lg 2 ja MT süüdistuses
juuni
1.2 JA vastu kannatanu XXX esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata jätmises. 1.3 JA-le riigieelarve vahenditest valitud kaitsja tasu summas 1560 eurot väljamõistmises. 2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 2.1 Tunnistada JA süüdi
lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1,3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui JA ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 2.2 Mõista JA-lt kannatanu XXX kasuks välja 24 279,44 eurot (kakskümmend neli tuhat kakssada seitsekümmend üheksa eurot ja nelikümmend neli senti) eurot kuriteoga tekitatud kahju katteks. 2.3 Valitud kaitsjale makstud tasu summas 1560 eurot jätta JA kanda. 2.4 Mõista JA-lt riigieelarve tuludesse sundraha 705 (seitsesada viis) eurot. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arveldusarvele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. 2.5 Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 3. Prokuröri ja kannatanu apellatsioonid rahuldada osaliselt. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 28. novembri 2016 määrusega anti üldmenetluses kohtu alla JA karistusseadustiku (
) § 210 lg 2 ja MT
XXX tsiviilhagi summas 24 944,75 eurot võeti menetlusse (4 kd tl 21-22).
JA pani eeltooduga toime soodustuskelmuse, st majandustegevuses osalevale isikule majandustegevuse soodustamiseks avalikest vahenditest tasuta väljamakse mitte-eesmärgipärase kasutamise, mis on kvalifitseeritav
lg 2 järgi karistuseks 8 kuud vangistust, mis jäeti
lg 1,3 kohaselt täitmisele pööramata tingimusel, et ta ei pane 2 aastase katseaja jooksult toime uut tahtlikku kuritegu. JA mõisteti süüdistuses
Kannatanu XXX tsiviilhagi rahuldati osaliselt ja mõisteti MT-lt 24 279,44 eurot. JA vastu esitatud tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata. XXX kasuks välja Riigieelarve vahenditest mõisteti JA kasuks välja 1560 eurot valitud kaitsjale makstud tasu. MT-lt mõisteti riigituludesse välja sundraha 705 eurot. Valitud kaitsjale makstud tasu jäeti MT kanda. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et JA tuleb õigeks mõista eelkõige seetõttu, et temale esitatud süüdistus on puudulik. Mitte ükski JA-le süüksarvatud tegevustest eraldivõetuna ega kogumis ei täida soodustuse mitte-eesmärgipärase kasutamise objektiivset koosseisu. Osad teod on aset leidnud enne soodustuse mitte-eesmärgipärast kasutamist (lepingu sõlmimine, pangakaartide loovutamine), osad aga soodustuse mitte-eesmärgipärase kasutamise järgselt (lõpparuande esitamata jätmine). Maakohtu arvates ei heida süüdistus JA-le ette tegevusetust. Olukorras, kus isikule heidetakse süüdistuses ette tegevust, pole Riigikohtu suuniste kohaselt kohtul võimalik hinnata, kas süüdistatava teod võivad täita tegevusetusega toimepandud kuriteo objektiivset koosseisu. See eeldanuks maakohtu arvates uue süüdistuse esitamist. Lisaks puuduvad tõendid selle kohta, et JA oleks toetuse mitte-eesmärgipärase kasutamise suhtes omanud vähemalt kaudset tahtlust. 3
Maakohus leidis, et kannatanu XXX tsiviilhagi on põhjendatud osaliselt 24 279,44 euro suuruses summas ja mõistis selle MT-lt välja. Kuna maakohus mõistis JA talle esitatud süüdistuses õigeks, siis jäeti tema vastu esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata. 3. Maakohtu otsusele esitasid ringkonnakohtule apellatsiooni Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kristiina Savtšenkova ja kannatanu XXX juhatuse liige RT. 3.1 Prokurör taotleb maakohtu otsuse tühistamist JA õigeksmõistmises süüdistuses
lg 2 järgi, MT süüditunnistamises ja karistamises
Uue otsusega tunnistada JA süüdi
lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 aasta vangistust, mis jätta
MT tunnistada süüdi
lg 2 - § 22 lg 3 järgi ja mõista talle karistuseks 2 aastat vangistust, mis jätta
Kohustada MT katseaja jooksul hüvitama vähemalt pool XXX kasuks välja mõistetud tsiviilhagist. Prokurör on esitanud ka alternatiivse taotluse. Kui ringkonnakohus leiab, et JA ei ole soodustuskelmuse täideviija, kuid MT seda on, siis tunnistada JA süüdi
Maakohus leidis, et JA tuleb õigeks mõista eelkõige seetõttu, et temale esitatud süüdistus on puudulik. Maakohus tunnistas MT süüdi, ehkki temale esitatud süüdistus praktiliselt kattub JA-le esitatud süüdistusega. Erinevus seisneb vaid selles, et prokuratuur on käsitlenud MT kihutaja ja kaasaaitajana, JA aga täideviijana. Kuna JA-le esitatud süüdistuses on loetletud nii tegevus kui tegevusetus, siis ei ole
lgle 1 viitamata jätmine selline süüdistuse puudus, mis tingiks süüdistatava õigeksmõistmise. Kummagi süüdistuses nimetatud projekti vastutavaks isikuks oli märgitud JA. Tema oli ka toetuse saaja, s.t MTÜ YYY juhatuse liige, kes vastavalt mittetulundusühingute seaduse § 26 lg-le 1 juhib ja esindab mittetulundusühingut. Just temal lasus rahastuslepingute artiklist I.1. tulenevalt kohustus projektid nõuetekohaselt vastavalt rahastuslepingus ja selle lisades sätestatud tingimustele omal vastutusel ellu viia. Prokurör ei nõustu maakohtu seisukohaga, et MT nimele vormistatud volikirja tõttu muutus ta mõlema projekti eest vastutavaks isikuks ning võttis üle toetusesaaja kohustuse projektid nõuetekohaselt ellu viia. Prokuratuur on seisukohal, et XXX ja MTÜ YYY vahel sõlmitud rahastulepingud nr 12-108 ja nr 13-85 ei võimalda projekti elluviimise kohustust täies ulatuses kellelegi delegeerida. Nimelt sätestab rahastuslepingute juurde kuuluvate lepingu üldtingimuste Artikkel II.9, millistel tingimustel on toetusesaajal lubatud sõlmida projekti elluviimiseks alllepinguid. Viidatud sätte kohaselt võivad all-lepingud katta vaid projekti piiratud osa elluviimist; kui esialgses taotluses pole all-lepingute sõlmimine ettenähtud, vajab see toetuse andja kirjalikku nõusolekut jne. Eelnevast tulenevalt ei nõustu prokuratuur maakohtu käsitlusega, et olles kutsunud endale projekti elluviimisel appi MT, vabanes MTÜ YYY ning selle juhatuse liige JA kohustusest projektid nõuetekohaselt ellu viia ning ühtlasi ka vastutusest toetuse mitte-eesmärgipärase kasutamise eest. Prokurör on seisukohal, et JA tegutses konkretiseerimata kaudse tahtlusega, milline hõlmas saadud toetuse ükskõik millist kasutamist, sealhulgas mitte-eesmärgipärast kasutamist. JA oli teadlik, et 4
MTÜ YYY juhatuse liige ja projektide eest vastutav isik oli JA, mistõttu lasus tal kohustus saadud raha eesmärgipäraselt kasutada. Ta võis küll delegeerida MT-le edasi projektide praktilise elluviimise, kuid ta ei saanud kanda talle üle kõiki oma kohustusi, mis lasusid tal toetuse saaja juhatuse liikmena ja projektide eest vastutava isikuna. Seega on JA käsitletav soodustuskelmuse täideviijana, MT aga soodustuskelmusele kihutaja ja kaasaaitajana. Prokurör taotleb MT-le mõistetud karistuse raskendamist, sest mõistetud karistus ei vasta tema süü suurusele. 3.2 Kannatanu XXX esindaja RT ei nõustu maakohtu seisukohaga, et JA tegevuses puudub
Kriminaalasja materjalidest nähtub, et JA esitas fiktiivse mittetulundusühingu loomise kohta valeandmeid ja kordas samu valeandmeid soodustuse saamise eesmärgiks olnud lepingu sõlmimisel. Valeandmete esitamine oli tema teadlik tegevus, et takistada kannatanul oma õigusi kaitsta. Nimelt esitas JA mittetulundusühingu kontaktaadressiks Valga linnas asuva XXX. Süüdistatavad ei ole senini veenvalt selgitanud, milline oli nende seos selle aadressiga. Kannatanu taotleb JA süüditunnistamist
Ühtlasi taotleb ta mõista XXX kasuks välja MT-lt ja JA-lt solidaarselt kuriteoga tekitatud kahju 24 944,75 eurot.
lg 1 kohaselt soodustuseks selle paragrahvi kohaselt loetakse tasuta või osaliselt tasuta väljamakset majandustegevuses osalevale isikule riigieelarve, kohaliku omavalitsuse või muudest avalikest vahenditest või maksusoodustust eesmärgiga soodustada majandustegevust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette vastutuse pettuse teel soodustuse saamise (alt 1) või soodustuse mitte-eesmärgipärase kasutamise eest (alt 2). JA ei süüdistatud pettuse teel soodustuse saamises, vaid selle mitte-eesmärgipärases kasutamises. Kuna KrMS § 268 määrab kindlaks kohtuliku arutamise piirid, siis ei saa ringkonnakohus hakata kaaluma seda, kas JA võib olla süüdi ka pettuse teel soodustuse saamises. Seetõttu on ainetu kannatanu XXX esindaja apellatsiooni seisukoht, et mittetulundusühingu aadressi Valga linnas märkimisega realiseeris JA ka
Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus JA-le esitatud süüdistuses märgitud tegevused põhjendamatult osadeks lahutanud.
subjekt on majandustegevuses osalev isik, seega eeldab antud koosseis erilise isikutunnusega esikut.
kohaselt on eriline isikutunnus karistusseadustiku eriosas või muus seaduses ettenähtud süüteokoosseisu tunnus, mis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, eesmärke või motiive. Seega saab
§-s 210 sätestatud soodustuskelmuse täideviija olles üksnes isik, kes on majandustegevuses osaleva isikuna saanud soodustuse ning kellel on õigus seda kasutada. Eeltoodut arvesse võttes on JA-le esitatud süüdistuses põhjendatult ära näidatud need asjaolud, mis tema osalemist majandustegevuses osaleva isikuna tõendavad. Nii on süüdistuses muuhulgas põhjendatult märgitud, et JA nõustus asuma MTÜ YYY juhatuse liikmeks, avas mittetulundusühingule kaks pangaarvet ja sõlmis kaks rahastuslepingut, mille tulemusel XXX soodustuse mittetulundusühingu arvele kandis. Seejärel tegi JA MT nimele volituse ja andis pangakaardid tema kätte. Edaspidi JA mittetulundusühingule saadud soodustuse kasutamise üle huvi ei tundnud ning jättis lõpparuande koostamata. Seega on JA-le esitatud süüdistuses 6
Kokkuvõtvalt tuleb nentida, et JA-le esitatud süüdistuses on tema poolt toime pandud kuriteo asjaolud piisava selguse ja põhjalikkusega ära näidatud. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et JA-le esitatud süüdistus on puudulik ja ta tuleb juba ainuüksi sellel põhjusel õigeks mõista. 6.2 Lisaks süüdistuse puudulikkusele mõistis maakohus JA õigeks veel seetõttu, et käsitles MTÜ YYY faktilise juhina MT, kellele JA oli teinud volituse. Seetõttu mõistis maakohus MT süüdi soodustuskelmuse täideviijana
Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohtu selline käsitlus õiguslikult arvestatav ega kooskõlas kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtetega, mistõttu maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. TsÜS § 25 lg 1 teise lause kohaselt on eraõiguslik juriidiline isik täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. TsÜS § 31 lg 2 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan juhatus. TsÜS § 31 lg 6 kohaselt ei või juriidilise isiku organi liige oma seadusest tulenevaid organi liikme õigusi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Mittetulundusühingute seaduse § 26 lg 1 kohaselt peab mittetulundusühingul peab olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Riigikohtu tsiviilkolleegium on
Kohtukolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et MT nimele vormistatud volikirja tõttu muutus ta mõlema projekti eest vastutavaks isikuks ning võttis üle toetusesaaja kohustuse projektid nõuetekohaselt ellu viia. Prokuröri apellatsioonis märgitakse õigesti, et XXX ja MTÜ YYY vahel sõlmitud rahastulepingud nr 12-108 ja nr 13-85 ei võimalda projekti elluviimise kohustust täies ulatuses kellelegi delegeerida. Nimelt sätestab rahastuslepingute juurde kuuluvate lepingu üldtingimuste Artikkel II.9, millistel tingimustel on toetusesaajal lubatud sõlmida projekti elluviimiseks all-lepinguid. Viidatud sätte kohaselt võivad all-lepingud katta vaid projekti piiratud osa elluviimist; kui esialgses taotluses pole all-lepingute sõlmimine ettenähtud, vajab see toetuse andja kirjalikku nõusolekut jne. Seega on materiaalõiguslikult väär maakohtu seisukoht, et olles kutsunud endale projekti elluviimisel appi MT, vabanes MTÜ YYY juhatuse liige JA kohustusest projektid nõuetekohaselt ellu viia ning ühtlasi ka vastutusest toetuse mitte-eesmärgipärase kasutamise eest. Kohtukolleegium on seisukohal, et MTÜ YYY juhatuse liikme JA tegevus täidab
lg 2 (alt 2) objektiivse koosseisu, s.t ta kasutas saadud soodustust mitte-eesmärgipäraselt. Subjektiivsest küljest eeldab antud süütegu tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtukolleegium nõustub prokuröriga, et JA tegutses konkretiseerimata kaudse tahtlusega, milline hõlmas saadud toetuse ükskõik millisel viisil kasutamist, sealhulgas mitte-eesmärgipärast kasutamist. JA teadis, et MTÜ YYY sai mõlemal korral toetuse konkreetsel eesmärgil, taotluses märgitud kulude kandmiseks. JA sõlmis mõlemad rahastuslepingud, kuid seejärel kaotas järgnenud rahastuse üle igasuguse kontrolli, andes pangakaardid üle MT-le. Puudusid igasugused kokkulepped selle kohta, kas ja mil moel peab MT JA-le toetuse kasutamisest aru andma. Seega kirjeldatud viisil toimides möönis JA, et toetust võidakse kasutada ükskõik mis eesmärgil. Seega on täidetud ka
Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud käesoleval juhul puuduvad. Lähtudes eeltoodust tühistab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse JA õigeksmõistmises süüdistuses
Kuna kriminaalasja menetlus on MT suhtes KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel seoses tema surmaga lõpetatud, siis puudub kohtukolleegiumil õiguslik alus tema tegevusele õigusliku hinnangu andmiseks. 6.3 Järgnevalt käsitleb kohtukolleegium süüdistatavale karistuse mõistmise küsimust.
lg 2 kohaselt karistatakse majandustegevuses osalevat isikut soodustuse mitte-sihipärase kasutamise eest rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude 8
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. KrMS § 331 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires. Seega ei või kohtukolleegium mõista JA-le rangemat karistust, kui on taotlenud oma apellatsioonis prokurör. Prokurör leiab oma apellatsioonis, et käesoleval juhul on karistuse eesmärke võimalik saavutada süüdistatavale vangistuse mõistmisega üheks aastaks, mis jätta
alusel tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtukolleegium nõustub prokuröri apellatsiooni seisukohtadega JA-le karistuse mõistmise osas. Ehkki JA oli juhatuse liige, oli tema roll kuriteo toimepanemisel siiski oluliselt väiksem kui MT-l. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Tegemist on noore inimesega, kes omab keskharidust ja õpib praegu ülikoolis. Eeltoodut arvesse võttes nõustub kohtukolleegium prokuröri karistusettepanekuga ja mõistab JA-le
lg 2 järgi karistuseks 1aasta vangistust.
lg 1,3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui JA ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 6.4 Kannatanu XXX esindaja taotleb oma apellatsioonis süüdistatavatelt solidaarselt välja mõista 24 944,75 eurot, s.t tsiviilhagi rahuldamist täies mahus. Maakohus rahuldas kannatanu tsiviilhagi osaliselt summas 24 279,44 eurot. Kannatanu apellatsioonis ei põhjendata, mille vastu maakohus eksis, kui ta rahuldas tsiviilhagi vaid osaliselt. Maakohus on oma seisukohta tsiviilhagi vähendamise osas põhjendanud ning näidanud ära tsiviilhagi rahuldamise materiaalõigusliku aluse. Kohtukolleegium ei leia, et maakohus oleks tsiviilhagi vähendades millegi vastu eksinud. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kuna kohtukolleegium mõistab JA talle esitatud süüdistuses süüdi, siis tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse osas, millega JA vastu esitatud tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata. Kuivõrd MT suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, siis mõistab kohtukolleegium maakohtu poolt kindlaks tehtud tsiviilhagi summas 24 279,44 eurot välja JA-lt. 7. Järgnevalt peatub kohtukolleegium menetluskuludel. 7.1 Apelleeritud kohtuotsusega mõisteti riigieelarve vahenditest JA kasuks välja 1560 euro valitud kaitsjale makstud tasu, sest KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna kohtukolleegium tühistab maakohtu otsuse JA õigeksmõistmises süüdistuses 210 lg 2 järgi ja teeb süüdimõistva kohtuotsuse, siis jääb valitud kaitsjale makstud tasu kanda.
§ JA 9
Seega tuleb käesoleva kohtuotsusega JA-lt välja mõista sundraha 705 eurot.
J. A-lt mõisteti SA A kasuks välja 24 279,44 eurot; 1.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.