← Eesti

3-18-683/2

Obsah (4)§ 4§ 121§ 43§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2018, Tartu Haldusasja number 3-18-683 Haldusasi Arno Kõressaare kaebus Korteriühistu Vasara 25/1 vas

) § 121 lg 1 p 1 alusel, kui selle lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. 4.

§ 4

lg 1 alusel on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Õigusteooria ja kohtupraktika kohaselt tuleb avalik-õigusliku suhte all mõista õigussuhet, mida reguleerivad esmajoones avaliku õiguse normid. Õigussuhte üheks pooleks peab olema avaliku võimu kandja ning eraisiku tegevuse peale kaebamisel tuleb esmalt tuvastada see, kas eraisik täitis konkreetsel juhul avalikku ülesannet (Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne, koostanud K. Merusk ja I. Pilving, kirjastus Juura 2013, § 4 kommentaar lk 36-42 ja seal viidatud kohtupraktika).

  1. Kaebaja vaidlustab korteriühistu tegevust, mis puudutab kaebaja ja korteriühistu (juhatuse) vahelist suhtlust ja infovahetust korteriühistu tegevuse kohta ning kommunaalteenuste arvete esitamisel.
  2. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrTS) § 4 lg 1 kohaselt on korteriühistu eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Korteriühistu ja liikmete vahelised õigussuhted on oma olemuselt eraõiguslikud. Vaidlus, mis tuleneb eraõigussuhtest, kuulub lahendamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 1 ja § 9 lg-le 1 maakohtus. TsMS
  3. peatükk „Korteriomandi ja kaasomandi asjad“ reguleerib hagita menetlust mh korteriomaniku ja korteriühistu vaheliste vaidluste lahendamiseks. KrTS § 45 lg 3 sätestab korteriomanikule võimaluse juhtudel, kui korteriühistu juhatus ei võimalda teavet, esitada kohtule avaldus hagita menetluses. Hagita menetlus on omane tsiviilkohtumenetlusele (TsMS XI osa „Hagita menetlus“). Ka muudest KrTS sätetest (§ 29 lg 2), ilmneb, et korteriühistu liikmete ja ühistu vahelised vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluse korras, st maakohtus. Haldusasjas ei ole ilmnenud, et korteriühistu täidaks kaebuses väljatoodud asjaoludega seoses avalik-õiguslikku ülesannet.
  4. Eelnevat arvestades tagastab kohus kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu

§ 121

lg 1 p 1 alusel 8.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ning kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 1 p 1 alusel, on kaebajal võimalus korteriühistu tegevuse vaidlustamiseks esitada avaldus maakohtule. 9. Kaebaja on tasunud riigilõivu 50 eurot.

§ 104

lg 5 p 2 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse

§ 121esimeses lõikes sätestatud alusel.

Kohtul ei ole õnnestunud kohtute infosüsteemis kindlaks teha pangakonto numbrit, millele tagastatav riigilõiv kanda. Kaebajal tuleb käesoleva kohtumääruse jõustumisel konto number kohtule teatada. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.