← Eesti

2-18-3060/9

Tsiviiltoimik 2-18-3060 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Määruse tegemise aeg ja koht 28.03.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-3060 Tsiviilasi Xxxxavaldus loa saamiseks abielu sõlmimiseks abieluvõimetõendita Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Xxxx, sündinud xxxx, Vene Föderatsiooni kodanik, xxxx, pass kehtib kuni 04.09.2025 Puudutatud isik: Xxxx, isikukood xxxx Eestis, Eesti kodanik Menetluse liik Kohtuistung 21.03.2018 RESOLUTSIOON

  1. Avaldus rahuldada.
  2. Anda Xxxxle (sündinud xxxx Eestis, Vene Föderatsiooni kodanik) luba abielu sõlmimiseks Xxxxga (isikukood xxxx) Eesti Vabariigis ilma abieluvõimetõendita. Luba kehtib kuus kuud.
  3. Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Edasikaebe kord ja selgitused Vastavalt TsMS § 478 lg 4 hakkab käesolev määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolev kohtumäärus jõustub selle teatavakstegemisega avaldajale, kuid määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumaja kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. 1

(3)Tsiviiltoimik 2-18-3060 ESITATUD ASJAOLUD
  1. Vene Föderatsiooni kodanik Xxxx(avaldaja) esitas kohtule avalduse loa saamiseks abielu sõlmimiseks Eesti Vabariigis ilma abieluvõimetõendita.
  2. Avalduse kohaselt on XxxxVene Föderatsiooni kodanik, kes ei saa abieluvõimetõendit esitada. Ta ei ole avalduse esitamise ajal abielus ning puuduvad takistused abielu sõlmimiseks. Avaldaja soovib sõlmida Eestis abielu Eesti elaniku Xxxx (puudutatud isik). KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Avaldus tuleb rahuldada ning anda avaldajale luba abielu sõlmimiseks Eesti Vabariigis ilma abieluvõimetõendita. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 4 ja 5 kohaselt on kohus ära kuulanud avaldaja ja puudutatud isiku ja seega kontrollinud avaldusega seonduvaid asjaolusid. Kohus on isiklikult ära kuulanud kohtuistungil 21.03.2018 avaldaja ja puudutatud isiku. Avaldaja kinnitas, et ta ei ole kunagi olnud abielus. Avaldaja kinnitas, et soovib oma armastatu Xxxx abielluda Eestis. Avaldaja on ärakuulamisel esitanud kohtule enda passi. Avaldaja kinnitas, et tema avaldus on tema tegeliku tahte väljendus ja tõsikindel soov abielluda Eestis Eesti Vabariigi kodaniku Xxxx . Puudutatud isik Xxxx kinnitas kohtule, et ta soovib avaldajaga registreerida Eestis abielu. Puudutatud isik on olnud ühe korra varem abielus, varasem abielu on lahutatud. Avaldaja ja puudutatud isik kinnitasid, et nad soovivad luua perekonna. Kuna avaldaja kodakondsusejärgne riik Vene Föderatsioon ei väljasta abieluvõimetõendit ja Venemaa saatkond väljastab tõendi vaid avaldaja ütluste alusel, siis puudub avaldajal võimalus saada abieluvõimetõendit, mis vastaks perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 1 sätestatule.
  4. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 5 esimese lause kohaselt võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, anda loa abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. PKTS § 39 lg 1 kohaselt on abieluvõimetõend abielluja elukoha- või kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukoha- või kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi.
  5. TsMS § 229 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi, muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all.
  6. Passiga, elamisloaga, samuti avaldaja seletusega TsMS § 229 lg 2 alusel on tõendatud, et avaldaja on vähemalt 18-aastane välisriigi kodanik, kellel on elukoht välisriigis.
  7. Avaldusega ja kohtus ärakuulamisel antud seletusega on tõendatud, et avaldaja ei saa Eestis abielu sõlmimisel abieluvõimetõendit esitada, sest Vene Föderatsiooni pädev asutus ei väljasta kinnitust, et avaldajal puuduvad takistused abielu sõlmimiseks Vene Föderatsiooni õiguse järgi; Vene Föderatsiooni õiguse järgi puuduvad isikul takistused abielu sõlmimiseks, kui isik ei ole abielus, avaldaja teovõime ei ole piiratud, avaldaja 2
(3)Tsiviiltoimik 2-18-3060 ei ole abielus ning avaldajal puuduvad oma kodakondsusriigi järgi takistused abielu sõlmimiseks.
  1. Seadusest ei tulene, et loa andmine oleks seotud isikuga, kellega avaldaja kavatseb abielu sõlmida. Kuid avaldaja on kohtule teatanud, et soovib abielluda Xxxx , kelle kohus on kaasanud käesolevas menetluses puudutatud isikuna ja ära kuulanud.
  2. Kohtul on kujunenud avaldaja ja puudutatud isiku vahetu ärakuulamise tulemusena veendumus, et avaldaja kavatsus on siiras ja ta soovib puudutatud isikuga abielu registreerida Eesti Vabariigis.
  3. PKTS § 39 lg 5 teise lause kohaselt kehtib luba kuus kuud.
  4. TsMS § 172 lg 2 esimese lause kohaselt, kui menetluses osaleb üksnes avaldaja, kannab avaldaja ise menetluskulud ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 2 esimese lause alusel jätta avaldaja enda kanda.
  5. Vastavalt TsMS § 478 lg 4 hakkab käesolev määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula, kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.