, ei nõustunud ta aktis märgituga (t I kd lk 116). Ülevaatus viidi akti kohaselt läbi 19.08.2015 ja selle käigus kaevati maakütte torustik osaliselt lahti. Kokku kaevati lahti 150-160m torustikku ehk mitte kogu torustik. Hoonest väljuva torustiku osas leiti torude ühe- või mitmekordne ristumine. Tee alt läbiviigul olid torud soojustuseta ja hülsita. Ühes lahtikaevatud kohas tuvastati, et torude vahekaugus oli 48cm. Teistes lahtikaevatud kohtades oli torude vahekaugus väiksem kui 1m, enamasti 85-90cm. Torude kogupikkusi ei suudetud lahtikaevamisel tuvastada ning üksnes järgi jäänud juppide pinnalt on asutud aktis järeldusele, et need pidid olema lühemad kui 400m.
36. Viidatud ülevaatuse akti alusel koostati Ein&Ko OÜ poolt ehitustehnilise ekspertiisi akt (koos lisadega t I kd, lk 129a-173), milles hinnati elamu maaküttesüsteemi paigaldist. Hinnangus asuti seisukohale, et paigaldatud torustiku sügavus maapinnast ja torude omavaheline kaugus ei vasta üldtunnustatud maakütte kollektori paigaldusjuhendile, kuna torustiku sügavus maapinnast on enamasti 10-20cm alla 1m ning torude omavaheline kaugus on enamasti 10-15cm, mõnes kohas isegi 25-50cm alla 1m. Üldtunnustatud paigaldusjuhendina viitasid ekspert ja kostja Eesti Soojuspumba Liidu ühtsetele soojuspumpade paigaldusnormidele (t I kd lk 191-192), mis näevad üldiste parameetrite osas ette, et pinnasekollektori kaevesügavus peaks olema 1m +/- 20cm ning torustike minimaalne vahekaugus 1m. Kostja esitatud väljavõtte kohaselt kuulub hageja Eesti Soojuspumba Liitu (t I kd lk 129). Hageja iseenesest nõustus, et viidatud paigaldusnormid on hinnatavad maakütte kollektori torude paigaldamisel hea ehitustava normidena. 17
37. Vaatamata sellele leidis kohus, et EE arvamuses toodud järeldused ei ole sisulises kooskõlas 19.08.2015 ülevaatuse aktiga, kus arvamuses märgitud andmeid kogu torustiku osas ei tuvastatud ning kus torustik kaevati lahti vaid üksikutes piiratud osades. EE asus järeldusele, et kuna torustik oleks juhendi kohaselt tulnud paigaldada 1,2m sügavusele, vähemalt 1m sügavusele, ning 1m vahedega, ei ammutanud kollektortorustik piisavalt soojust. Ekspert leidis, et kui torude kaugus üksteisest või teistest objektidest oli vähem kui 1m, tuli torustik isoleerida ning torustiku täpne asukoht tuli määrata teostusmõõdistusega hilisemate vaidluste vältimiseks. Arvamusest ei ole aga võimalik tuvastada, milliste andmete või tõendite alusel on ekspert järeldused teinud. Ekspert ei ole põhistanud, kuidas ta tuvastas maaküttekollektori ja soojuspumba poolt toodetava soojusenergia koguse ning kuidas täpselt mõjutasid süsteemi tööd üksikud tuvastatud puudused. Tõendamata on hinnangus toodud väited, et kostja soovis hagejalt tellida maakütte projekti, mida hageja vajalikuks ei pidanud. Kohtule esitatud tõenditest ei ole võimalik järeldada, et kostja oleks hagejalt soovinud saada projekti ning selle üle vaidlus puudub.
38. Tuginedes HU ja ML arvamustele on EE sisuliste põhistusteta pidanud paigaldatud soojuspumba võimsust ebapiisavaks. HU ja ML on leidnud, et eramu vajas vähemalt 25kW võimsusega soojuspumpa ning paigaldatud pump tuli asendada. EE on eelviidatud seisukohtadega nõustunud, esitamata täiendavaid põhistusi. Ühtlasi märkis ekspert, et hageja oli ilma tellijat teavitamata paigaldanud objektile tarbeveeboileri Stora AH500/1 ja akumulatsioonipaagi Stora HF 500/R.
39. Maakollektori paigalduse osas heitis ekspert hagejale ette kaetud tööde aktide koostamata jätmist ning seda, et kollektori torude vahekaugused ning paigaldussügavus ei vastanud normidele. Kuigi torustikku ei kaevatud täies ulatuses lahti ega tehtud ka muid uuringuid, on ekspert asunud seisukohale, et torude vahekaugus oli kõikjal väiksem kui 1m ja sügavus enamasti alla 1m. Ekspert on asunud seisukohale, et hageja on kostjat pahatahtlikult petnud. Kohus pidas neid eksperdi järeldusi põhjendamatuteks ja meelevaldseteks, sest kogu torustikku lahti ei kaevatud ning ekspert on üksikutes kohtades tuvastatud puudusi laiendanud alusetult kogu torustiku suhtes, tegemata mistahes täiendavaid analüüse või uuringuid.
40. Ekspert leidis, et ka maakontuuri pikkus oli nõutavast palju lühem ja torustik valesti isoleeritud või isoleerimata. Ekspert on väitnud, et torustiku pikkus oli lepingus toodust 120-150m lühem, kuid seejuures ei ole ekspert tuginenud mitte tegelikele andmetele, vaid ML oletuslikele järeldustele. Ekspert on ML arvamusele tuginedes leidnud, et torustiku pikkus 1200m ei olnud vastavale eramule sobiv. Puudusi torustiku isoleerimisel on ekspert pidanud praaktööks. Ühtlasi heitis ekspert hagejale ette puuduliku dokumentatsiooni koostamist, millega olevat hageja soovinud varjata praaktöö tegemist.
41. EE arvamusele lisatud Inseneribüroo Reaal OÜ esindaja ML koostatud eksperthinnangust (t I kd lk 160-162) nähtub, et selle koostamisel oli aluseks võetud hoone arhitektuursed joonised, maaküttetorustiku ülesmõõtmisjoonised ja tellija antud kirjeldus. Kohtule ei ole teada, millistest arhitektuursetest joonistest on lähtutud, sest elamul puudus nõuetekohane projekt. ML on leidnud, et „maakollektori pikkus on ligikaudu 1200 m, millest töötav isoleerimata osa on ligikaudu 1050 m“. EE on oma järelduste tegemisel tuginenud ainult viidatud ML lausele. Samas ei ole ML isegi üldsõnaliselt põhistanud, milliste mõõdistamise tulemuste või ülevaatusel tuvastatud andmete pinnalt ta oma järeldused tegi. ML on leidnud, et „antud hoone küttekoormus 18 on 26 kW“, kuid tema arvamusest ei nähtu, milliste arvandmete alusel on see koostatud ja millisest köetava pinna suurusest lähtutud. Arvamus on jäänud täielikult põhistamata. Hageja on viidanud, et Inseneribürool Reaal OÜ puudus majandustegevuse registris eksperthinnangute andmist võimaldav registreering. ML osales 20.02.2017 istungil kostja nõustajana (t IV kd kd lk 139-147), millest tulenevalt ei olnud tegemist erapooletu arvamuse andjaga. Kohtule esitatud kutsetunnistusest (t IV kd lk 148) nähtub, et tegemist on kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneriga, kellel on pädevus projekteerimises ja sellealases juhtimises, mitte ekspertarvamuste koostamise ehituste auditite tegemisel.
42. EE arvamusele oli ka lisatud allkirjastamata HU kui Movek Grupp OÜ esindaja arvamus (t I kd lk 163-164). HU on märkinud: „Jooniste järgi ja konstruktsioonide kirjelduse järgi, mis vastavad praegu kehtivatele normidele 0,18W/m2K Akende soojuskaoks võtsin 1,2W/MsK sai kütte ja ventilatsiooni soojuskoormuseks kokku 29,8 kW“. Taas ei ole võimalik tõendist järeldada, milliseid jooniseid on arvesse võetud ning millisest köetava pinna suurusest on lähtutud. Arvamuse andnud isiku pädevust ei ole kostja tõendanud.
43. Kokkuvõttes leidis kohus, et EE järeldused on põhjendamatud ega tugine tegelikele andmetele või uuringutele, mistõttu ei saanud kohus EE arvamuse alusel lugeda tõendatuks maaküttekollektori torustiku puudusi või soojuspumba ebapiisavat võimsust. EE on oma arvamuse esitamisel sisulises osas valdavalt tuginenud pädevust mitteomavate isikute põhistamata arvamustele, sh kostja enda nõustajaks olnud isiku arvamusele. EE ei ole ka arvestanud, et pooled leppisid lepingus soojuspumba võimsuse parameetrites kokku.
44. Hageja esitas kohtule väljavõtte majandustegevuse registrist (t I kd lk 189-190, 196197), mille kohaselt on EE-l pädevus üksnes ehitusprojektidele ekspertiiside teostamiseks. Ehitiste auditi tegemise õigust eksperdil ei ole. Tegemist ei ole riiklikult tunnustatud ehituseksperdiga. Kohus leidis, et järelikult puudus EE-l pädevus kohtule esitatud ekspertarvamuse koostamiseks ning maaküttekollektori nõuetekohase paigaldamise ja soojuspumba võimsuse hindamiseks. EE ei ole oma arvamuses ühtlasi arvestanud asjaoluga, et vaidlusalusel elamul puudus nõuetekohane projekt, milles oleksid olnud kajastatud sobiva küttesüsteemi parameetrid. Kohus ei nõustunud kostjaga, et EE oli pädev ekspertarvamust andma, sest õigus teostada ehitusprojekti ekspertiise hõlmas endas õigust teha mistahes ehitustehnilisi ekspertiise. Kostja väited ei ole põhistatud. Kohus viitas alates 01.07.2015 kehtiva EhS § 18 lõigetele 1 ja 3, § 22 lõikele 1, § 23 lõikele 2, § 24 lõike 2 punktidele 7 ja
45. Antud juhul on EE sisuliselt koostanud ekspertarvamusena ehitise auditi, milleks tal aga pädevus puudus ja mida ta EhS § 23 kohaselt ei oleks saanud teha. Kuna EE-l puudus pädevus arvamuse andmiseks vaidlusaluses valdkonnas, ei lugenud kohus tema arvamust usaldusväärseks tõendiks, mis tõendaks puuduste olemasolu hageja teostatud töödes.
46. 01.10.2015 saatis kostja hagejale nõude töö parandamiseks või uue töö teostamiseks (t I kd lk 174-178). Antud nõudes asus kostja esmakordselt seisukohale, et töövõtulepingu eesmärgiks oli tagada hoonele piisav kütte- ja tarbevee tootmine. Kostja tugines EE arvamusele ning leidis, et hageja peab lepingu alusel paigaldatud soojuspumba vahetama vähemalt 25kW võimsusega pumba vastu, viima maakollektori torustiku täies ulatuses vähemalt 1m sügavusele ja tagama torustike vahekauguse vähemalt 1m, isoleerima torud nõuetekohaselt, tagama töötava kollektori pikkuseks vähemalt 1600m ja koostama nõuetekohase dokumentatsiooni. Kostja andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks aega 19 kuni 21.10.
47. Kuigi EE tuvastas ka lepingus märgitud akumulatsioonipaakide asemel teiste nimetustega paakide paigaldamise hageja poolt, ei viidanud kostja antud asjaolule 01.10.2015 pöördumises kui puudusele ega nõudnud paakide asendamist. Kohus leidis, et paigaldatud soojuspumba võimsuse ja maaküttekollektori torustiku pikkuse osas ei olnud kostja nõuded kooskõlas pooltevahelises lepingus kokkulepituga. Alles 01.10.2015 viitas kostja esimest korda, et elamul esinevad kütmisprobleemid, mis olid tema arvates tervikuna ja ainult tingitud hageja paigaldatud küttesüsteemist. Kuigi kostja ei olnud kohustatud teavitama hagejat töödes esinevatest puudustest viisil, kus kostja pidi tehniliselt selgitama puuduste põhjuseid, oleks kostjal olnud kohustus teavitada hagejat elamu soojusega seotud probleemidest koheselt pärast nende ilmnemist. Probleemid elamu kütmisega ei saanud kostjale ootamatult ilmneda 2015 augustis kui teostati torustiku ülevaatust. Probleem ehk väidetav oluline puudus pidi kostjale saama teatavaks koheselt 2014/2015 kütteperioodi alguses, mis nähtub tegelikult kostja 15.03.2015 pretensioonist. 01.10.2015 puudusele viitamine toimus hilinemisega.
48. Kostja väited, mille kohaselt olid elamu soojuse ja kütmisega seotud probleemid tingitud hageja töös esinevatest puudustest, ei ole menetluses tõendamist leidnud. Kohtu määratud riiklikult tunnustatud ekspert MS ei ole arvamuses (koos lisadega t II kd lk 140-158) nõustunud kostja etteheidetega ega jõudnud sellistele järeldustele nagu EE . MS kaasas arvamuse koostamisele hoone soojuskoormuse määramisel PL, soojuspumba paigalduse ja tehniliste seadmete kontrolli osas KT ning maaküttekontuuri pikkuse määramise osas AS. Kohus ei nõustunud kostja etteheidetega, et täiendavate vastaval erialal pädevust omavate isikute kaasamine ja nendelt nõu küsimine oleks olnud vastuolus menetlusnormidega ja muudaks ekspertarvamuse tervikuna ebausaldusväärseks. TsMS § 302 lõige 3 paneb eksperdile üksnes kohustuse avaldada kohtule teda abistanud isikute nimed ja abi ulatuse, mida ekspert on antud juhul ka teinud.
49. MS arvamuse kohaselt objektil konstruktsioone ei avatud, sest varasemalt olid lahtikaevamised tehtud EE poolt ja olukord fikseeritud pädeva geodeesiaettevõtte Ankord OÜ poolt. Lisaks visuaalsele vaatlusele tegi ekspert pistelisi vaatlusi küttesüsteemi termokaameraga ja määras temperatuure distants-lasertermomeetriga. Hoone arvutuslik soojuskoormus määrati tarkvaraga RIUSKA. Maaküttekontuuride pikkuse määramiseks tühjendati maaküttekontuurid alkoholist, mõõtes ära väljutatud vedelike kogused. Teades torustiku sisemist mõõtu, arvutati kontuuri eeldatav pikkus. Seega nähtub ekspertarvamusest, et MS hindas torustiku kogupikkuse ära täiendavate meetoditega, mis kõrvaldasid varasematest EE lahtikaevamistest tulenevad puudused. MS tõi arvamuses välja, et elamut oli järjepidevalt ehitatud 20a. Ehitusregistris elamu andmed puudusid. Kuigi elamu ei olnud ülevaatuse ajaks valmis, kasutati seda elamiseks. Akende paigalduse osas tuvastas ekspert, et esines sügavaid auke ja ebatihedusi. Hoone ventilatsioonisüsteem ei olnud tööle lülitatud. Hoone kütmine oli lahendatud põrandakütete baasil ning soojusallikaks oli maasoojuspump. Ekspert osundas, et maaküttesüsteemi paigaldamist õigusaktid ega ükski standard ei reguleeri, vaid on olemas mõningad tavad, sh ESPL-i kodulehel olevad. Kostja ei esitanud eksperdile elamu küttesüsteemi ega maaküttesüsteemi ehitusprojekti (eksperdi pöördumisest kostja esindajate poole t II kd lk 181-
50. Seega on otseselt eksitavad kostja etteheited, mille kohaselt ei olevat ekspert arvestanud talle esitatud projekti, sest nõuetekohast projekti kostja eksperdile ei esitanud.
51. MS viitas Ankord OÜ tehtud mõõtmistele ja leidis, et maaküttekontuuride paigaldussügavus oli valdavalt 0,8-1m, vastates ESPL-i soovitustele. Samuti viitas 20 ekspert, et reeglina haljastuse rajamisel ja loodusliku huumuse tekkel maapinna kõrgusmärgid kasvavad, millest tulenevalt ei ole soovitatav kontuuri paigaldamine liiga sügavale maasse. Lähtuvalt Ankord OÜ mõõtmistest leidis ekspert, et maaküttekontuuride omavaheline kaugus oli valdavalt 0,8-1m, mis oli 20% väiksem ESPL-i soovitustest, kus minimaalne vahekaugus peab olema 1m. Samas leidis ekspert, et kuna hoone soojuse defitsiit ilmnes juba esimeste külmemate ilmade saabudes, mil pinnases sisalduv soojusressurss ei saanud olla veel ära kasutatud, ei saanud liialt väikesed vahekaugused olla probleemi põhjuseks. Ekspert viitas kostja esindaja VVu märkustele, mille kohaselt ei langenud maapinnast soojusenergiat ammutava soojuskandja temperatuurid allapoole soojuspumba tööks vajalikku. Kuna soojuspump sai maa seest vajaliku soojusenergia kätte ka külmal perioodil, ei saanud maaküttekollektori paigalduse sügavus ja vahekaugus oluliselt mõjutada soojuspumba töötamist.
52. MS osundas, et kuigi lepingu kohaselt pidi pinnasekollektori pikkuseks olema 1200m, ei täpsustanud leping, kas tegeliku pikkuse määramisel tuli arvestada paigaldatud hülsside ja soojustusse paigaldatud kontuuri osa, sest hülssi paigaldatud või soojustusse paigaldatud osa sooja ei ammuta. Kohus nõustus eksperdi järeldusega, mis on kooskõlas lepingu tekstiga. Katselis-arvutuslike mõõtmiste tulemusena tuvastas ekspert, et pinnasekollektori kogupikkus oli 1184m +/- 5% ehk 1124-1243m, mis vastas ligikaudu lepingulisele pikkusele. MS osundas, et ka EE hinnangul võis torustiku pikkuseks olla ca 1200m ehk 1189m. MS leidis, et kuna hoone soojuse defitsiit ilmnes juba esimeste külmadega, ei saanud pinnasekollektori osaline paigaldus soojustusse või hülssi olla määrava tähtsusega. Lõppastmes leidis MS, et kuigi maaküttesüsteemi puhul esines mõningaid ebaolulisi kõrvalekaldeid üldtunnustatud reeglitest, ei olnud need esmaseks hoone soojusega seotud probleemi põhjuseks.
53. RIUSKA programmis tehtud arvutuste tulemusena leidis ekspert, et vajalik võimsus hoone kütte jaoks oli 27,1kW ja vajalik võimsus sooja vee valmistamiseks 5kW. Ekspert leidis erialakirjandusele tuginedes, et soovituslik soojuspumba süsteemi võimsus on ca 55-65% hoone arvutuslikust soojakaost ning see katab ära ca 90-95% hoone energiavajadusest. Antud juhul oli soojuspumba võimsuseks 17kW, mis kattis ära 62,7% küttevõimsusest. Koos elektrilise lisatenniga, mille võimsus oli 9kW, oli kaetud 17kW + 9 kW = 26 kW ehk 96% hoone küttevõimsusest, mida ekspert pidas sobivaks.
54. Ekspert leidis täiendavalt, et kuigi ehitusprojekt puudus, oli soojuspump paigaldatud korrektselt ning automaatika häälestatud loogiliselt. Samas puudus info põrandakütte kollektorite reguleerimise kohta ja puudusid põrandakütte kontuuride ehitusprojekt ning teostusjoonised. Nõuetekohaste dokumentide puudumise tõttu ei saanud ekspert anda hinnangut põrandaküttekontuuride soojusväljastusele ruumidesse. Soojuspumba käivituslogi andmetest aga järeldas ekspert, et soojuspumbaga toodeti 97% hoone energiavajadusest ning ainult 3% elektriküttega. Järelikult rahuldas soojuspump enamuse hoone energiavajadusest ning elektrilist lisakütet kasutati optimaalselt. VV käsitsi tehtud märkmetes toodud temperatuuride kõikumist pidas ekspert seotuks soojuspumba töötsükliga, mistõttu oli tegemist märkmete süstemaatilise veaga.
55. Soojusaudit OÜ termograafilise aruande põhjal leidis ekspert, et hoone piirdekonstruktsioonid olid kehvas seisus ning esines ulatuslikke punkt- ja joonkülmasildu. Lisaks viitas MS aruande juurde lisatud fotodele, millest nähtusid ebaühtlased tagasivoolu temperatuurid põrandakütte kollektorite juures. Ruumide sisetemperatuurid olid madalad ning ekspert osundas, et põranda temperatuurid sõltuvad 21 põrandaküttekontuuride pikkusest ja teistest põrandaküttesüsteemiga seotud asjaoludest. Ekspert järeldas eeltoodu pinnalt, et kuigi soojuspump tootis 97% põrandakütte tarnitud energiast, ei katnud paigaldatud põrandaküttesüsteem hoone tegelikke soojuskadusid. MS leidis, et madalad temperatuurid hoones olid tingitud põrandakütte mitteküllaldasest soojuseritusest ruumidesse ning soojakadudest läbi hoone välispiirete. Probleemi kõrvaldamiseks pidas ekspert vajalikuks viia läbi pikaajaline kontrollmõõdistus külmal perioodil ja koostada vastavad arvutused.
56. MS nõudmisel esitas kostja kohtule ja eksperdile väljavõtte Soojusaudit OÜ termograafilise ülevaatuse aruandest (t II kd lk 124-132). Aruande kohaselt viidi elamu pildistamine läbi 06.01.2016 välistemperatuuri -15°C juures. Soojusaudit OÜ keeldus kohtule edastamast terviklikku dokumenti (t II kd lk 136-137). Täiendavalt esitas kostja kohtule Soojusaudit OÜ 18.01.2016 hinnangu eramu piirete seisukorrale (t III kd lk 8182), milles on märgitud, et põrandakütte temperatuurid varieerusid 07.01.2016 uuringu tegemise ajal 18 kraadist esimesel korrusel kuni 8 kraadini teisel korrusel. Samas leidis Soojusaudit OÜ, et põranda temperatuur peaks põrandakütte puhul olema umbes 24 kraadi. Vaatamata puudustele, mis tuvastati nimelt põranda temperatuuride osas, asus Soojusaudit OÜ seisukohale, et ruumide jaheduse põhjuseks on aladimensioneeritud küttesüsteem ehk ebapiisava võimsusega maakollektor ja soojuspump. Kohus osundas, et antud järeldus on täielikult põhistamata. Soojusaudit OÜ seisukohast ei ole võimalik järeldada, miks juhul kui põrandaküte toimib erinevates ruumides erinevalt ega taga ruumides piisavat soojust, ei ole probleemiks mitte põrandaküte, vaid ebapiisava võimsusega maakollektor ja soojuspump. Maakollektori ja soojuspumba võimsuse analüüsi Soojusaudit OÜ ei teinud. Soojusaudit OÜ koostas kostja soovil vastuse MS arvamusele 07.09.2016 (t III kd lk 83-85), milles leiti, et MS on termograafilise ülevaatuse aruannet moonutanud ja jätnud tähelepanuta Soojusaudit OÜ 18.01.2016 hinnangu, mille kohaselt oli maakollektor ja soojuspump ebapiisavad. Soojusaudit OÜ leidis, et nad ei ole oma aruandes kuskil märkinud hoone piirdekonstruktsioonide halba seisu ning ulatuslike punkt- ja joonkülmasildade olemasolu. Kohus osundas, et Soojusaudit OÜ 18.01.2016 hinnangut ei pidanudki riiklikult tunnustatud ekspert MS arvesse võtma, sest tegemist oli täielikult põhistamata ja Soojusaudit OÜ vastutavate spetsialistide pädevust ületava arvamusega. Milliseid andmeid on ekspert Soojusaudit OÜ hinnangus eiranud, ei ole kohtul võimalik järeldada, sest terviklikku hinnangut keeldus Soojusaudito OÜ kohtule esitamast.
57. Kohus leidis, et riiklikult tunnustatud eksperdi MS arvamusega on pädeva isiku poolt usaldusväärselt tõendatud, et maaküttekollektor ja soojuspump vastasid vaatamata üksikutele ebakohasustele lepingu nõuetele ning hageja töödes ei esinenud selliseid puudusi, mis oleksid kaasa toonud kostja viidatud probleemid elamu kütmisel. Vaatamata kostja etteheidetele puudub kohtul alus kahelda MS arvamuse usaldusväärsuses. Kostja väited MS väidetava erapoolikuse kohta ei ole tõendamist leidnud. Kuigi MS-le kuulub osalus ettevõttes Acto Consult OÜ (äriregistri väljavõte t III kd lk 140-144), ei tegutse ta ettevõttes juhatuse liikmena. Kostja esitatud tõendid ei tõenda, et MS oleks isiklikult osalenud Lahmuse mõisa objektil mõne töö tegemisel ja puutunud seal kokku hagejaga (t III kd lk 145-152). MS selgitas, et Acto Consult OÜ valiti Lahmuse mõisa projekteerimistööde tegijaks välja riigihanke tulemusena (t III kd lk 164-167). Kuna projekteerimistöid teostati ehitustöödega võrreldes oluliselt varem, puudusid kokkupuuted Acto Consult OÜ esindajate ja hageja esindajate vahel objektil.
58. 20.02.2017 istungil ütlusi andes selgitas ekspert MS täiendavalt, et lähtus varasematest lahtikaevamise andmetest, sest olukord oli fikseeritud fotodega, millel olid mõõdulatid. 22 Ekspert hindas praktiliselt seda, kas olemasolev ja paigaldatud süsteem töötab vajalikul määral, mille tulemusena ta tuvastas, et talve soojusvajadusest kattis soojuspump 97% ja vaid 3% tuli elektrienergia arvelt. Probleemi põhjuseks oli asjaolu, et maa seest ammutatavat sooja ei suudetud hoonesse põrandakütte kaudu ära anda. Ekspert viitas, et probleemid küttega ilmnesid juba sügisel, kuid sügiseks ei oleks veel saanud olla ammendunud maamassi soojus. Ekspert kinnitas, et kostja ei esitanud talle nõuetekohast ehitusprojekti ning see elamul puudus, kuigi põrandaküttesüsteem oleks tulnud projektis kajastada. Soojuspumba võimsuse arvutuste osas selgitas ekspert, et kui elamu kolm dušši ja mullivann on aktiivses tarbimises, lülitatakse kogu soojuspump soojavee tootmisele, aga samal ajal ei jää elamu kohe külmaks, sest tegemist on suure soojusinertsiga kivist elamuga. Ekspert selgitas, et soojuspump töötabki tsükliliselt kokku umbes veerandi ajast. Ekspert ei pidanud tavapäraseks ja majanduslikult mõistlikuks dimensioneerida soojuspumpa maksimaalsele tarbimisele, vaid erialakirjandusele tuginedes pidas mõistlikuks, et soojuspumba maast ammutatav soojuse kogus peaks katma 55-65% hoone arvutuslikust soojakaost. Soojuspumba võimsuse määratlemisel tuleb lähtuda hoone soojuskadudest. Ekspert selgitas, et elamu soojuspidavuse probleemide tuvastamisel kasutas ta Soojusaudit OÜ dokumendist termografeerimise pilte, mitte tekstilist osa. Kuna põrandakütted olid külmad, otsis kostja eksperdi hinnangul probleemi valest kohast. Termoauditi piltidele tuginedes väitis MS, et esines probleeme hoone piiretes. Kokkuvõttes leidis ekspert, et kuigi maaküttekollektoril esines kontuuride vahelises osas mõningaid rikkumisi, ei toonud see kaasa probleeme küttevõimsuse tagamisel, sest kõrvalekaldumised ei mõjutanud süsteemi tööd. Ekspert ka leidis, et kuigi torud ei olnud kõikjal isoleeritud, ei mõjutanud see puudus süsteemi tööd ja igikeltsa tekkimist ei ilmnenud. Teostusjoonise osas leidis ekspert, et see ei vastanud tehnilistele hea tava nõuetele, kuigi õigusaktid teostusjoonisele vorminõudeid ette ei näinud.
59. Kohus leidis, et istungil antud täiendavate ütlustega on ekspert MS ammendavalt selgitanud kirjalikus arvamuses toodud järeldusi ning kohtul puudub alus kahelda järelduste usaldusväärsuses. Kostja etteheited eksperdi arvamusele ei ole põhjendatud. Alusetud on etteheited MS poolt täiendavate lahtikaevamiste tegemata jätmisele, sest ekspert tugines kostja enda esitatud varasematele andmetele, kasutades seejuures täiendavaid mõõtmismeetodeid. Kostja etteheited, mille kohaselt ei arvestanud ekspert kostja viidatud erinevate teoreetiliste andmetega, ei ole põhjendatud, sest ekspert selgitas, et ta hindas reaalselt töötavat süsteemi tegelike parameetrite alusel. Kohus ei nõustunud kostjaga, et ekspert ei põhjendanud, miks oli elamus vajalik võimsus kütte ja sooja vee jaoks arvamuses märgitud 27,1kW ja 5kW, sest ekspert on oma arvutusi istungil täiendavalt selgitanud. Kostja etteheited, mille kohaselt ei olevat ekspert arvestanud põrandakütte osas elamu projektdokumentatsioonis toodud põrandaküttetorustiku läbimõõduga, on otseselt kohut eksitavad, sest sellist projektdokumentatsiooni ei ole kostja kohtule ega eksperdile üle andnud.
60. Kostja esitas kohtule ESPL-i soovitused maasoojuspumba valimiseks (t II kd lk 205-211; III kd lk 67-76), mille kohaselt peaks 1m2 eramu köetavat pinda vajama vähemalt 3m maakollektorit ning vähemalt 3,6m2 vaba maapinda. Maaküttekollektori torustik paigaldatakse 1m sügavusele ja torude vahekaugus peab olema vähemalt 1m. Ühe kontuuri pikkus on maksimaalselt 400m. Kui torude vahekaugus on üksteisest või teistest objektidest väiksem kui 1m, tuleb need isoleerida. Samuti oli soovitustes toodud, et soojuspump dimensioneeritakse 60-75% maksimaalsest vajatavast küttevõimsusest, mis katab sõltuvalt valitud soojusallikast ligikaudu 70-95% aastasest kütteenergiavajadusest. Antud soovitus ei lükka kohtu hinnangul ümber MS järeldusi, et 23 vaatamata üksikutele puudustele maaküttekollektori torustiku paigaldamisel töötab süsteem nõuetekohaselt.
61. Kostja esitas Eesti Ehitusteabe Fondi juhendkaardi RT 50-10755-et (t II kd lk 212-215; III kd lk 63-66) maakütte kohta. Antud kaardi punkti 2 kohaselt kasutatakse maasoojuspumba võimsuse dimensioneerimisel osa- ja täisvõimsust. Osavõimsusele dimensioneerimisel arvutatakse soojuspumba tippvõimsus vastavaks 50-70% hoone küttevõimsuse maksimumvajadusest, mil soojuspump siiski toodab 80-95% kütteenergia aastasest vajadusest. Täisvõimsusele dimensioneerimisel arvutatakse soojuspump maksimaalsele vajadusele, mis puhul toodab süsteem kogu vajamineva energia soojuspumba abil. Ka antud tõend ei lükka ümber MS järeldusi, et soojuspumba võimsus vastas elamu vajadustele ja tootiski tegelikult 97% elamu kütteenergiast.
62. Inseneribüroo Reaal nimel ML koostatud hinnangust (t II kd lk 216-218) nähtub, et selles on omakorda hinnatud MS eksperthinnangut. Kohus osundas, et ekspertarvamuste koostamiseks ML-l pädevus puudus ning kuna ML osales menetluses kostja nõustajana, ei ole tegemist erapooletu asjatundjaga. ML lähtus arvamuses märgitu kohaselt hoone arhitektuursetest joonistest, kuid kuna vastavaid jooniseid ei ole kohtule esitatud, ei ole kohtul võimalik kontrollida, millele on ML tuginenud. ML on asunud seisukohale, et kooskõlas soojuspumpade valiku tarkvaraga pidi isoleerimata kollektori pikkuseks olema 1880m niiske liiva puhul ning kuiva liiva puhul veel 30-50% pikem. Arvamusest ei nähtu, millist tarkvara on viidatud arvutuste puhul aluseks võetud ja millele on MLi tuginenud arvutustes kasutatud algandmete leidmisel. ML on asunud seisukohale, et pinnasekollektori pikkus oli ebapiisav ega vasta ESPL-i nõuetele. Kohus osundas, et pinnasekollektori pikkuses olid pooled lepingu sõlmimisel kokku leppinud. Samuti on MLi leidnud, et kuna sooja tarbevee kuumutamise ajal hoone kütmist ei toimu, peab hoone soojakadude kompenseerimiseks olema soojuspumbasüsteemi arvutuslik võimsus soojakao suurusest suurem. ML on arvestanud soojuspumba ja lisaküttekeha koguvõimsuseks 28,4kW, lähtudes sooja tarbevee ja basseinivee aastasest kuumutamise vajadusest. Kohus osundas, et ka antud juhul ei nähtu arvamusest, millele tuginedes on ML saanud algandmed, mille alusel ta arvutuse tegi. Erinevalt riiklikult tunnustatud eksperdist MSst ei ole ML oma arvamust põhjendanud. Kokkuvõttes leidis kohus, et MLi arvamus ei lükka ümber riiklikult tunnustatud eksperdi MS arvamust ega ole kohtu jaoks ka usaldusväärne.
63. Oma väidete tõendamiseks esitas kostja kohtule ühtlasi ÜL ehitise erakorralise auditi (koos lisadega t IV kd lk 81-118). Ka ÜL-le esitati hoone projektdokumentatsioonist üksnes ülesmõõtmisprojekt, mille kohaselt oli ehitise köetava pinna suuruseks 585,9m
64. Auditi punktis 3.6.5 on ÜL asunud järeldusele, et paigaldatud maakollektori pikkus oli ebapiisav ja aladimensioneeritud, arvestades köetava pinna suurust 583,9m2 (mitte 450m2), kuiva liivapinnast, kontuuri isoleerimist vajava osa mõõtmeid ja muid paigaldamistingimustest tulenevaid nõudeid. ÜL leidis, et maakollektori pikkuseks oleks pidanud olema 2200-2400m ning oleks pidanud teostama tehnilisi arvutusi pikkuse hindamiseks, mida hageja ei teinud. Kohus leidis, et ÜL järeldused on olulises osas põhistamata. ÜL auditis ei ole teostatud ühtegi hinnangut ega analüüsi seoses sellega, kui palju soojust tootis olemasolev maaküttekollektor ning soojuspump elamule. Arvamuses ei ole arvestatud, et hageja ja kostja leppisid omavahelises lepingus maaküttekollektori pikkuses kokku ning hageja lähtus seejuures kostja esitatud andmetest köetava pinna suuruse kohta. Samuti ei ole ÜL põhistanud, miks oli Eesti tingimustes pinnase liigiks nimelt kuiv liiv ning millised olid muud tema arvamuses nimetamata nõuded, mida järgides oleks kollektori pikkus pidanud olema oluliselt 24 suurem. Arvestatud ei ole asjaolu, et oluliselt ehk ligi kaks korda pikema maaküttekollektori rajamine oleks olnud rahaliselt kulukam ega oleks mahtunud kokkulepitud hinna piiridesse. Reaalseid maaküttekollektori toimimise hindamiseks vajalikke toiminguid ÜL ei teinud. Arvamuse punktis 3.7.4 on ÜL sisuliselt korranud ML arvamust ning on sõna-sõnalt ja põhistusteta jõudnud järeldusele, et elamu arvutuslik soojavajadus, mida soojuspump pidi katma, oli 28,4kW. Seejuures on ÜL viidanud samadele põhistamata arvandmetele, mida kasutas ML. Kuivõrd ÜL on tuginenud põhistamata ja kohtu hinnangul ebausaldusväärsele arvamusele, ei saa ÜL järeldused olla kohtu jaoks usaldusväärsed.
65. Järgnevalt on ÜL asunud seisukohale, et paigaldatud soojuspumba maksimaalne küttevõimsus oli 15,7kW, mitte 17kW. Antud seisukoht on jäänud põhistuseta. Tuvastamata algandmetele tuginedes on ÜL jõudnud põhistamata järeldusele, et paigaldatud soojuspump ei olnud piisava võimsusega. Tähelepanuta on jäetud asjaolu, et paigaldatava soojuspumba võimsuses olid pooled eelnevalt kokku leppinud. Millele tuginedes on ÜL oma arvamuse punktis 3.7.6 väitnud, et kostja kui tellija soovis hagejalt ka maakütte projekti koostamist, mida hageja ei teinud, auditist järeldada ei ole võimalik. Tähelepanuta on jäetud, et ehitusprojekti olemasolu tagamise kohustus lasub ehitise omanikul ning pooled projekti koostamises hageja poolt kokku ei leppinud.
66. ÜL ei nõustunud MS järeldusega, et hoone sisesed põrandakontuurid olid vajaliku kütterežiimi saavutamiseks aladimensioneeritud. Väide on põhistamata. Arvamuses on täielikult hindamata ja analüüsimata, kas elamu põrandaküttesüsteem oli ehitatud nõuetekohaselt ning tagas piisava soojuse edastamise ruumidesse. ÜL on viidanud üksnes sellele, et Soojusaudit OÜ hinnangul ei tuvastatud elamus soojuskadusid. Kohus osundas, et ainuüksi soojuskadude puudumisest ei saa järeldada, et projekti olemasoluta rajatud põrandaküte vastas ehituslikele ja elamu vajadustele vastavatele nõuetele. MS selgitas samas kohtule, et elamul tegelikult esinesid soojuskaod, mis on nähtavad termoauditi fotodest, kuid mitte kirjaliku hinnangu tekstist.
67. ÜL arvamuses on hagejale kui töövõtjale ette heidetud maakollektori torude pikkuse arvutuste puudumist ning seda, et hageja arvestas küttetorustiku pikkuse puhul kostja antud andmeid köetava pinna suuruse kohta, mitte ülesmõõdistusprojektis toodud andmeid. Kohtu hinnangul on need etteheited alusetud, sest oma majandus- ja kutsetegevuse raames lepingu sõlminud kostja pidi ise tagama hagejale õigete andmete esitamise.
68. Maakollektori torustiku nõuetele vastavuse hindamisel on ÜL korranud EE väiteid, neid sisuliselt ning põhistuste osas täiendamata. Kuna kohus ei lugenud EE arvamust usaldusväärseks, ei saanud kohus pidada samal arvamusel põhinevaid ÜL järeldusi usaldusväärseteks. Auditi punktis 5.1 leidis ÜL, et torustiku jätkukohtadest oleks tulnud tellijat teavitada, kuid auditist ei nähtu, millele on ekspert seejuures tuginenud. Etteheited hageja poolt ehitamist puudutava dokumentatsiooni korrektse vormistamata jätmise osas võivad olla iseenesest põhjendatud, kuid ei ole seotud töödes endis puuduste esinemisega.
69. Kokkuvõttes leidis kohus, et ÜL arvamus ei tõenda kostja väidetud puudusi hageja töös. ÜL ei ole ise teostanud ühtegi sisulist uuringut ega analüüsi, vaid on täiendavate põhistusteta korranud varasemaid arvamusi. Sisuliste põhistuste puudumise tõttu ei ole ÜL arvamus kohtu jaoks usaldusväärne vaatamata sellele, et tegemist on riiklikult tunnustatud eksperdiga. 25
70. Kokkuvõttes leidis kohus, et hageja oli teostanud lepingukohase töö, millel ei esinenud selliseid sisulisi puudusi, mis oleksid kostjale andnud õiguse tööde vastuvõtmisest tervikuna keelduda. Kostja võttis maakollektori tööd vastu 05.06.2014 aktiga. Tervikuna tuleb tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuks 05.01.
71. Kostja ei ole tõendanud töödes oluliste puuduste olemasolu. Üksnes teostusjoonise osas on ekspert MS arvamusega tõendatud, et see ei vastanud tehnilistele hea tava nõuetele. Samas ei ole tõendatud kostja väide, et teostusjoonis ei vastanud mõnele õigusaktist tulenevale nõudele. Muude dokumentatsiooni lepingule või õigusaktidele mittevastavust ei ole kostja tõendanud. Tõendamata on jäänud väited maakollektori torustiku lepingule mittevastava pikkuse ning tervikuna nõuetele mittevastava paigalduse kohta. MS arvamusega luges kohus tõendatuks, et kuigi torustiku osas esines üksikuid nõuetele mittevastavusi, ei mõjutanud need maakollektori tööd tervikuna. Seega leidis kohus, et isegi juhul kui kostja oleks töödes esinenud puudustest teavitanud hagejat õigeaegselt, ei ole kostja väited põhjendatud, sest puuduste olemasolu ei ole tõendamist leidnud.
72. Ühtlasi esitas hageja kohtule Seven Tehnika OÜ esindaja koostatud objekti ülevaatuse akti 30.09.2015 (t I kd lk 198), mille kohaselt töötasid ülevaatuse ajal soojuspump ja muud seadmed. Samuti nähtub aktist, et tellija ei osanud soojuspumba kasutamisel tõsta selle temperatuuri. Eeltoodud tõendist ei saa järeldada, et soojuspump ei oleks taganud elamule vajalikku kütet, vaid probleem võis olla elamu kasutaja oskustes.
73. Pärast ÜL arvamuse esitamist asus kostja kohtumenetluse käigus väitma, et hageja rikkus lepingut ka sellega, et elamusse paigaldatud soojuspumba tegelik võimsus ei vastanud nõuetele ning paigaldatud akumulatsioonipaagi ja tarbeveeboileri nimetused ning mahud ei vastanud lepingus toodule. ÜL arvamuses on märgitud, et tegelikult paigaldatud boiler oli mahtuvusega 400 liitrit ja akumulatsioonipaak 300 liitrit (t IV kd lk 94). Samuti on arvamuses märgitud, et paigaldatud soojuspumba maksimaalne võimsus oli 15,7kW, mitte 17kW. Oma järelduste põhistamisel on ÜL viidanud vastavatest seadmetest tehtud fotodele, mitte aga nende tehnilistele dokumentidele. Samuti viitas paakide nimetuste muutumisele varasemas arvamuses EE , kuid pärast seda ei teatanud kostja hagejale, et peab erinevusi paakide nimetustes lepingulise töö puudusteks. 20.02.2017 istungil tunnistajana ütlusi andnud hageja töötaja RK (t IV kd lk 144-146) selgitas, et paakide tootjal toimus toodete nimetuste muudatus, mistõttu paigaldati objektile uute nimedega tooted, kuigi tooted ise olid samaväärsed. ÜL ekspertarvamuses toodud väiteid pidas tunnistaja valeks. Tunnistaja osundas, et pumba peal olev tähis 15,7kW ei tähistanud mitte küttevõimsust, vaid saksa keeles oli tootele märgitud sisendvõimsus. Väljundvõimsus oli tootel 17kW ehk täpsemalt 16,98kW. Ekspertarvamusele lisatud foto nr 7 on sellises resolutsioonis, et sellelt ei ole võimalik kohtul järeldada, millest ÜL lähtunud on ja mis täpselt oli paagile märgitud. Veeboileri mahu osas selgitas tunnistaja, et ekspert oleks pidanud lähtuma konkreetse toote infost, milles on kirjeldatud, kuidas arvestatakse boileri mahtu, mille puhul tuleb kokku arvutada soojusvaheti maht ja boileri sisemine maht. Tunnistaja sõnul paigaldati objektile faktiliselt lepingule vastava mahuga paagid. Arvamusele lisatud fotodest nr 16 ja 17 ei ole võimalik järeldada, kas ÜL arvamuses väidetud andmed vastavad tõele või mitte. Fotolt nbr 17 nähtub tähis „300 liter“, kuid ei ole võimalik aru saada, mida sellega tähistatud on. Seega ei olnud kohtul põhjust kahelda tunnistaja ütlustes, et objektile paigaldati nõuetele vastavad seadmed, ning ÜL on alusetult teinud oma järeldused üksnes toodetel peal olnud märgetest, mitte muust tooteid puudutanud infost. 26
74. Isegi juhul kui kostja väited soojuspumba vale võimsuse ning paigaldatud paakide mahtuvuse osas vastaksid tõele, on kostja viited nendele puudustele esitatud hilinemisega ning kostja ei saa kohtumenetluse käigus enam nendele väidetavatele puudustele tugineda. Hageja on tõendanud, et ta andis kogu vajaliku dokumentatsiooni kostjale üle 05.01.
75. Kostjal oli alates nimetatud ajast võimalik tooteid puudutavate dokumentide ja toodetele kantud nimetuste ning andmete alusel visuaalselt eriteadmisi omamata tuvastada, kas talle on paigaldatud lepingule vastavad seadmed. Vaatamata sellele ei teavitanud kostja hagejat väidetavast puudusest 12.01.2015, 15.03.2015 ega ka hiljem saadetud pretensioonides. Viidatud puudustele asus kostja viitama alles pärast ÜL arvamuse koostamist 2017.a jaanuaris, kuid nimetatud ajaks oli kostja minetanud oma õiguse puudustele tugineda.
76. Hageja nõudis kostjalt tasu lisaks lepingus kokkulepitule ka paigaldatud tsirkulatsioonipumba eest 150 eurot ning objektile tarnitud vee eest 138 eurot. Tsirkulatsioonipumba paigaldamise kokkuleppe ja maksumuse osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Lisaks on tunnistaja RK kinnitanud poolte kokkulepet tsirkulatsioonipumba paigaldamise kohta ja selle eest tasumise kohta. Kostja vaidles vastu kohustusele tasuda vee tarnimise eest objektile, mille eest esitas hageja kostjale arve (t I kd lk 20). Vastuseks arve saatmisele küsis kostja hagejalt aga üksnes seda, miks on arve esitatud summas 138 eurot, kui vee eest tuli hagejal endal tasuda 80.59 eurot. Tunnistaja RK selgitas (t IV kd lk 144-146), et kostja pidi tagama vee olemasolu objektil, kuid paigaldamisel teatas, et kaevus on liivasete põhjas. Kuna see oleks soojuspumpa kahjustanud, tellis hageja AS-st Tallinna Vesi paakauto, mille kohta sõlmiti kostjaga telefoni teel kokkulepe. Kostja nõustus tasuma vee tellimise eest. Tunnistaja selgitas, et kostjaga sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidi viimane tasuma vee toomise eest objektile 138 eurot, mis lisaks vee enda hinnale sisaldas tasu objektile toodud paagist süsteemi veega täitmise eest hageja töötajate poolt. Kohtuvaidluses asus kostja eitama kokkulepet hagejaga vee tarnimise kohta, kuid kostja seisukohad ei ole kooskõlas teiste tõenditega. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 10.1 kohaselt oli kostja kohustatud tasuma tööfrondi ning lepingu kohaselt pidi soe ja külm vesi paiknema soojuspumba vahetus läheduses. Objektil pidi olema piisavalt vett küttesüsteemi täitmiseks. 23.09.2014 e-kirjas (t I kd lk 20) vaidles kostja vastu üksnes veearve suurusele, mitte kohustusele tasuda objektile tarnitud vee eest. Seega luges kohus kogumis kõigi tõendite, sh tunnistaja RK ütluste, alusel tõendatuks, et hageja ja kostja sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt tuli viimasel tasuda vee tarnimise eest objektile 138 eurot.
77. Kuivõrd kohus on lugenud tõendatuks, et hageja tööd vastasid lepingule, nendes ei esinenud kostja viidatud olulisi puudusi, luges kohus tõendatuks, et kogu hageja tasunõue muutus sissenõutavaks alates 05.01.2015, mil tööd tervikuna tuleb kostja poolt vastuvõetuteks lugeda. Kohus luges samuti tõendatuks, et kostja ei teavitanud hagejat töödes väidetavalt esinenud puudustest mõistliku aja jooksul. Maaküttetorustiku pikkust, torude vahekaugusi ja isoleerimist puudutavate puuduste osas oleks olnud mõistlik aeg teavitamiseks 2 nädalat pärast tööde vastuvõtmist. Seadmete mittevastavusest lepingule oleks kostja samuti saanud teavitada hiljemalt 2 nädala jooksul pärast kogu dokumentatsiooni üleandmist. Elamu kütmisega seotud puudustele oleks kostja saanud viidata hiljemalt 2 nädala jooksul pärast kütteperioodi algust ja probleemide ilmnemist. Seetõttu ei nõustunud kohus kostja väitega, et hageja tasunõue ei saa rahuldamisele kuuluda ainuüksi seetõttu, et see ei ole muutunud sissenõutavaks. Kohus selgitas kostjale menetluse käigus korduvalt (16.11.2015 eelistungil, t I kd lk 20-22 ja 17.10.2016 eelistungil, t III kd lk 153-157) vajadust tõendada, et kostja teavitas hagejat õigeaegselt nendest puudustest, millele ta tugines kohtumenetluses. Vaatamata kohtu selgitustele 27 jäid kostja väited mõistliku aja jooksul teavitamisest paljasõnalisteks. Järgnevalt asus kohus hindama, kas kostja saab hageja tasunõudele vastu vaielda tema viidatud õiguskaitsevahendite kasutamisel.
78. Kostja leidis, et tal ei ole kohustust töö eest tasuda, sest ta on lepingust taganenud. Kuna hageja puudusi töös ei kõrvaldanud, soovis kostja puuduste kõrvaldamist tellida teistelt ettevõtetelt, mis ei õnnestunud. Seetõttu tegi kostja 13.11.2015 hagejale lepingust taganemise avalduse. Hagejal ei ole õigust tasu nõuda ja hagejal tuleb kostjale saadu tagastada. Kostja jäi lepingu alusel olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lootis. Hageja vaidles kostja väidetele vastu ja viitas sellele, et vaatamata lepingust taganemise avaldusele esitas kostja hagejale jätkuvalt pärast seda lepingust tulenevaid nõudeid. Kuni lepingust taganemiseni oleks kostjal tulnud hagejale tasu maksta.
79. Kohus leidis, et kostjal puudus õiguslik alus lepingust taganeda.

§ 116lõikele 1 ja lõike 2 punktile 1 ning § 189 lõikele 1 ja lõike 2 punktile 1.

Eelnevalt kohus tuvastas, et kogu töö tervikuna tuleb kostja poolt lugeda vastuvõetuks 05.01.

1. Hageja töövõtu tasunõue oli muutunud sissenõutavaks. Seejuures tuli kostjal tasuda maakollektori ehitustööde eest juba 7 päeva jooksul pärast vastavate tööde vastuvõtmist. Järelikult muutus hageja tasunõue maakollektori tööde eest sissenõutavaks 7 päeva möödumisel pärast nimetatud tööde vastuvõtmist 05.06.2014 ning ülejäänud tasunõue 7 päeva jooksul pärast tööde lõplikku vastuvõtmist. VÕS § 188 lõikest 2 tulenevalt oleks kostjal tulnud hagejale tasu maksta tasunõude sissenõutavaks muutumisel juba enne taganemise avalduse esitamist. Samuti ei saanud taganemise avalduse esitamine kostjat vabastada täielikult mistahes tasu maksmise kohustusest, sest kui taganemine oleks olnud õigustatud, oleks kostjal tulnud hüvitada hagejale seni üleantu väärtus, sest maaküttekollektori eemaldamine kinnistult koos paigaldatud seadmetega oleks kohtu hinnangul olnud ebamõistlik. Riigikohus on rõhutanud, et lepingust taganemisega muutub lepingu täitmise võlasuhe lepingu tagasitäitmise võlasuhteks (lahend nr 3-2-157-11 (punkt 31), 3-2-1-90-12 (punkt 15)).
2. Vaatamata eeltoodule leidis kohus, et kostjal puudus seaduslik alus lepingust taganeda, sest hageja ei olnud oma lepingulisi kohustusi rikkunud ning kostja ei olnud oluliselt ilma jäänud sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Lepingust taganemise eelduseks on oluline lepingu rikkumine (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-138-10 (punkt 21)). Kuivõrd kostja väited hageja olulisest lepingu rikkumisest tõendamist ei leidnud, puudub taganemiseks õiguslik alus. Kohus selgitas kostjale 16.11.2015 eelistungil (t I kd lk 2022), et tal tuleb selgelt välja tuua, millist õiguskaitsevahendit ta kasutab ja milline õiguslik alus võimaldab tal jätta hagejale tasu täielikult maksmata. Kohus selgitas, et kostja ei saa samaaegselt tugineda tasunõude tasaarvestamisele leppetrahvinõudega ja lepingust taganemisele. Kohus selgitas kostjale vajadust välja tuua, milliste puuduste tõttu oli tal õigus lepingust taganeda. Kohus selgitas lepingust taganemise tagajärgi. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma väiteid ei põhistanud ega tõendanud.
3. Kostja tõenditest nähtub, et ta pöördus Soojuspumba Kodu OÜ ja ALK Pipes OÜ poole maaküttesüsteemi ümberehitamise ettepaneku saamiseks, kuid Soojuspumba Kodu OÜ hinnangul puudus ettevõttel selleks pädevus ja ALK Pipes OÜ ei olnud töö tegemisest huvitatud (e-kirjad t II kd lk 8-11). Seejärel saatis kostja 13.11.2015 hagejale lepingust taganemise avalduse (t II kd lk 12-15). Avalduses leidis kostja, et tal ei olnud võimalik dokumentatsiooni puudumise tõttu kontrollida töö nõuetele vastavust. Samuti väitis kostja esimest korda, et paigalduse järgsel talvel ilmnes, et süsteem ei anna piisavalt soojust. Kuivõrd hageja ei rajanud uut küttesüsteemi hiljemalt 21.10.2015, taganes 28 kostja lepingust. Taganemise avaldusest järeldas kohus, et kostja tugines puudusena sellele, et küttesüsteem ei taganud elamule piisavalt soojust, kuid sellise puuduse olemasolu kohtumenetluse käigus tõendamist ei leidnud. Tagamise avalduses toodud väide, mille kohaselt ilmnes kostjale juba 2014.a sügisel toimunud paigaldamisele järgnenud talvel elamu soojusega seotud probleemid, on vastuolus kostja menetluses esitatud väidetega, mille kohaselt ei saanud ta soojusega seotud puudustest koheselt teada, sest elamut alles ehitati ja seal ei elatud. Kogutud tõenditest ka ei nähtu, et kostja oleks hagejat puudusest teavitanud 2014/2015 talvel. Kostja väited, mille kohaselt ei saanud ta töö nõuetele vastavust varem kontrollida dokumentatsiooni puudulikkuse tõttu, ei ole tõendite pinnalt põhjendatud. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud hagejapoolset lepingu rikkumist, puudus kostjal õigus lepingust taganeda.
4. Kohtu hinnangul ilmestab kostja väidete ja käitumise vastuolulisust asjaolu, et pärast lepingust taganemise avaldust saatis kostja hagejale 03.01.2016 järjekordse pretensiooni (t II kd lk 75-77), milles heitis hagejale ette garantiiremondi aktide vormistamata jätmist. Samuti väitis kostja pretensioonis, et soojuspump töötas tsükliliselt, lülitades end aegajalt välja. Kostja nõudis hagejalt viivitamatult puuduste kõrvaldamist, et soojuspumbasüsteem tagaks elamu normaalse kütte. Eelviidatud pretensioonist võib järeldada, et kostja tegelikuks tahteks ei olnud lepingust taganemine, sest taganemine oleks välistanud hageja kohustuse lepingut edaspidi täita ja kõrvaldada väidetavalt ilmnevaid puudusi. Kostja tegelikuks tahteks oli välistada tööde eest tasumise kohustuse täitmine, kuid ainuüksi sel eesmärgil ei võimalda seadus taganemise avaldust esitada.
5. Järgmisena hindas kohus, kas kostja tasaarvestuse avalduse esitamine võimaldab kohtul jätta hageja nõuet osaliselt või täielikult rahuldamata. Kostja leidis, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata, sest hageja hilines lepinguliste töödega, lõpetades need lepingus toodud tähtaja 30.06.2014 asemel 2014.a detsembris. Kostja leidis, et kuigi maakollektori tööd said tähtaegselt valmis, ei esitanud hageja talle nõuetekohast kaetud tööde akti. Soojuspumba paigaldust alustati alles 02.09.
6. Hageja ei saanud e-kirjaga lepingut muuta, sest lepingu kohaselt oleks seda tulnud teha kirjaliku kokkuleppega. Tööde üleandmise akti saatis hageja esimest korda alles 05.01.2015, kuid see ei vastanud nõuetele. 24.03.2015 esitas kostja hagejale tasaarvestusvalduse 17 093.70 euro ulatuses. Kostja nõudis hagejalt viivist lepingu punkti 10.4 alusel, lähtudes arvestusest 13 149x 0,5%x260päeva=17 093.70 eurot. Täiendavalt esitas kostja uue tasaarvestusavalduse ja tasaarvestas hageja arvest nr 140305 tuleneva 138 eurot koos viivisega enda nõudega kattuvas osas. Hageja vaidles tasaarvestusavaldusele vastu ja leidis, et kostja käitumisest nähtub, et ta nõustus tähtaja pikendamisega, sest esimest korda viitas ta tähtaja rikkumisele alles 12.01.2015 pretensioonis. 94.

§ 197lõigetele 1 ja 2 ning § 200 lõikele 4.

Poolte vahel puudub vaidlus, et tööde lepinguliseks lõplikuks valmimise tähtajaks oli 30.06.

1. Lepingu punkti 12.5 kohaselt võis lepingut muuta kirjaliku kokkuleppe alusel (t I kd lk 8-12). Tõenditest nähtub, et 19.08.2014 saatis hageja kostjale e-kirja (t I kd lk 13), milles avaldas, et saab paigalduse panna graafikusse 02.09.
2. Hageja küsis kostjalt, kas viimasele on see sobiv. Tõenditest ei nähtu, et kostja oleks hageja pöördumisele esitanud vastuväiteid. Tunnistaja RK selgitas (t IV kd lk 144-146), et teine osa töödest pidi valmis saama 30.06.2014, kuid kostjaga lepiti kokku, et tähtaega pikendatakse, sest tehnoruumis olid tegemata siseviimistlustööd ja tarbimise torustik ei olnud valmis; lepiti kokku, et hageja paigaldab soojuspumba siis, kui need tööd saavad tehtud; kostja helistas hagejale 19.08.2014 ja teatas, et eelnevad tööd on tehtud ja küsis, millal hageja tuleb pumpa paigaldama; seetõttu saadeti talle e-kiri ja teatati, et töö saab graafikusse panna 29 02.09.2014, mis sai kostjaga täiendavalt telefoni teel kokku lepitud; paigaldustööd anti üle tootja garantiiaktiga, milles on kirjas soojuspumba number.
3. Kohus osundas, et lepingu punkti 10.1 järgi oli tellija kohustatud tagama vajaliku tööfrondi. Tunnistaja ütlustega luges kohus tõendatuks, et lepingu tähtaeg pikenes kostjast olenevatel põhjustel.

§ 13lõikele 3.

Kostja ei esitanud kuni 12.01.2015 hagejale ühtegi vastuväidet tähtaja pikenemisele. Tõenditest ei nähtu, et kostja oleks pärast lepingus ettenähtud tähtaja möödumist või pärast 02.09.2014 e-kirja pöördunud hageja poole nõudega täita leping tähtaegselt või et kostja oleks ühelgi muul moel väljendanud mittenõustumist tähtaja pikenemisega. Seetõttu leidis kohus, et hageja võis kostja käitumisest aru saada, et viimane oli lepingu tähtaja muutmisega e-kirja teel nõus. Kostja ei saa enam tugineda väitele, et lepingu tähtaja muutmiseks oleks tulnud sõlmida kirjalik leping.

1. Kohus luges tõendite pinnalt tuvastatuks, et kostja võttis maakollektori tööd vastu 05.06.2014 ning kõik tööd tervikuna tuleb lugeda vastuvõetuks 05.01.
2. Kostja 23.03.2015 tasaarvestusavaldusest (t I kd lk 81-83) nähtub, et kostja on arvestanud viivist lepingu kogusummalt 13 149 eurot. Lepingu punkti 10.4 kohaselt oleks aga kostjal olnud õigus nõuda viivist vaid hilinenud tööde maksumuselt. Seisuga 05.06.2014 oli kostja vastu võtnud maakollektori tööd ning isegi juhul kui muus osas oleksid kostja vastuväited olnud põhjendatud, ei oleks kostjal olnud õigust nõuda viivist lepingu kogusummalt. Poolte vahel puudub vaidlus ka selle üle, et sisuliselt said soojuspumba paigaldustööd valmis 2014.a septembri alguses. Arve soojuspumba paigaldamise eest saatis hageja kostjale 08.09.2014 (t I kd lk 19). Arve saamisel ei viidanud kostja tööde tähtaja ületamisele ega soovile nõuda hagejalt viivist. Kostja ühtlasi ei avaldanud, et ta ei ole nõus töid vastu võtma enne, kui hageja saadab talle lepingus viidatud üleandmisevastuvõtmise akti ning et ta soovib kuni selle ajani hagejalt viivise tasumist. Kohus leidis, et kostja tasaarvestuse avaldus oli tervikuna põhjendamatu, sest pooled leppisid kokku tööde tähtaja pikendamises. Kuigi hageja edastas kostjale viimase soovitud üleandmise-vastuvõtmise akti 05.01.2015, puudusid kostjal takistused tööde vastuvõtmiseks varem, sest kostja etteheited dokumentatsioonile ei olnud põhjendatud. Kostja asus dokumentatsiooni puudutavaid etteheiteid tegema 12.01.2015 ehk pärast akti saatmist.
3. Isegi juhul kui kostjal oleks õigus nõuda hagejalt viivist ajavahemiku 02.09.201405.01.2015 eest seetõttu, et enne 05.01.2015 ei saatnud hageja lepingus viidatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, ei ole kostja viivisenõue kooskõlas VÕS § 6 lõikest 1 tuleneva hea usu põhimõttega. Kostja ei avaldanud hagejale, et ta loeb viimast viivitanuks ainuüksi seetõttu, et talle ei ole esitatud üleandmise-vastuvõtmise akti. Kostja ei avaldanud hagejale, et soovib viivist nõuda. Isegi juhul kui kostjal oleks olnud õigus nõuda hagejalt viivist kuni 05.01.2015, esitas kostja tegeliku viivisenõude alles 23.03.2015 tasaarvestusavalduses, mis oli kohtu hinnangul esitatud ebamõistlikult hilja.

§ 159

lõikele 2 leides, et mõistlik aeg viivise nõudest teatamiseks oleks olnud 2 nädalat pärast tööde tähtaja möödumist. Eelviidatud põhjustel luges kohus kostja 23.03.2015 tasaarvestusavalduse ning hilisema täiendava tasaarvestusavalduse põhjendamatuks. Täiendav tasaarvestusavaldus on alusetu ka seetõttu, et lepingulised tööd tuleb lugeda tervikuna vastuvõetuks 05.01.2015 ning kostjal puudus alus nõuda hagejalt viivist sellele järgneva aja eest. 98. Alternatiivselt eelnevalt käsitletud vastuväidetele leidis kostja, et kuna hageja ei täitnud lepingulist kohustust ehitada nõuetele vastav ja töötav maaküttesüsteem ning kostja 30 esitas hagejale 01.10.2015 nõude töö parandada või teha uus töö, oli tal VÕS § 111 lõigete 1 ja 7 alusel õigus oma kohustuste täitmisest keelduda. 99.

§ 111lõigetele 1 ja 7.

VÕS §-s 111 toodu on ajutine õiguskaitsevahend, mille alusel võib tellija keelduda oma kohustuste täitmisest töövõtja eest ajutiselt, mitte lõplikult või püsivalt. Praeguses asjas ei ole leidnud tõendamist kostja väited, et lepinguline töö oli oluliste puudustega. Kostjal puudus õigus nõuda hagejalt töö tervikuna parandamist või uue töö tegemist. Seetõttu ei ole asjas tõendatud VÕS § 111 lõike 1 kohaldamiseks olulise eelduse olemasolu ehk hagejal ja kostjal vastastikuste kohustuste olemasolu. Hageja täitis oma lepingulised kohustused kostja ees, teostades töö ja andes selle kostjale üle. Kostjal lasus tellijana töö eest tasumise kohustus. Kostja keeldumine tööde eest tasumisest VÕS § 111 lõike 1 alusel ei ole põhjendatud. 100.Kuivõrd ükski kostja vastuväidetest hageja tasunõudele ei ole põhjendatud ega tõendatud, tuleb hageja põhinõue kostja vastu rahuldada. Kostjalt tuleb hagejale tasumata lepingulise põhivõlgnevusena välja mõista 6918 eurot, mis sisaldab lepingulist tasu arve nr 140147 alusel 3600 eurot, arve nr 140258 alusel 3180 eurot ning arve nr 140305 alusel 138 eurot. 101.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise, tuginedes VÕS § 113 lõikele 1 ja lepingu punktis 9.8 toodud määrale 0,5% arve summast iga hilinenud päeva eest. Hageja esitas viivise arvestuse lähtuvalt kostjale arvete esitamise ajast. Kostja vaidles vastu hageja viivisenõudele ja selle arvestusele. Kohus pidas kostja vastuväiteid viivise nõudele osaliselt põhjendamatuteks. Kuigi tsirkulatsioonipumba paigaldamises leppisid pooled kokku täiendavalt ja suuliselt, oli kohtu hinnangul tegemist siiski lepingulise objekti täiendamisega, sest tsirkulatsioonipump oli vajalik küttesüsteemi kui terviku töö parandamiseks ega omanud iseseisvat tähendust või väärtust. Samuti lasus kostjal lepinguline kohustus tagada objektil vee olemasolu ning poolte kokkulepe, mille kohaselt kohustus kostja tasuma vee tarnimise eest objektile, oli sõlmitud viidatud lepingulise kohustuse raames. Seetõttu ei nõustunud kohus kostjaga, et hagejal ei olnud õigust nõuda kostjalt lepingus toodud määras viivist tsirkulatsioonipumba paigaldamise ja vee toomise tasude eest. 102.Küll aga nõustus kohus, et lepingu punkti 9.8 sõnastusele vaatamata oli hagejal õigus nõuda kostjalt viivist alates ajast, mil vastav tasunõue lepingu kohaselt sissenõutavaks muutus, mitte alates arvel märgitud maksetähtajast. Lepingu punkti 6 järgi tuli kostjal tasuda teine osamakse maakollektori tööde eest 7 päeva jooksul pärast tööde teostamise akti alla kirjutamist. Viidatud tööd võeti aktiga vastu 05.06.2014 ning viidatud tööde osas kajastab arve õigesti tasumise tähtaega. Kostjal tuli viimane osamakse tasuda 7 päeva jooksul pärast tööde teostamise lõppu ja tellijale akti alusel üleandmist. Kohus tuvastas, et hageja töövõtu tasunõue muutus lõplikult sissenõutavaks 05.01.2015, mil kostjale esitati akt ning kostja tuli lugeda tööd vastuvõtnuks. Seega tekkis kostjal arve nr 140258 (3180 eurot) tasumise kohustus alates 05.01.2015 ja arve tuli tasuda hiljemalt 12.01.

1. Hagejal oli õigus nõuda kostjalt lepingulist viivist alates 13.01.
2. Eeltoodu alusel on arve nr 140258 alusel hagejal õigus nõuda viivist enne hagi esitamist ajavahemiku 12.01.2015-25.03.2015 eest. Seega tuli kostjal tasuda enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivisena 3180 eurot x 72 päeva eest x 0,5% päevas = 1144.80 eurot. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue 2014.a eest summas 1701.33 eurot ja 12 päeva eest 2015.a jaanuaris summas 190.70 eurot ehk kokku summas 1892.03 eurot tuleb jätta rahuldamata. Kostjalt tuleb hagejale hagi esitamise ajaks sissenõutavaks 31 muutunud viivisena välja mõista arve nr 140147 alusel 3600 eurot, arve nr 140258 alusel 1144.80 eurot ning arve nr 140305 alusel 124.20 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hagejale hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 4869 eurot. TsMS § 367 alusel tuleb vastavalt hageja taotlusele mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutuv viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast 25.03.2015 põhivõlgnevuse summalt 6918 eurot määras 0,5% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. 103.Võla sissenõudmise kulude nõudele kostja vastuväiteid ei esitanud. VÕS § 1131 lõike 1 alusel tuleb kostjalt hagejale välja mõista võla sissenõudmiskulude hüvitisena 40 eurot. 104.Menetluskulude osas viitas kohus TsMS § 163 lõigetele 1 ja
3. Kohus rahuldas hageja nõude kostja vastu osaliselt, jättes osaliselt rahuldamata viivisenõude. Hageja põhinõue, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõue ja võla sissenõudmise kulu nõue olid kokku esitatud summas 13 719.03 eurot, sellest jättis kohus rahuldamata viivisenõude summas 1892.03 eurot. Järelikult rahuldas kohus hagi 86,7% osas. 16.11.2015 istungil pakkus hageja kostjale kompromissi sõlmimist, milles ta tegi ettepaneku tasuda kokku 10 000 eurot. Kostja hageja kompromissettepanekuga ei nõustunud. 17.10.2016 eelistungil (t III kd lk 153-157) selgitas kohus veel kord pooltele kompromissi sõlmimise mõistlikkust, kuid kostja välistas taas sisuliselt kompromissi sõlmimise. Seega on hageja pakkunud kostjale kompromissi sõlmimist isegi väiksemas ulatuses võrreldes hagi rahuldamise ulatusega. Kuivõrd kostja ei nõustunud mistahes ulatuses hagejaga kompromissi sõlmima, tuleb menetluskulud jätta tervikuna kostja kanda. 105.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1000 eurot ning lepingulise esindaja kulud 6129.90 eurot (käibemaksuta). Hageja tasus õigusabi ühe tunni eest 120 eurot, millele lisandus käibemaks. Hageja palus õigusabikulud kostjalt välja mõista käibemaksuta. Kohus leidis, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ja põhjendatud, arvestades vaidluse keerukust ja sisu. Hageja esitas kohtule arvestuse selle kohta, kui palju aega kulus lepingulisel esindajal asjas menetlustoimingute tegemiseks ja menetlusdokumentide esitamiseks. Kohus ei nõustunud paljasõnalise ja põhistamata kostja väitega, et hageja ei ole detailselt välja toonud, milliseid toiminguid tema esindaja tegi. Hageja lepingulise esindaja toimingud on piisava sisulise detailsusega välja toodud. Tutvunud hageja esindaja toodud arvestusega, leidis kohus, et see on tervikuna kooskõlas, mõistlik ning vastavuses menetlustoimingute keerukuse, ajalise kestvuse, samuti kohtule esitatud menetlusdokumentide mahu ja sisuga. Seetõttu tuleb kostjalt hagejale menetluskuludena välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1000 eurot ja lepingulise esindaja kuludena 6129.90 eurot ehk kokku 7129.90 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt TsMS § 177 lõike 4 alusel välja mõista viivis menetluskulude summalt 7129.90 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Apellatsioonkaebus
4. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. 32
5. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et hageja on oma lepingulised kohustused täitnud nõuetekohaselt ning et hageja töö tulemus vastab lepingule ja küttesüsteemi tavalisele kasutusotstarbele. Kohus ei ole nõuetekohaselt kontrollinud ega tuvastanud vaidluse lahendamiseks keskse tähendusega asjaolusid, s.o asjaolu, mida hageja pidi lepingu alusel tegema ja kui palju selle eest tasu saama ega ka seda, mida hageja tegelikult tegi ja mille eest on kostja talle tasunud. Kostja huviks ja eesmärgiks oli saada endale sobivate parameetritega nõuetekohaselt töötav küttesüsteem, mis tagaks eramu kütte ja sooja vee saamise vajaduse täieliku rahuldamise. Väär on kohtu seisukoht, et pooled leppisid küttesüsteemi konkreetsetes parameetrites lepingus kokku ning et lepingus toodud parameetritega küttesüsteemi rajamisega on kokkulepitud töö tulemus saavutatud. Samuti on väär kohtu väide, et kuivõrd lepingus sisaldus kokkulepe selle kohta, millise võimsusega soojuspump tuli paigaldada, ei saa põhjendatud olla kostja väide, et hageja rikkus lepingut, kui ei paigaldanud võimsamat pumpa. Kuna kokkulepitud töö tulemuseks oli eramule piisavate ja sobivate parameetritega nõuetekohaselt töötava küttesüsteemi rajamine, on hageja lepingut rikkunud mh juhul, kui hageja väljavalitud ja paigaldatud küttesüsteem (s.o küttesüsteemi parameetrid) ei taga eramu kütmist talvel madalatel välitemperatuuridel. Riigikohus on korduvalt lugenud vääraks materiaalõiguse normi kohaldamiseks seda, kui kohtud ei ole selgeks teinud, milline tulemus tuli kostjal hagejaga sõlmitud lepingu alusel saavutada.
6. Riigikohtu praktikast tulenevalt pidi maakohus esimese küsimusena kontrollima ja analüüsima, mis oli pooltevahelise töövõtulepingu eesmärgiks - kas kokkulepitud tulemuse saavutamine või lepingus viidatud tööde tegemine. Kostja hinnangul tuleneb lepingust selgelt, et kokkulepitud töö soovitud tulemuseks oli saada terviklik ja töötav eramu maaküttesüsteemi lahendus, mis tagab kogu hoone vajaliku kütte- ja tarbevee tootmise. Lepingu eesmärgi väljaselgitamiseks tuleb analüüsida mh pooltevahelisi lepingueelseid läbirääkimisi. Kui pooled ei ole selgelt kokku leppinud töö omadustes, tuleb lähtuda VÕS § 641 lõike 2 punktist
7. Kuivõrd küttesüsteemi rajamise otstarbeks on vajadus tagada eramu kütmine selliselt, et eramus oleks ka talvel külmade ilmadega normaalne sisetemperatuur ja on ilmne, et töövõtja peab vastavat asjaolu teadma, ei vasta lepingutingimustele küttesüsteemi paigaldamise töö juhul, kui töövõtja väljavalitud ja paigaldatud küttesüsteem ei taga eramu kütmist talvel madalatel välitemperatuuridel. Vaidlus puudub, et talvisel perioodil madalatel välitemperatuuridel on eramu sisetemperatuur vaid +15 kuni +16C, st hageja paigaldatud küttesüsteem ei taga eramu kütmist Eestis eksisteerivatel tavatingimustel.
8. Maakohus jättis arvestamata, et eramule sobivate ja piisavate parameetritega küttesüsteemi mittevalimine on põhjustatud hageja esindajate poolse hooletuse tõttu. Hageja on jätnud nõuetekohaselt täitmata kohustuse kindlaks teha ja üle kontrollida kõik töö tegemisega seotud olulised asjaolud ja algandmed (sh tellija esitatud andmed, juhised, kolmandate isikute eeltöö), mis on olnud põhjuslikus seoses sellega, et valitud on valede parameetritega küttesüsteem ning saavutamata on jäänud kokkulepitud töö tulemus. Asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest tuleneb, et hageja jättis töötaja RK kaudu eramu maaküttesüsteemi võimsuse kindlaksmääramisel arvestamata asjaolu, et tegelikuks köetava pinna suuruseks on 583,9m2 ning mitte RK poolt arvestuste aluseks võetud 450m
9. Selline hageja esindaja hooletus ja algandmete mittekontrollimine on toonud kaasa kogu maaküttesüsteemi võimsuse aladimensioneerimise ja ebapiisavuse. Samuti on asjas leidnud tõendamist, et hageja ei lasknud arvutiprogrammil välja arvestada eramu kui renoveeritava maja tippsoojuskoormust, lähtudes hoone tegelikust soojavajadusest ja soojuskadudest, vaid hageja töötaja määras selle ise, tuginedes oma kogemusele, lähtudes vääratest algandmetest, s.o valest köetava pinna suurusest. Ka on 33 asjas leidnud tõendamist, et RK sisestas arvutiprogrammi maapinna tüübina „normaalne kalju/normaalne pinnas“, samas kui kõik eksperdid on välja toonud, et õigeks pinnase tüübiks ol