) § 187 lg-s 6 sätestatut. Ringkonnakohus andis seejärel apellandile veel kaks korda (02.01.2018 määrus ja 30.01.2018 määrus) võimaluse oma majandusliku seisundi täiendavaks põhistamiseks ja riigi õigusabi taotluse täpsustamiseks. 12.02.2018, s.o korduvas puuduste kõrvaldamise määruses antud tähtaja viimasel päeval, loobus apellant riigi õigusabi korras esindaja taotlemisest ja väljendas soovi kaebuse puudused kõrvaldada omal kulul, paludes seejuures määrata täiendav tähtaeg alates 03.03.2018. 10. Seoses apellandi loobumisega taotlusest jätab ringkonnakohus apellandi 27.12.2017 taotluse riigi õigusabi saamiseks koos selle hilisemate täpsustustega läbi vaatamata (analoogia korras
11. Kolleegium märgib, et
lg 5 esimese lause kohaselt ei peata menetlusabi andmise taotlus seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist.
lg 6 teisest lausest tuleneb, et kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (vt Riigikohtu 01.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-141-16, p 12). 12. Kolleegium leiab, et praegusel juhul ei ole alust anda
lg 6 alusel apellandile tähtaega apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks, kuna taotlus riigi õigusabi saamiseks oli ringkonnakohtu hinnangul esitatud põhjendamatult ning ilmselt ka tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolu, et praegusel juhul loobus apellant pärast kohtu poolt korduvate tähtaegade andmist oma majandusliku seisundi selgitamisest, annab alust arvata, et apellandil olid taotlust esitades tegelikult olemas vahendid lepingulise esindaja kulude kandmiseks. Samuti on apellant esitanud menetlusdokumentides ringkonnakohtule erinevaid ja vastuolulisi andmeid enda sissetulekute kohta. Arvestades, et apellatsioonkaebus esitati 30.11.2017 ja alles 12.02.2018 esitatud vastuses avaldab apellant soovi kõrvaldada apellatsioonkaebuse puudused omal kulul pärast 03.03.2018, leiab ringkonnakohus, et riigi õigusabi taotlus oli esitatud ka menetluse venitamise eesmärgil. Eeltoodud põhjusel ei anna ringkonnakohus
lg 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud sisu ja vorminõuete rikkumine. Apellant sai Pärnu Maakohtu 31.10.2017 otsuse kätte 31.10.2017 ja seega oli apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 30.11.
15. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust.
lg 1 ja
lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Kuivõrd praegusel juhul keeldutakse apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning kaebust ei ole edastatud vastustajale vastamiseks (
Seetõttu ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista. 16. Kolleegium lisab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu on apellandil õigus taotleda
lg 1 p 2 alusel apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist.
lg 4 kohaselt tagastab kohus riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. 17. Seoses kohtuniku Ele Liiv viibimisega haiguslehel asendas teda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Ulvi Loonurm. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.