lg 4 järgi Kohtuistungil osalenud isikud: Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON Sten Kukk XXXXXXX (ik 38712130266; XXXXX; töökoht: Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aime Kask Juhindudes
S § 48, § 68 lg 2 ning VTMS § 2, § 83 p 2, § 107 – § 113, § 199 lg 3, § 205 lg 1, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Sten Kukk
S § 68 lg 2 kohaselt arvata aresti kandmise algust alates 31.12.2017.a kell 16.29.
lg 5 p 3 alusel võtta lisakaristusena Sten Kukelt ära sõiduki juhtimise õigus 12 (kaheteistkümneks) kuuks. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus saata täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile ja Sten Kukele.
§-le 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri teadmiseks Maanteeametile. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 02.01.2018.a. Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav: 02.01.2018.a. Kohtuotsuse terviktekst on tutvumiseks kättesaadav: 25.01.2018.a. Edasikaebamise kord 1
) § 15 lg 1 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav
02.01.2018.a edastas kohtuväline menetleja Sten Kuke väärteoasja materjalid Pärnu Maakohtule arutamiseks. Kohtuväline menetleja taotleb Sten Kuke süüdimõistmist
lg 4 järgi sätestatud väärteo toimepanemises ning karistamist arestiga ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 02.01.2018.a toimunud kohtuistungil jäi kohtuväline menetleja esitatud taotluse juurde ning palus määrata Sten Kukele karistuseks 30 ööpäeva aresti ja võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 12 kuuks. Menetlusalune isik Sten Kukk tunnistas, et on antud väärteo toime pannud ning palus aresti asendada üldkasuliku tööga. Maakohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, asus seisukohale, et väärteo toimepanemine Sten Kuke poolt on leidnud tõendamist ja õigesti kvalifitseeritud. Sten Kukele pannakse süüks
lg 1 p 2 nõude rikkumist ning sellega
lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemist, s.t mootorsõidukijuhina lubatud suurima sõidukiiruse ületamist üle 60 km/h võrra.
lg 1 p 2 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis.
lg 4 kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine üle 60 kilomeetrit tunnis. Kohus on seisukohal, et Sten Kukk on täitnud
31.12.2017.a koostatud väärteoprotokollist XXXX nähtub, et Sten Kukk juhtis 31.12.2017.a kella 16.24 ajal Pärnu linnas Kaubasadama teel, mis on asulasisene tee, mootorsõidukit kiirusega 118±4 km/h teelõigul, kus maksimaalne sõidukiirus on 50 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 64 km/h. Väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemist kinnitavad lisaks Sten Kuke enda ütlustele ka kiirusmõõturi kasutamise protokoll ja isiku kinnipidamise protokoll. Kiirusmõõturi kasutamise protokolliga on tõendatud, et 31.12.2017. a kell 16.24 mõõdeti Pärnumaal Pärnu linnas XXXXX tänavate vahel suunaga Jõesuudme tee poole liikunud Sten Kuke juhitud mootorsõiduki XXXXXXX sõidukiiruseks 118 km/h +/- 4 km/h teelõigul, kus suurimaks 2
Väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas viibimist ning kiiruse ületamist ei eitanud kohtuistungil ka menetlusalune isik Sten Kukk. Seega on tõendatud, et sõidukit reg nr-ga XXXX juhtis just Sten Kukk. Eeltoodud alusel on tõendamist leidnud, et Sten Kukk on 31.12.2017.a kell 16.24 juhtinud mootorsõidukit Pärnumaal Pärnu linnas Kaubasadama teel Jõesuudme tee ja Tulepaagi tee tänavate vahel suunaga Jõesuudme tee poole, ületades seejuures lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 64 km/h. Seega on tuvastatud Sten Kuke tegevuses
lg 4 sätestatud süüteo objektiivsete tunnuste esinemine st mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine üle 60 kilomeetri tunnis. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et Sten Kukk pani väärteo toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt isik paneb toime teo kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Sten Kukk on kohtuistungi andnud ütlusi, mille kohaselt ületas ta kiirust, kuna auto käis remondis ja tal soovitati testida sõidukiirust, kuna eelnevalt oli ratastel midagi viga. Sten Kuke ütluste kohaselt valis ta selle tee, kuna seal ei ole elumaju ja seal on väike liiklus, liiklevad ainult veoautod. Tema kiirus olevat olnud selline 300 meetrisel teelõigul ning kui nägi teist autot, mis osutus politseiautoks, võttis hoo maha, et mööduda sellest mõistliku kiirusega. Seega Sten Kuke ütlustest nähtub, et tema eesmärgiks oli kiirust ületada. Seda kinnitab ka asjaolu, et ta ei sooritanud antud teelõigul möödasõitu ning tal puudus ka muu objektiivne vajadus/põhjus kiiruse ületamiseks. On üldteada asjaolu, et lubatud suurimat sõidukiirust ei tohi ületada. Seda teab ka Sten Kukk, kes omab B kategooria juhilube ja on läbinud selle saamiseks vastava koolituse. Seega oli Sten Kukk teadlik, et tulenevalt
lg 1 p-st 2 on asulasisesel teelõigul lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h, kuid sellest hoolimata ületas ta lubatud suurimat sõidukiirust, et väidetavalt kontrollida auto sõidukiirust. Kohus ei pea usutavaks Sten Kuke ütlusi selle kohta, et ta ei teadnud, et Kaubasadama teel on lubatud sõita kuni 50 km/h. Juhile, kellele on antud teelõik tuttav ja kelle kohustus on jälgida liikluskorraldusvahendeid, ei saanud olla teadmata, et antud teelõigul, mis asub asulasisesel teel on lubatud sõidukiirus kuni 50 km/h. Isegi juhul, kui Sten Kukk arvas, et nimetatud 3
lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetult, see tähendab ta teadis, et ületab lubatud sõidukiirust ning see oligi tema eesmärgiks. Seega on Sten Kukk täitnud KarS § 227 lg-s 4 sätestatud väärteo koosseisu. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus tegi kindlaks, et Sten Kukele omistatud süütegu vastab süüteokoosseisule ning tegemist on õigusvastase teoga.
lg 4 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne nelja kuuni. Seega on seaduses ette nähtud kolm põhikaristuse liiki – rahatrahv, arest ja juhtimisõiguse äravõtmine – kiiruse ületamise eest määras, mis ületab 60 km/h. Karistusregistrist nähtuvalt on Sten Kukel 5 kehtivat väärteokaristust. Kõik karistused on Sten Kukele määratud liiklusseaduse rikkumiste eest, millest ühel korral kiiruse ületamise eest
Liiklusseaduse rikkumise eest on Sten Kukele mõistetud karistuseks nii rahatrahvid, arest ning on kohaldatud ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.
lg 4 alusel määrati Sten Kukele karistuseks 250 trahviühikut ehk 1000 eurot ning lisakaristusena võeti ära juhtimisõigus 6 kuuks. Sten Kukk temale määratud rahatrahvi ära ei tasunud ning see asendati üldkasuliku tööga. Seega on Sten Kukele mõistetud väärtegude eest eriliiki karistusi, kuid neist ükski ei ole mõjutanud hoiduma teda uute rikkumiste toimepanemisest. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et põhikaristusena rahatrahvi mõistmine ja juhtimisõiguse äravõtmise ei vasta eripreventiivsetele eesmärkidele. Seetõttu tuleb Sten Kuke suhtes rakendada karistuse eesmärkide saavutamiseks raskemat karistusliiki ehk aresti. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sten Kuke süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning Sten Kukk pani antud väärteo toime tahtlikult, täpsemalt kavatsetult, mis on kõige raskem väärteo toimepanemise vorm, on tegemist asjaoluga, mis viitab isiku suurele süüle. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et Sten Kuke poolt ületatud kiiruse määr (vähemalt 64 km/h üle lubatud sõidukiiruse) on
raskeim rikkumine, seega ei saa antud süüteokoosseisu arvestades enam rääkida keskmisest süüst. Käesoleval juhul on suurimat lubatud sõidukiirust ületatud üle poole võrra, seega on tegemist suure süüga ja isiku käitumises on sedastatav teadlik liikluses ohu tekitamise eesmärk. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et isikule mõistetud põhikaristus peab ületama sanktsiooni keskmist määra. Kohtuistungil Sten Kukk leidis, et 30 päevase aresti korral jääks ta ilma oma karjäärivõimalustest, tööst ja perest. Selles osas märgib kohus, et nimetatud asjaolud ei mõjuta mitte kuidagi isiku poolt toimepandud teos süü suurust. Tegemist on rikkumisele järgneva karistuse kandmise tõttu isikule tekkivate muude ebameeldivate tagajärgedega, millele isik oleks pidanud aga mõtlema enne rikkumise toimepanemist. Kohus leiab, et Sten Kuke puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes. Kuigi kohtuistungil Sten Kukk avaldas kahetsust, ei olnud see kohtu hinnangul puhtsüdamlik. Olukorras, kus isik leiab, et rikkumise toimepanemiseks valis ta üksnes 4
lg 4 alusel ning temalt on võetud ära juhtimisõigus
Seega leiab kohus, et on alust uskuda, et eelnevad karistused Sten Kuke käitumist ei mõjutanud ning ta võib ka edaspidi toime panna liiklusalaseid õigusrikkumisi. Kohtu hinnangul viitab Sten Kuke käitumismuster üheselt isiku ükskõiksele suhtumisele õiguskorda tervikuna, samuti sellele, et üksnes põhikaristuse määramine tema õiguskuulekust ei taga. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada lisaks põhikaristusele ka lisakaristust. Kohus karistuse mõistmisel mh arvestab, et isik, kes paneb korduvalt toime samalaadseid kuritegusid, tuleb igal järgmisel korral karistada raskema karistusega. Ka Riigikohus on seda seisukohta toetanud. Riigikohus oma otsuses 3-1-1-58-13 selgitab, et samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Seega on põhjendatud mõista süüdlasele raskema karistuse, kui eelmine samalaadse kuriteo eest mõistetud karistus. Samuti arvestab kohus eripreventiivsete kaalutluste kõrval karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest.
lg 4 rikkumise näol on tegemist ühe raskema liiklusalase rikkumisega ning enamohtliku väärteoga, milles isik seab ohtu nii enda kui ka teiste isikute tervise ja vara. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et Sten Kuke edasise õiguskuulekuse tagamiseks on põhjendatud juhtimisõiguse äravõtmine
Kohus hinnangul vastab Sten Kukele mõistetud lisakaristus käesoleval juhul koos isikule mõistetud põhikaristusega nii tema süü suurusele kui ka üld- ja eelkõige eripreventiivsetele eesmärkidele. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Sten Kuke süüline käitumine
lg 1 p 2 nõuete rikkumisel on aset leidnud tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
Samuti leiab kohus, et mõistes isikule 20 päeva aresti ja võttes ära temal juhtimise õigus 12 kuuks on võimalik isikut mõjutada edaspidi õiguskuulekalt käituma. Kuivõrd menetlusalune isik oli kohtuvälise menetluse raames kinni peetud, tuleb KarS § 68 lg-st 2 lähtuvalt arvata karistusaja hulka kinnipidamise aeg ning 20 ööpäeva aresti kandmise alguseks lugeda 31.12.2017.a kell 16.29. /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.