lg 1 alusel koosmõjus
§-ga 271. Tõendamata on kostja väide, et üüri on tasutud osaliselt sularahas. Hageja väitel on hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud käendusleping, millega kostja 2 kohustus tagama hageja nõudeid kostja 1 vastu. Kohus määras 28.03.2017 hageja tõendina esitatud käenduslepingule ekspertiisi. Ekspertiisiaktis xxxx on esitatud eksperdiarvamus, mille kohaselt 01.11.2015 kuupäevaga käenduslepingut väga tõenäoliselt ei ole allkirjastanud Xxxx. Seega ei saa kohus pidada hageja esitatud tõendit käenduslepingu sõlmimisest usaldusväärseks. Kuna teisi tõendeid käenduslepingu olemasolust ei ole kohtule esitatud ja kostja 2 ei ole omaks võtnud käenduslepingu sõlmimise fakti hageja esitatud asjaoludel, siis ei ole kohtu hinnangul käenduslepingu sõlmimine tõendamist leidnud. Eelnevast tulenevalt kohus tuvastab, et hageja ja kostja 2 vahel ei ole käenduslepingut sõlmitud ning seetõttu jääb hageja nõue kostja 2 vastu tõendamatuse tõttu rahuldamata. Kohtu hinnang hageja kõrvalkulude nõude osas 5
lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Kohus määras 28.03.2017 hageja tõendina esitatud üürilepingu osas ekspertiisi. Ekspertiisiaktis xxxx on esitatud eksperdiarvamus, mille kohaselt 01.11.2015 kuupäevaga üürilepingut väga tõenäoliselt ei ole allkirjastanud Xxxx. Seega ei saa kohus pidada hageja esitatud tõendit üürilepingu tingimuste osas usaldusväärseks. Teisi tõendeid üürilepingu tingimuste kohta kõrvalkulude tasumisest ei ole kohtule esitatud. Eelnevast tulenevalt ei ole tõendamist leidnud poolte kokkulepe kõrvalkohustuste tasumise kohustuse kohta. Kohus jätab hageja nõude kõrvalkohustuste nõude osas
Kohtu hinnang vastuhageja nõude osas parenduste ja muudatuste hüvitamiseks 1250 euro ulatuses Vastuhageja palub hagejalt välja mõista üüriesemele tehtud remonditööde maksumus. Kohus mõistab viidatud remonditöid parenduste ja muudatustena
mõttes.
lg 1 sätestab, et üürnik võib üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul. Kulutuste nõude saab üürnik esitada
Vastavalt viidatud paragrahvi lg 1 kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist. Vastavalt lõikele 2 muude kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamist võib üürnik nõuda üürileandjalt vastavalt käsundita asjaajamise kohta sätestatule. Kuna hageja eitab parendustele ja muudatuste tegemisele nõusoleku andmist ja kostja ei ole esitanud taasesitamist võimaldavas vormis hageja nõusolekut, siis jääb kostja vastuhagi parenduste ja muudatuste eest hüvitise saamiseks
Kohus leiab, et kostjal puudub nõue hageja vastu
lg 2 ja § 1023 lg 1 järgi.
lg 1 järgi esitatava nõude eelduseks on muuhulgas: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Hageja ei ole nõustunud, et ta oleks remonditööd heaks kiitnud või need vastasid tema tahtele. Kui ka hageja tööde tegemist nägi ja lasi töödel jätkuda, ei saa sellest järeldada, et ta oleks tööd heaks kiitnud või et need oleksid vastanud hageja tahtele. Kostja ei ole tõendanud ei heakskiitu ega seda, et tööd oleksid vastanud hageja tahtele. Seega puudub kostjal ka nõue
Kostjal ei saa olla ka nõuet
Kuigi hagejal võib toodud asjaoludel olla ka üürileandja pandiõigusest tulenev nõue
lg 1 tähenduses, siis ei välista see õiguslikult
Hageja vastuväide oma sisu poolest (hageja ei kavatse panti realiseerida vms) vastab enam täitmise vastuväitele. Riigikohtu
Hagi tuleb rahuldada, kuid kohus peab otsuses võtma seisukoha, kas hagi rahuldatakse tasumise vastu (
märtsi 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16, p 13). Kui kostja tugineb kohustuse täitmisest keeldumise õigusele, saab kohus
lg 5 alusel otsuses ette näha vastastikuse täitmise.“ Vastastikuse täitmisega täitedokument täidetakse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 21 lg 1 järgi. Asjaolude kohaselt on
lg 1 eeldused täidetud – nõuete vahel on vastastikune seos ning hageja üürinõue 600 eurot on tagamata. Eelnevast tulenevalt ja AÕS § 80 lg 1 alusel rahuldab kohus kostjate vastuhagi nurgadiivani ja kolme laua valduse kostjale 1 üleandmise osas ja määrab vastastikuse täitmise koos hageja üürinõudega. Kohus tuvastab tõendit „nõude ja vara valduse üleandmise- vastuvõtmise leping 245/17) hinnates, et nõudepesu masin, külmik tasapinnaga, kroomriiul, töötasapind+segisti ning jäämasin kuuluvad GASTRO TEAM OÜ-le ning nimetatud esemete valdus on lepinguga üle antud hagejale (tl 138). Seega puudub kostjal 1 AÕS § 80 lg-st 1 tulenev omaniku nõudeõigus ja kostjate vastuhagi tuleb jätta vastavas ulatuses (vastuhagi lisa 3) rahuldamata. Hageja on eitanud Ahju Rational, grillplaadi SARO, „elektromangali“, kokkupandava riiuli „magnus nuga hoidke“ „Vihmavarju“, „Tseki hoidja“ ning kostjale 1 kuuluvate alkohoolsete jookide valduse olemasolu ja kostjad ei ole vastupidist tõendanud, seetõttu jääb kostjate vastuhagi nimetatud 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.