4-18-1680/5

4-18-1680 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2018 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-18-1680 Kohtunik Julia Vernikova Väärteoasi Dmitri Xxxxkaebus Keskkonnainspektsiooni 12.03.2018 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 940018000230 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: elukoht: xxxx) Dmitri Xxxx (isikukood xxxx; Kohtuväline menetleja: Keskkonnainspektsioon (asukoht: Roheline 64, 80010 Pärnu) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Keskkonnainspektsiooni 12.03.2018 otsus ning lõpetada Dmitri Xxxxsuhtes KPS § 75 lg 1 järgi alustatud väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s.o otstarbekuse kaalutlusel. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
2. 12.03.2018 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 940018000230 määrati Dmitri Xxxx karistuseks kalapüügiseaduse (KPS) § 75 lg 1 järgi rahatrahv 15 trahviühikut, s.o 60 eurot. Väärteoasja otsuse kohaselt püüdis D. Xxxx 11.03.2018 kella 14.00 ajal kolme unda kasutades Pärnu maakonnas Pärnu linnas Ermistu järvel kala harrastuspüügiõiguse eest tasu maksmata. Sellise tegevusega eiras D. Xxxx KPS § 22 lg 1 sätestatud nõuet.
3. Dmitri Xxxx oma kaebuses kohtule palub kohtuvälise menetleja otsus üle vaadata. Kaebaja ei eita kala püüdmist kolme püügivahendiga, kuid väidab, et talle ei tulnud kalapüügiõiguse lõppemist teavitavat SMSi ja ta unustas loa kehtivust kontrollida. Saanud oma veast teada, ostis 1 ta järve peal inspektorilt uue loa üheaastaseks perioodiks. Lisaks märgib D. Xxxx, et teda ei ole varem karistatud ning kuivõrd ta on pere ainus toitja, on määratud rahatrahv liiga suur. Kaebaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
4. Kohtuväline menetleja oma vastuses kaebusele jääb otsuses märgitud seisukohtadele. Dmitri Xxxx on toime pannud KPS § 75 lg 1 tunnustele vastava väärteo. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kaebajale määratud karistus jääb oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra ning vastab tema teo raskusele. Kohtuväline menetleja on nõus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
5. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 940018000230 materjale, leiab et kaebuse saab vastavalt VTMS §le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.
6. Vaidlus puudub selle üle, et Dmitri Xxxx püüdis 11.03.2018 kella 14.00 ajal Pärnu linnas Ermistu järvel kolme unnaga kala. Kahtlusi ei ole ka selles, et D. Xxxx puudus kontrollimise hetkel kalastusluba. Dmitri Xxxx rikkumine on tõendatud 11.03.2018 kella 14.10 paiku Ermistu järvel toimunud sündmuskoha vaatlusega, mille protokollist nähtuvalt on D. Xxxx järvejääl ja tema läheduses asuvatesse aukudesse on asetatud harrastuspüügivahendid unnad. Lisaks sellele tõendab toimepandut D. Xxxxkohtueelses menetluses antud omakäelised ütlused, milles ta selgitab toimepandud rikkumist ning märgib kaardi peal koha, kus ta kala püüdis. Keskkonnainspektsiooni andmebaasi (KKIMOBK) kohaselt D. Xxxx kehtivat või tulevikus kehtima hakkavat püügiluba 11.03.2018 ajavahemikul 14.01-14.02 ei olnud. Kaebaja väitel ei olnud tal püügiluba seepärast, et ta ei saanud vastavasisulist SMS-teavitust. Kohtu hinnangul ei välista see seik tema vastutust. Väärteona on karistatav ka ettevaatamatu tegu (VTMS § 15 lg 3). Ehkki kaebaja püügiloa lõppemisest ei teadnud, pidanuks ta kohusetundliku ja tähelepaneliku suhtumise korral veenduma kalastusloa olemasolus. Seega on kaebaja teo toime pannud hooletusest. Tegu on õigesti kvalifitseeritud, kuivõrd KPS § 75 lg 1 sätestab karistuse kalapüügi eest püügiõigust omamata, D. Xxxx aga vastav luba puudus. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastatud.
7. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel hinnanud D. Xxxxsüüd keskmisest väiksemaks, mistõttu pidas võimalikuks määrata rahatrahvi alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus on seisukohal, et käesolevas väärteoasjas on võimalik menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel, arvestades menetlusaluse isiku süü väiksust ning tema karistamine ei ole vajalik ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi arvestades. Kaebaja selgitustest nähtuvalt on D. Xxxxnäol tegemist harrastuskaluriga, kes reeglina hangib endale aastase püügiloa. Seega ei ole D. Xxxx süstemaatiline rikkuja, ehkki püügiluba tal kontrollimise hetkel puudus. Kaebaja selgituse järgi ostis ta järvel teda kontrollinud inspektori käest uue aastase püügiloa. Seega võis ta juba tund aega hiljem taas kala püüda ning mingit ohtu ta ühiskonnale ei kujutanud. Kohtul ei ole alust kahelda kaebaja väites, et ta kahetseb toimepandut. Tema kahetsust kinnitab juba üksnes asjaolu, et rikkumisest teadasaamisel soetas ta endale koheselt uue püügiloa. 2 Karistusregistri andmetest tulenevalt on kaebaja varem karistamata ja käitunud õiguskuulekalt. Kuivõrd D. Xxxx hankis kalapüügiloa veel samal päeval ja see kehtib üks aasta, ei ole tõenäoline, et kaebaja lähiajal paneks toime samalaadseid tegusid. Sellest tulenevalt oleks isiku karistamine antud väärteoasjas esinevate asjaolude valguses ilmselgelt ebamõõdukas, eriti kui juhinduda Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt väljendatust, mille kohaselt peab karistamine olema õigusriigis ultima ratio ja riik võib rakendada seda alles siis, kui teised, kergemad vahendid ei kaitse õigushüve küllaldaselt (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 03.12.
8. a otsus nr 3-1-1-81-14). Kohtu hinnangul peaks käesoleva väärteoasja kohtueelne menetlus ja ka kaebemenetlus kohtus motiveerima menetlusalust isikut tegema enda õigusvastasest teost vajalikud järeldused. Tulenevalt sellest täidab otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamine käesolevas asjas kohtu hinnangul sama eesmärki, mida karistamine ehk siis peaks panema menetlusalust isikut edaspidiselt sarnaste rikkumiste toimepanemisest hoiduma. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus Keskkonnainspektsiooni kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 940018000230 ja lõpetab väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Menetlusnorm, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p
9. /allkirjastatud digitaalselt/ Julia Vernikova Kohtunik 3