§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Pooled on kokku leppinud, et nad loobuvad edasikaebeõigusest. Pooled kinnitavad, et kompromissilepingu sõlmimine on nende vaba tahte avaldus ja kompromiss ei ole tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse ja/või vägivalla mõjul. Hageja on lisaks esitanud taotluse tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust Xxxx arveldusarvele. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. 2 2-17-14056
Käesoleval juhul on pooled palunud kohtul kompromissi kinnitada pärast seda, kui kohtule on esitatud tõend (maksekorraldus) selle kohta, et Xxxx on tasunud punktis 2.4 (kohtumääruse resolutsiooni ps 1.3) märgitud hüvitise Xxxx arveldusarvele. Vastav maksekorraldus on kohtu infosüsteemi laekunud 22.01.2018.a, mistõttu võib kompromissis kokkulepitud tingimuse täidetuks lugeda. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada
Kohtule esitatud kompromiss vastab
Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus selgitab, et kompromissiga (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). menetlust lõpetav määrus on täitedokument Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. 2.
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. 3. Vastavalt
lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 100 eurot. Kohus tagastab hagejale tsiviilasjas hagilt tasutud riigilõivust pool, s.o 50 eurot. 4. Kohus on 02.11.2017.a määrusega rahuldanud osaliselt Xxxx taotluse riigipoolse menetlusabi saamiseks, vabastades hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 500 euro tasumisest.
lg 7 näeb ette, et
lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Võttes arvesse, et pooled on sõlminud kompromissi, siis peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud menetlusabi raames vabastatud osas, s.o 500 euro osas riigi kanda. 3 2-17-14056 /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.