Obsah (8)

§187§ 444§ 173§ 162§ 174§ 138§ 143§ 178

2-17-8522 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 15.01.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-8522 Tsiviilasi Xxxx

§187lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Hageja esitas 31.05.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse ning 10.07.2017 täpsustatud hagiavalduse. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimumsummas alates 01.12.
3. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 23.11.2017 (tl 51). Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
4. Kuivõrd kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud, teeb kohus tagaseljaotsuse. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

1. Kohus peab põhjendatuks märkida, et perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 18.12.2015 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 139, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt oli alates 01.01.2017 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 470 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja
2. a moodustas see summa 235 eurot. 21.12.2017 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 189, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2018 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot. Seega käesoleva kohtuotsuse tegemise ajal on igakuise elatise miinimumsumma 250 eurot. Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimumsummas (½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) hageja kasuks tema ülalpidamiseks alates kohtule hagiavalduse esitamisest 31.05.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga 2 2-17-8522 alammäära muutumisega.
3. Käesolevas asjas palub hageja kostjalt välja mõista elatise alates 01.12.
4. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 28.11.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 166, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2016 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja
5. a moodustas see summa 215 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele. Kohus toob välja, et tagasiulatuvat elatist ajavahemiku 01.12.2016 kuni kohtule hagiavalduse esitamisele eelnenud päevani 30.05.2017 (sealhulgas) on hageja õigustatud saama summas 1 382,40 eurot (arvutuskäik: ajavahemik 01.12.
6. a kuni 31.12.
7. a 215x1=215 eurot; 01.01.
8. a kuni 30.04.
9. a 235x4=940 eurot; 01.05.
10. a. kuni 30.05.
11. a. 235/31x30=227,40 eurot). 6.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Hageja esitas 11.01.2017 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas kantud tõlkekulud summas 367,20 eurot.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 143

p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul eoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Hageja menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja menetluskuluks tõlkekulud summas 367,20 eurot (lk 62). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja elukohaks Itaalia ning kohus on kostjale välismaale menetlusdokumentide edastamiseks palunud hagejal menetlusdokumendid tõlkida itaalia keelde. Hageja on menetlusdokumentide tõlked kohtule esitanud, mistõttu asub kohus seisukohale, et hageja poolt kantud tõlkekulu summas 367,20 eurot on põhjendatud ning tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele välja mõista. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

3 2-17-8522 /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 4