) § 131 lg-le 1 peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda
Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut.
lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. Vastavalt
lg 1 p 1 ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Kogumispensionide seaduse (KoPS) § 28 lg 1 sätestab, et osakuomaniku surma korral lähevad osakud üle pärijale. Sama paragrahvi teise lõike alusel on pärijal õigus kanda päritud osakud oma pensionikontole või võtta tagasi kogumispensionide seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Avaldus osakute ülekandmiseks või tagasivõtmiseks on ühepoolne tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses.
kohaselt paigutavad vanemad nende valitsetava lapsele kuuluva raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule kulutada lapse ülalpidamiskulude katteks, järgides sama seaduse §-s 186 sätestatut.
lg-te 1 ja 3 järgi peab eestkostja paigutama eestkostetava raha Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi, kui seda ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Kohus võib anda nõusoleku eestkostetava raha teistsuguseks paigutamiseks.
lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kohus on tuvastanud, et alaealise Xxxxainus hooldusõiguslik vanem on avaldaja Triin Lill, kuna lapse isa Xxxxon surnud. Lisaks on kohus tuvastanud, et Tallinna notar Priidu Pärna on 06.10.2017.a koostanud ja tõestanud pärimistunnistuse nr xxxx, mille kohaselt on 10.08.2017.a surnud Xxxx ainupärijaks tema alaealine poeg Xxxx. Avaldaja taotleb anda kohtu nõusolek alaealise lapse nimel pärandvara hulka muuhulgas kuuluva varaga, milleks on ½ suurune kaasomandi osa kinnistust asukohaga xxxx; ½ suurune kaasomandi osa kinnistust asukohaga Xxxxja kogumispensioniosakud, väärtus 06.10.2017.a seisuga 14 049,18 eurot, tehingute tegemiseks. Kohtule esitatu pinnalt selgub, et laps eelmärgitud kinnistuid ei kasuta ega plaani ka tulevikus kasutada, kinnistud on kaasomandis ja teine kaasomanik on avaldanud soovi lapsele kuuluva osa ära osta. Kohtule on esitatud eksperthinnang xxxx, mille kohaselt kinnistu asukohaga xxxxx turuväärtus on 27 000 eurot seisuga 07.02.2018.a (lapsele kuuluva osa väärtus seega 13 500 eurot) ja eksperthinnang xxxx, mille kohaselt kinnistu asukohaga xxxx on 132 000 eurot seisuga 07.02.2018.a (lapsele kuuluva osa väärtus 66 000 eurot). Avaldaja ja tema poeg elavad kahekesi Xxxx alevikus pojale kuuluvas eramus. Alaealisele kuulub ka korteriomand Xxxx alevikus, kus lapsevanema sõnul elavad lapse isapoolsed vanavanemad. Pärandaja kogumispensionikontol olevad rahalised vahendid ja kinnistute müügist saadavad rahalised vahendid soovib avaldaja kanda lapse arvele ja kasutada alaealise huvides, tema ülalpidamiseks, hariduse omandamiseks ja sportujumisega tegelemiseks. Esitatud asjaolude põhjal on kohus veendunud, et avaldaja poolt taotletavad tehingud on igati alaealise huvides ning tehingute läbiviimine ei kahjusta tema heaolu. Kohaliku omavalitsuse ja lapse esindaja arvamusest tuleneb, et avaldaja on vanema kohustusi täitnud nõuetekohaselt ja lapse huve arvestavalt, mistõttu võib kohus eeldada, et lapse ema vastutustundlik käitumine jätkub. Ema lähtub laspse hooldamisel ja kasvatamisel tema parimast huvist nii emotsionaalses kui ka materiaalses mõttes. Mis puudutab lapsele kuuluva pärandvaraga tehtavate tehingute järgselt järelejäävat raha, siis selles osas nõustub kohus igati kohaliku omavalitsuse seisukohaga ja märgib järgmist. 3 2-17-16790 Asjaolu, et alaealisel lapsel on endal vara, mis on saadud pärimise teel, ei vähenda vanema ülalpidamiskohustust lapse suhtes. Lapse vara kasutamisel kehtib eeldus, et seda tuleb püüda säilitada lapse jaoks ning võimaluse korral suurendada ja anda lapsele täisealiseks saamisel üle. Tulenevalt
lg 3 kohaselt eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides. Viimsi Vallavalitsuse arvamusest selgub, et Sotisaalkindlustusameti andmetel makstakse Xxxx toitjakaotuspensioni summas 188,29 eurot kuus, millele lisandub peretoetus 55 eurot kuus. Xxxxsõnul on esitatud toitjakaotuspensioni saamiseks taotlus ka Rootsis Kuningriigis, kuna Xxxxon töötanud seal. Robin päris ka isa firmades osaluse ja seetõttu on hiljuti kantud alaealise arvele ka firma dividendid ligikaudu 20 000 eurot. Lastekaitsetöötajale jäi avaldaja jutust arusaam, et seda raha kasutatakse pere igapäevaste kulutuste katteks. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et alaealise poolt saadud rahalised vahendid tuleb kanda tema arveldusarvele märkusega: alaealise raha kasutamine üle 5000 euro ühes kalendriaastas lubatud vaid kohtu nõusolekul. Kohus on seejuures arvestanud lapse vanusega, sooviga tegeleda tipptasemel sportujumisega, tema igapäevaste vajadustega, harjumuspärase elustandardiga ja võimaliku saadava rahasumma suurusega, samuti avaldaja ülalpidamiskohustusega. Kohtu hinnangul on käesoleval aastal 13-aastaseks saava noormehe puhul mõistlik talle kuuluvat raha säilitada tema kontol kuni poisi täisealiseks saamiseni, mil ta saab juba ise otsustada, mida rahaga teha. Juhul, kui raha on siiski suuremas osas kui 5000 eurot ühes kalendriaastas vajalik kasutada lapse huvides varem, siis on võimalik taotleda selleks kohtu nõusolekut. Tulenevalt eelnevast ning tuginedes seejuures eelkõige asjaolule, et alaealise õigused ja huvid ei saa kahjustatud, rahuldab kohus avalduse tingimustega, mis on ära toodud käesoleva määruse resolutsioonis. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.