2-17-11316 Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Määrata menetluskulud kindlaks peale otsuse jõustumist ja menetluskulude nimekirja kohtule esitamist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja Luminor Bank AS palub kostjatelt OÜ-lt NHL Trans ja Xxxx solidaarselt hageja kasuks välja mõista liisingumaksete põhivõlgnevus 7888,70 eurot, liisingulepingu ülesütlemisel tekkinud lisakulu 48 eurot, intress 32,06 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2437,86 eurot ja edasine viivis kuni põhinõude (7936,70 eurot) täitmiseni tasumata võlasummalt
Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja ja kostja 1 vahel sõlmiti 13.09.2012 liisinguleping nr xxxx, mille esemeks oli sõiduk Volvo FH 460, tehasetähis XXXX. Üldiste tingimuste punkt 4.1 kohaselt kohustus kostja 1 tasuma hagejale osa- ja intressimakseid ning lepingutasu vastavalt liisingulepingule ning selle lisaks olevale maksegraafikule. Hageja ja kostja 2 vahel sõlmiti 13.09.2012 käendusleping nr xxxx, tagamaks liisingulepingust tulenevaid kohustusi solidaarselt kostjaga
Kohtu põhjendused Tutvunud menetluspoolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid, asub kohus seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele. Poolte seisukohtadest nähtuvalt ja kooskõlas TsMS §-ga 231 lg-ga 4 ei ole poolte vahel vaidlust järgmiste asjaolude üle: • • Hageja ja kostja 1 vahel sõlmiti 13.09.2012 liisinguleping xxxx, mille esemeks oli sõiduk Volvo FH 460, tehasetähisega XXXX (tl 3). Hageja ja kostja 2 vahel sõlmiti samal päeval käendusleping xxxx, tagamaks liisingulepingust 3
) § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Kohus on tuvastanud, et hageja omandas ja andis kostjale 1 kasutusse sõiduki ja kostja kohustus tasuma liisingueseme kasutamise eest hagejale tasu. Seega on pooled sõlminud
järgi liisingulepingu.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 järgi liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.
lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Liisingulepingu ülesütlemisel on liisinguvõtjal
lg 5 järgi kohustus liisinguese tagastada.
järgi kannab liisingueseme juhusliku hävimise (sh varastamise) riski liisinguvõtja. Pooltel puudub vaidlus, et liisinguese on varastatud ja selle valdust ei ole hagejale, kui liisingueseme omanikule üle antud. Seega tulenevalt
ja
lg 1 koostoimest ei saa arvestada liisingueseme väärtusega selle liisinguandjale tagastamise hetkel ja vastavalt
lg-le 1 peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega. Põhjendamatu on kostjate seisukoht, et liisingueseme vargusel ei ole liisinguvõtjatel kohustust hüvitada liisinguandjale eseme omandamiseks tehtud kulutused.
järgi läheb liisingueseme juhusliku hävimise, sh varastamise risk üle liisinguvõtjale.
lg 1 järgi ei ole selles olukorras hea usu põhimõtte vastane
Kui liisinguese leitakse, saab liisinguvõtja teostada oma valduse kaitset AÕS § 40 lg 1 järgi ja kui liisinguvõtja või kolmas isik annab eseme liisinguandjale üle, saab liisinguvõtja esitada liisinguandja vastu alusetu rikastumise nõude
järgi nõudes tagasi enam tasutud summa, mis võrduks liisingueseme väärtusele tagastamise hetkel. Käesoleval juhul ei ole aga teada, kas liisinguese üldse kunagi leitakse ja kas ja kui palju tal võib leidmisel väärtust olla. Kostjad ei ole ümber lükanud hageja väidet, et kostjatel jäi kohaselt täitmata liisingulepingus kokkulepitud liisingumaksete tasumise kohustus veebruari eest 2017 a (osamakse 978,63 eurot, intress 17,09 eurot, arve SI2053121, tl 12) ja märtsi eest 2017 a (osamakse 980,75 eurot, intress 14,97 eurot, arve SI2068855, tl 13) ja kostjad ei ole hagejale hüvitanud liisinguese tagastamisega tekkinud kulu (48 eurot, arve SI2132911, tl 14). Üldtingimuste punktis 12.9 on pooled kokku leppinud, et liisinguvõtja on kohustatud hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud (tl 6). Kostjad ei ole ümber lükanud ka hageja väidet selle kohta, et liisingueseme jääkväärtus, mis ei olnud kaetud osamaksetega oli lepingu ülesütlemise seisuga 5929,32 eurot. Seega kuulub hagi liisinguesemelt tasumata põhimaksete, 7888,70 eurot ja tagastamisega tekkinud kulu, 48 eurot, osas rahuldamisele
liisingueseme Pooled on liisingulepingus kokku leppinud, et kostja kohustus tasuma liisingueseme kasutamise eest hagejale intressi 2,6%, millele lisandub viimase 6 kuu euribor (tl 3, tl 9). Kostjad ei ole ümber lükanud hageja väidet intressi mitte tasumise kohta perioodil 29.01.2017 – 28.03.2017. Seega kuulub hagi rahuldamisele hageja intressi nõude, 32,06 eurot, osas
Viivisest
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõustavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on viivisemääraks kokku leppinud 0,25% päevas (tl 3). Kostjad leiavad, et viivisintress 0,25% päevas on ülemäära suur ning lähtuda tuleb seadusjärgsest viivisest. Kohus on 24.11.2017 kirjas kostjatele selgitanud, et kohtu hinnangul on tegemist viivise vähendamise taotlusega
lg 1 järgi ning kohus hindab viivisenõuet arvestades kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Asjaolude esile toomise ja tõendamise kohustus on seejuures kostjal. Kuna kostja ei ole kohtule täiendavaid asjaolusid esitanud ja kohtu hinnangul on majandustegevuses sõlmitud lepingute puhul viivisintress 0,25% pigem tavapärane, siis jääb kostjate taotlus viivise vähendamiseks rahuldamata. Eelnevast tulenevalt ja
lg 1 alusel kuulub hageja viivise nõue vastavalt esitatud viivise arvestusele rahuldamisele.
lg 1 ja 2 sätestavad, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. 5
MS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostjate kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.