← Eesti

1-18-3589/1

Obsah (7)§ 424§ 391§ 73§ 74§ 75§ 78§ 50

1-18-3589 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2018, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-3589 (18233000394) Kohtunik Heili Sepp Kohtuistung

§ 424

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses, kiirmenetluse sätete järgi Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marina Zagorets Süüdistatav Artur Märtson isikukood 38810073718; elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; keskeriharidus; emakeel vene keel; töökoht xxx varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral: - 12.12.2011 Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsusega

§ 391lg 2 p 2 – § 25 lg 1, 2 järgi, rakendades Kr

MS § 238 lg 2 ja

§ 73

sätteid 8 kuulise vangistusega tingimisi 3 aastase katseajaga tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Jekaterina Jevšina (kaitsja kohtumenetluses ei osalenud) Kohtuistungi toimumise aeg 26.04.2018 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 248-249 ja 2565 lg 1 p 2, lg 2 maakohus otsustas: Tunnistada Artur Märtson süüdi

§ 424lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

1 1-18-3589 Jätta

§ 74

alusel mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui Artur Märtson ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle

§ 75lg 1, 2 p-des 2, 21 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi.

Ta on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 78

p 1 alusel arvestada Artur Märtsonile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamise päevast.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Artur Märtsonilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Selgitada Artur Märtsonile, et ta on tulenevalt liiklusseaduse §-st 127 kohustatud viie tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. Mõista Artur Märtsonilt Eesti Vabariigi kasuks välja 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot sundraha vastavalt KrMS § 2565 lg-le 2 ning 239 (kakssada kolmkümmend üheksa) eurot ja 19 senti muu menetluskulu katteks. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel kohustub Artur Märtson hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude ja sundraha näol kogusummas 614, 19 eurot ositi alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700023370 ning selgitus „Artur Märtson, 1-18-3589, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku

  1. peatüki
  2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 2 1-18-3589 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Artur Märtsonile on esitatud süüdistus selles, et tema 20.03.2018.a. kella 21.50 paiku joobeseisundis, olles eelnevalt tarvitanud narkootilisi aineid (tema uriinis oli avastatud tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH); esines joove) juhtis sõiduautot BMW 535D (registreerimismärk xxx) Narva linnas, Kreenholmi tänaval ja oli kinni peetud politseitöötajate poolt. Sellise käitumisega rikkus ta LS § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti rikkus ta sellise käitumisega korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 36 lg 1, mille kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS 36 lg 4 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joovet. Oma tahtliku tegevusega Artur Märtson pani toime mootorsõiduki joobeseisundis, s.t.

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

juhtimise 2. Kooskõlas Artur Märtsoni, tema kaitsja Jekaterina Jevšina ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marina Zagoretsi vahel 26.04.2018 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus A. Märtsoni süüdimõistmist

§ 424

lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemises ning tema karistamist 8-kuulise vangistusega, mis jäetakse

§ 74alusel täielikult täitmisele pööramata, kui A.

Märtson ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle

§ 75lg 1, 2 p-des 2, 21 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi.

Ta on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Samuti leppisid pooled kokku lisakaristuse kohaldamises, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmises 3 kuuks. Kokkuleppes lepiti kokku selleski, et süüdimõistva kohtuotsuse korral kuuluvad A. Märtsonilt välja mõistmisele menetluskulud, s.o sundraha 375 eurot, joobeseisundi ekspertiisi maksumus 119, 19 eurot ning kaitsjatasu 120 eurot. Väljamõistetud menetluskulud on A. Märtsonil õigus tasuda ositi alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul.

  1. Kohtuistungil avaldas A. Märtson, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega, saab täielikult aru käitumiskontrolliga seotud kohustustest ning kohustub hüvitama ositi ühe aasta jooksul temalt väljamõistetavad menetluskulud. Samuti kinnitas ta, et jääb kokkuleppe juurde, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  2. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe 3 1-18-3589 sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
  3. peatüki
  4. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista A. Märtson süüdi

§ 424lg 1 järgi ning taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. 5. Kr

MS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Heili Sepp Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.