← Eesti

2-16-4369/37

Obsah (11)§ 146§ 158§ 108§ 165§ 162§ 65§ 170§ 171§ 173§ 175§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtu koosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 28. märts 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-4369 Tsiviilasi Xxxxpankrotimen

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta Vara välistamise taotlusi ei ole pankrotihaldurile esitatud. Tagasivõitmise hagisid ei ole esitatud. Võlgnikule on alates septembrist tööd andnud xxxx. Kuude lõikes on töötasud erinevad septembris oli brutotasu 208.70 eurot, oktoobris 600 eurot (netotasu summas 506.32 eurot), novembris 600 eurot, detsembris 1 050 eurot, jaanuaris 600 eurot, veebruaris 1 080 eurot, 2

(7)Tsiviilasi nr 2-16-4369 märtsis 1 080 eurot, aprillis 1 210.17 eurot, mais 947.36 eurot, juunis 1 769.01 eurot (sisaldab puhkusetasu ja katab ka juulit). Võlgnikule on tagatud TMS § 131 ja § 132 lg 1 järgsed nõuded. Pankrotivara hulka ei ole arvatud alampalga alammäärast väiksemaid summasid, sotsiaaltoetust 35.45 eurot ega ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust (430 eurot). Seisuga 10.07.2017 on võlgnik panustanud pankrotivarasse töötasust (kuigi võlgnikul on neli alaealist last ja rakendades TMS § 132 nõudeid, oleks töötasust kinnipidamisi võimalik teha minimaalselt) kokku 939.95 eurot (oktoobris 53.75 eurot, novembris 53.75 eurot, detsembris 73.75 eurot, jaanuaris 72.49 eurot, veebruaris 70.85 eurot, märtsis 146.17 eurot, aprillis 129.60 eurot, mais 129.60 eurot, juunis 129.60 eurot ja juulis 58.75 eurot). Võlgnik on töötasust pankrotivarasse kandmisel rakendanud põhimõtet, et talle jääb pool miinimumpalgast (s.o 235 eurot), millest ta maksab 25% pankrotimenetluse kulludeks (s.o 58.75 eurot pankrotimenetluse kuludeks ja 176.25 eurot endale elamiskuludeks). Ülejäänud summa (296.94 eurot) maksab ta neljale lapsele proportsionaalselt elatisrahaks (s.o 74.24 eurot igale lapsele). Töötasu tõusuga kanti ka pankrotivarasse rohkem vahendeid. Pankrotimenetluse kulud Pankrotimenetluses on kantud ajutise halduri tasu 739 eurot (sh käibemaks) Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) poolt kohtudeposiiti kantud vahendite arvelt. Deposiidi vahendeid on 1 500 eurot. Seoses asjaoluga, et võlgnik kandis töötasust menetluskulude katteks raha, oli võimalik ülejäänud deposiit tagastada. Muid kulusid menetluses tehtud ei ole. Pankrotihalduri tasu moodustab 940 eurot (sh käibemaks). Kulud saab katta võlgniku vara arvelt. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel ei ole võlausaldajatele väljamakseid tehtud. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud Tunnustatud nõuete osas ei ole väljamakseid tehtud. Seega on võlausaldajatel raha saamata järgimiselt: 1. kohtutäitur Arvi Pink 153.28 eurot; 2. kohtutäitur Marek Laanemets 19.16 eurot; 3. AS SEB Pank 1 652.56 eurot; 4. Telia Eesti AS 1 315.01 eurot; 5. Telia Eesti AS 946.64 eurot; 6. kohtutäitur Risto Sepp 287.40 eurot; 7. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 151 116.34 eurot; 8. xxxx 2 400 eurot; 9. BB Finance OÜ 666 eurot; 10. Kiirlaenud OÜ 465 eurot; 11. ERA Liisingu Inkassoteenused AS 465 eurot; 12. OÜ Aktiva Finants 1 956.60 eurot. 3
(7)Tsiviilasi nr 2-16-4369 Prognoositavad laekumised ja väljamaksed Rohkem laekumisi ette näha ei ole. Haldur palub välja maksta halduri tasu summas 940 eurot OÜ-le Prolex. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Võlgniku peamiseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on ebapiisavad sissetulekud, mille arvelt tasuda maksusid Maksu- ja Tolliametile. Täitemenetlused Maksu- ja Tolliameti täitmisavalduste alusel on algatatud juba
  1. aastal, maksuvõlad on tekkinud juba
  2. Võlgnik oli FIE ja jättis tasumata FIE-ga seonduvad maksed. Kuna Maksu- ja Tolliameti nõuded on pikaajalised, siis sisaldavad need ka kõrvalnõudeid. Kohustustest vabastamise menetlus Võlgnik esitas pankrotimenetluses avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 07.12.2016 toimus võlausaldajate koosolek, kus ei osalenud mitte ühtegi võlausaldajat. Võlgnik on avaldanud soovi, et teda ennast määrataks usaldusisiku kohustusi täitma. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Pankrotiseaduse (edaspidi

) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158).

§ 158

lg-te 1 ja 3 sätestavad, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning esitama kohtule lõpparuande.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 108

lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet.

§ 165

lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab

§ 162

lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette

§ 158lõikes 3 toodud säte.

Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses on nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud kaheteistkümne võlausaldaja nõudeid kokku summas 161 442.99 eurot. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks võlausaldajate nõudeid tasuda. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi pankrotiasja materjalidest nähtuvalt ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb Xxxxpankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna 4

(7)Tsiviilasi nr 2-16-4369 võlgniku varast ei piisa masskohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur on seisukohal, et Xxxx(pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on ebapiisavad sissetulekud, mille arvelt ei ole võimalik tasuda maksuvõlgnevust Maksu- ja Tolliametile Kohus ei nõustu pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas, kuna kohtu hinnangul ei saa ebapiisavad sissetulekud olla maksejõuetuse otseseks põhjuseks. Käesoleval juhul tuleb uurida maksude tekkimise põhjuseid, milleks käesoleval juhul on kohtu hinnangul võlgniku hooletu käitumine. Kohus leiab, et võlgnik ei ole hoolikalt planeerinud oma tegevust füüsilisest isikust ettevõtjana. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on hoolsuskohustuse rikkumine, kuna võlgnik ei ole oma majandustegevust hoolikalt planeerinud ning pole ette näinud võimalusi majandustegevusest tekkivate kohustuste täitmiseks.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Sirje Tael tuleb vabastada tema kohustustest Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Pankrotihaldur Sirje Tael on teinud pankrotimenetluses olulisi toiminguid, s.h ette valmistanud ja läbi viinud võlausaldajate üldkoosolekud, suhelnud võlgnikuga ja kontrollinud võlgniku andmeid, koostas vajalikud aruanded, jaotusettepaneku ja raugemisaruande. Arvestades halduri töö mahtu, töö keerukust ja halduri kutseoskust, palub haldur kinnitada kohtul tasu summas 940 eurot (sh käibemaks). Kohus, tutvunud Sirje Tael´a poolt esitatud töötasu taotlusega ja menetlusabi avaldusega, leiab, et töötasu taotlus tuleb rahuldada, kuna see vastab tehtud töö keerukusele ja selleks kulunud mahule. Kohus määrab halduri tasu suuruseks 783.33 eurot. Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb, OÜ-le Prolex.

§ 65

lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on OÜ Prolex (registrikood 10605678) käibemaksukohustuslane. Kuna tasu määratakse büroole ning OÜ Prolex on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks 156.67 eurot käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1). Kohustustest vabastamise menetlus

§ 170

lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis 5

(7)Tsiviilasi nr 2-16-4369 võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,

§ 158

lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

§ 171

lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi.

§ 173

lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Xxxxesitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid Xxxxkohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada Xxxxkohustustest vabastamise menetluse.

§ 173

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Vastavalt

§ 173

lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Käesoleval juhul ei ole võlausaldjad teinud ettepanekut, keda Xxxxusaldusisikuks nimetada. Pankrotihaldur on oma 11.07.2017 aruandes märkinud, et 07.12.2016 toimus võlausaldajate üldkoosolek, kus ei osalenud mitte ühtegi võlausaldajat. Xxxxon palunud määrata teda ennast usaldusisiku kohustusi täitma. Kuna kohtule ei ole esitatud ühtki usaldusisiku kandidaati ja kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et võlgnik ei ole suuteline ise usaldusisiku kohustusi täitma, siis peab kohus käesoleval juhul põhjendatuks kohustada võlgnikku ennast usaldusisiku kohustusi täitma. Usaldusisiku kohustuste täitmisel tuleb Priit Rattasepp´al juhinduda

§-ides 169-177 toodud sätetest, selleks tuleb usaldusisikul vastavate sätetega põhjalikult tutvuda.

§ 172lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Ts

MS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda 6

(7)Tsiviilasi nr 2-16-4369 isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub Xxxxkohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab Priit Rattasepp´ale, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Priit Rattasepp´al tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.