← Eesti

2-14-5409/93

Obsah (4)§ 209§ 188§ 186§ 180

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtunik Kohtujurist Määruse kuupäev Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja Raivo Einula Nona Alas 21.märts 2018 Tsiviilasja number 2-14-5409 Kohtuasi Xxxx avaldus ee

§ 209lg 2 alusel käesoleva jõustunud kohtumäärusega erieestkostjat määramata.

2-14-5409

  1. Anda eestkostjale Xxxx kohtu nõusolek võtta tagasi eestkostetavale Xxxx pärandvarana kuuluvad ¼ mõttelist osa Xxxx(isikukood xxxx, surnud 14.01.2014) EVK kogumispensionikontol nr xxxx (Swedbank) olevatest kogumispensioni osakutest ja osakute müügiks turuväärtusega.
  2. Kohustada eestkostjat Xxxxeestkostetavale Xxxxpärandvara jagamise tulemusena kuuluvate pensioniosakute müügist saadava raha paigutama Xxxxarvelduskontole ja kasutama raha Xxxxhuvides, sh tema ülalpidamiseks. Arvelduskonto kasutamiseks ei ole vaja kohtu nõusolekut.
  3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohtumääruse jõustumine Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik Xxxxesitas 29.01.2018 kohtule avalduse eestkostetava Xxxxnimel tehingu tegemiseks. Kohus jättis avalduse 06.02.2018 käiguta ja andis avaldajale tähtaja avalduse täpsustamiseks. Avaldaja esitas 10.02.2018 avalduse täienduse. Avaldaja soovib eestkostetava nimel sõlmida Xxxx(surnud 14.01.2014) pärandvara osalise jagamise lepingu, võtta tagasi ja müüa pärandaja EVK kogumispensionikontol nr xxxx (Swedbank) olevad kogumispensioni osakud. Avaldaja soovib nimetatud pärandvara jagada vastavalt pärimistunnistuses märgitud pärandiosa suurustele. Vastavalt 04.07.2014 Tallinna notari Alla Ševtšuki koostatud ja tõestatud pärimistunnistusele, on XxxxXxxx(surnud 14.01.2014) pärijaks ¼ mõttelises osas pärandvarast (notari ametitegevuse raamatu registri number xxxx). Kohus võttis avalduse menetlusse 13.02.2018, kaasas menetlusse Tallinna linna Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu ja küsis avalduse osas arvamust. Kristiine Linnaosa Valitsus toetab 26.02.2018 esitatud arvamuses avaldust. Kohtu seisukoht Perekonnaseaduse (

) § 188 lg 1 p 2 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida pärandvara jagamise lepingut.

§ 188

lg 1 punktis 8 sätestatuga kooskõlas ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta omandada ja võõrandada väärtpabereid. Kogumispensionide seaduse (KoPS) § 31 lg 1 kohaselt, osakute kandmiseks oma pensionikontole või nende tagasivõtmiseks esitab pärija registripidajale kontohalduri vahendusel avalduse. KoPS § 31 lg 11 kohaselt, kui pensionifondi osakud pärib piiratud teovõimega pärija, esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalduse tema seaduslik esindaja, kellel peab olema perekonnaseaduse § 131 lõikes 1 või § 188 lõike 1 punktis 8 sätestatud juhul kohtu nõusolek

§ 186

lg 1 kohaselt, kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut.

§ 186lg 3 kohaselt, kohus võib anda nõusoleku eestkostetava raha teistsuguseks paigutamiseks. 2 Ts

MS § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. Kohtumäärus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.

§ 180

lg 1 p 1 järgi eestkostja ei saa eestkostetavat esindada tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja, eestkostja abikaasa, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend, välja arvatud juhul, kui tehing seisneb eranditult kohustuse täitmises eestkostetava suhtes.

§ 209

lg 1 järgi isikule, kes on vanema hoolduse all või kellele on määratud eestkostja, määratakse erieestkostja nendeks toiminguteks, mida vanemad või eestkostja ei saa teha. Sama paragrahvi lõike 2 järgi erieestkostja määratakse ka käesoleva seaduse §-s 180 nimetatud toiminguteks. Kohus võib eestkostetava tahteavalduse asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata, kui erieestkostja määramine ei oleks konkreetse toimingu puhul otstarbekas. Kohus rahuldab avalduse. Kohus on seisukohal, et pärandvara jagamise lepingu sõlmimine 29.01.2018 avalduses taotletud viisil on eestkostetava huvides.

§ 180

lg 1 p 1 ja § 209 lg 1 ja lg 2 tulenevalt, Xxxxei saa Xxxxesindada pärandvara jagamise lepingu sõlmimisel, so tehingus, mille üks pool on Xxxxja teised pooled on eestkostja ja eestkostja vend. Kohtu hinnangul on põhjendatud Xxxxtahteavaldus asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata, kuna erieestkostja määramine ei oleks konkreetse toimingu, so pärandvara jagamise puhul, otstarbekas. TsMS § 172 lg 1 tulenevalt jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.