Obsah (6)

§ 133§ 134§ 169§ 108§ 110§ 118

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-17-1011 Otsuse kuupäev 26. märts 2018 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla vastu mitte

§ 133

lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Kohtu arvates on lihtmenetluse kohaldamise eeldused täidetud ning puuduvad takistused asja läbivaatamiseks lihtmenetluses, sest kaebaja õiguste riive on väheintensiivne ja kinnipeetavast kaebaja väärikust ei ole vangla poolt kaebuses kirjeldatud asjaoludel alandatud. 9. Kohus on seisukohal, et arvestades kaebuse põhjendusi ja nõuet, saab käesolevat haldusasja vaadata läbi

1. peatüki
2. jaos sätestatud korras lihtmenetluses.

§ 134

lg 2 p 6 kohaselt võib kohus lihtmenetluses muuhulgas loobuda kirjalikust eelmenetlusest, kui see aitab kaasa asja kiiremale lahendamisele. Käesolevas asjas on eelmenetlus kohtu poolt tarvilikuks peetud mahus toimunud. Kohus ei pea vajalikuks anda pooltele enam halduskohtus täiendavate tõendite ja menetlusdokumentide esitamise võimalust, seda eelkõige, kuna viimases vastuses kohtule (tl 57, tõlge tl 60) kurdab kaevaja traumajärgsest ajukahjustusest tingitud mälu ja psüühika probleeme, mille tõttu ta ei mäleta enam kaebuse asjaolusid. 10. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 134

lg-le 1 järgib lihtmenetluses kohus üksnes halduskohtumenetluse olulisi põhimõtteid, tagab menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste, samuti oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Ühtlasi selgitab kohus, et

§ 134

lg-st 3 tulenevalt on menetlusosalisel lihtmenetluses kõik

peatükkidest 1-4, 10-13, 16 ja 17 tulenevad õigused, kui seadus ei sätesta teisiti. 11.

§ 169

lõike 1 kohaselt võib kohus lihtmenetluses teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui kaebus jääb rahuldamata ning põhjendused kaebaja väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses või kaebuse kohta esitatud vastuses.

1. Kohus on seisukohal, et vaidlus on lahendatav lihtmenetluses mõistlikkuse printsiipi rakendades. Vastustaja on kahju hüvitamise taotluste rahuldamata jätmise otsustes (tl 6 ja 9), millega kaebaja seob kahjunõude ja vastuses kaebusele (tl 31–32) ning 10.11.
2. a ja 02.11.
3. a vastustes kaebaja selgitustaotlusele ja märgukirjale (tl 42, 44) ammendavalt ja selgelt vastanud kõigile kaebuse väidetele seonduvalt mittevaralise kahju hüvitamise nõude põhjendamatusega. Tartu Ringkonnakohtu 13.02.
4. a haldusasja nr 3-16-1337 otsuses on tuvastatud, et lubatav ei olnud kaebaja nõue vangla otsuse nr 1-11/256-2 õigusvastasuse 3 tuvastamiseks ja et kaebajal ei esinenud põhjust vangla vaide tagastamise otsuse nr 1-11/259-2 eraldiseisvaks vaidlustamiseks halduskohtus.
5. Kohus nõustub toodud vastustaja põhjendustega ning jätab kaebuse rahuldamata järgides otsuse tegemisel vastustaja põhjendusi. Asjas kogutud tõenditega ei ole tõendatud kaebajale vastustaja poolt mittevaralise kahju tekitamine. Seega, kuna üks kahju hüvitamise eeldustest on vaieldamatult täitmata, on välistatud kahju hüvitamise kaebuse rahuldamine. Nimelt, riigivastuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt peavad õigusvastase haldustegevusega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: vastustaja õigusvastane tegu kaebaja suhtes, kaebaja õiguste rikkumine, kaebajale kahju tekitamine, põhjuslik seos teo ja kahju tekkimise vahel, esmaste õiguskaitsevahendite ammendatud ning § 9 lg 1 kohaselt mittevaralise kahju hüvitamiseks täiendavalt ka vastustaja süü. Vastustaja poolt vastuses kaebusele osundatud jõustunud kohtulahendites on konstateeritud ja tuvastatud, millises mahus on vastustaja poolt läbiviidud vaidemenetlused olnud õigusvastased. Ühel juhul on vastustaja kaebaja taotletud toimingu teostanud kohtuväliselt. Hea halduse tavaga ei ole kahtlemata vastuolus, kui avaliku võimu kandja, käesoleval juhul vangla, vabandab kinnipeetava ees seoses minetustega menetluses, kuid objektiivsest õigusest ei tulene kohtule pädevust vastustaja kohustamiseks vabandamiseks olukorras, kus esinevad minetused haldusmenetluses. Vastustaja on tunnistanud oma vigu vastuses käesolevale hüvitamiskaebusele. Kohtule ei ole kaebuses toodud asjaoludel tajutav ega äratuntav riigivastuse seaduse vastuolu põhiseadusega, mille tõttu ei algata kohus sellesisulise taotluse alusel põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust, kuna riigivastutuse seadus reguleerib asutuste vastutuse kõrval ammendavalt ka neid juhte, mil rakendub ametnike personaalne vastutus. Käesolevas asjas seaduses nimetatud asjaolusid, ametnike personaalse vastutuse rakendamiseks ei esine ja see ei ole vajalik ka kaebaja õiguste kaitseks või maksma panemiseks. Jõustunud kohtulahendid on kahjunõude määravas osas tuvastanud vastustaja minetused vaidemenetlustes, millega on kaebajale riigi poolt tagatud rikutud õiguste taastamiseks kohtulik kaitse. Kohtute infosüsteemi andmetel on Tartu Ringkonnakohtu 13.02.
6. a haldusasja nr 3-161337 otsuses tuvastatud, millises mahus ei olnud kaebaja nõuded halduskohtule haakuvalt käesoleva vaidlusega vastustaja otsutele lubatavad ja vajalikud, seega on alusetu ka sel motiivil esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Kaebaja ei ole käesolevas asjas tõendanud rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju tekitamist vastustaja poolt.
7. Osundatud faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jääb hüvitamiskaebus rahuldamata.
8. Menetluskulud jäävad seoses kaebuse rahuldamata jätmisega poolte kanda (

§ 108lg 1 ja § 109 lg 1).

Kaebaja on kohtu poolt

§ 110

lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu summas 15 eurot tasumisest kaebuse esitamisel vabastatud (tl 26), mille tõttu jätab kohus riigilõivu 15 eurot

§ 118lg 3 alusel riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) 4