KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-17-114472 Otsuse tegemise aeg ja koht 04. aprill 2018.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi Korteriühistu Järveküla tee 77 hagi

) § 13 lg 4 on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest (sh hooldustasu jne), arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti (

§ 151 lg 1).

Sama paragrahvi 2. lõike järgi loetakse eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist.

§ 15

lg 1 tulenevalt koostab korteriühistu juhatus igal aastal ühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks majandustegevuse aastakava, mis muuhulgas sisaldab korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel ja andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta (

§ 15lg 1 p 2 ja 3).

1. Hageja esitatud arvetest ja võlaarvestusest (tl 22-26, 46-65) on ajavahemiku jaanuar 2010 – oktoober 2017 arvestatud kostjale hooldustasu 2 076, 47 eurot, kütte eest 2 642, 25 eurot , kokku 4 718, 72 eurot. Viidatud ajavahemikul on kostjalt laekunud kohustuste katteks 2 003, 47 eurot ning võlg on 2 715, 25 eurot. 3
2. Kostja esitas nõudele aegumise vastuväite. Hooldustasu ja kommunaalmaksete näol on tegemist korduvate kohustustega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 mõttes. Tulenevalt TsÜS § 154 lg 1 on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Arvestades, et hagi esitati 06.07.2017.a. (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega, vt TsMS § 486 lg 2), oleks aegunud nõuded, mis on esitatud enne
3. jaanuari
4. Vastavalt TsÜS § 158 lg 1 aegumine katkeb ja algab uuesti muuhulgas kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Sama paragrahvi
5. lõike järgi võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kohus on seisukohal, et 20.08.2015.a. e-kirjas on kostja V. L. sõnaselgelt väljendanud, et tal on võlg hageja ees 4 312, 78 eurot ning on valmis selle tasuma (tl 106-107), mis on käsitletav nõude tunnustamisena TsÜS § 158 lg 1 tähenduses. Kohus osundab, et V. L. tasus samal kuupäeval 1 312, 78 eurot (tl 24), mis on ilmselgelt nõude tunnustamine. Lisaks eeltoodule saab kohtu arvates V. L.i 20.08.2015.a. KÜ juhatusele saadetud e-kirja lugeda deklaratiivseks võlatunnistuseks VÕS § 30 mõttes. Deklaratiivse võlatunnistuse eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist. Võlatunnistuse tagajärjeks on tõendamiskoormuse ümberpööramine, mis tähendab deklaratiivse võlatunnistuse puhul seda, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (vt Riigikohtu 19.05.2014.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-4514) Kuna kostja on makseid teinud ajavahemikus august 2015 – oktoober 2017 kokku 2 003, 47 eurot, on aegumine katkenud ja hageja nõue aegunud ei ole.
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja pidi tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse. Ainuuksi arve esitamisega ei saa tõendada kohustuse suurust.

§ 15

1 lg 1 järgi pidi hageja tõendama kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Eeltoodut saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel (vt Riigikohtu 16.01.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10 p 14). Hooldustasu hinna kujunemine 1 m2 kohta on tõendatud KÜ Järveküla tee üldkoosoleku otsustega (tl 35-41). 4 Kohus möönab, et hageja ei ole tõendanud tasumata soojusevõla suurust. Hagejal tulnuks tõendada millises suuruses on teenuseosutaja esitanud arved teatud ajavahemiku eest KÜ-le ning kuidas jaotati küttekulu korteriomanike vahel (kulude jaotamise põhimõtted). Kuna tasumata küttearved on ajavahemiku eest enne 20.08.2015 võlatunnistust (vt tl 23-24), siis loeb kohus et kostjal küttevõla osas vastuväiteid ei ole.

1. Hageja on ajavahemikus jaanuar 2010 – oktoober 2017 arvestanud kostjale hooldustasu 2 076, 47 eurot, kütte eest 2 642, 25 eurot, kokku 4 718, 72 eurot. Viidatud ajavahemikul on kostjalt laekunud kohustuste katteks 2 003, 47 eurot ning võlg on 2 715, 25 eurot. Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus kostjalt välja 2 715, 25 eurot.
2. Hageja ei nõustunud kostja pakutud variandiga võimaldada võlgnevust tasuda osamaksetena. Hageja tugines kostja varasemale maksekäitumisele. Kostja ei ole taotluses välja toonud ühtegi asjaolu, mis põhjendaks otsuse täitmise viisi ja korra määramist kostja taotletud viisil (nt keeruline majanduslik olukord või makseraskused). Eeltoodut arvesse võttes ei määra kohus kindlaks otsuse täitmise korda ja viisi. Täitmise ajatamist võib kostja vajadusel taotleda täitemenetluses. Menetluskulude jaotus
3. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel kindlaks kohtuotsuses kui nende kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus rahuldab hagi. Menetluskulud jäävad seega kostja V. L.i kanda.
4. Kostja menetluskulu on õigusabikulu 300 eurot + riigilõiv 400 eurot. 15.1 Riigilõivu osas märgib kohus, et hageja on tasunud riigilõivu rohkem nõutust. Kuna hageja esitas esialgselt nõude 4 718, 72 eurot, tulnuks tasuda hagihinnalt kuni 5000 eurot riigilõivu 400 eurot. Menetluse käigus hageja täpsustas nõuet – 2 715, 25 eurole, millelt tulnuks riigilõivu tasuda RLS Lisa 1 järgi 275 eurot. Seega on hageja tasunud lõivu 125 eurot rohkem nõustust, ning vastavasisulise avalduse esitamisel tagastab kohus enamtasutud lõivu (TsMS § 150 lg 1 p 1). 15.2 Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab kulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. 5 Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu
5. novembri
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Varem on kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu
7. oktoobri
8. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; eeltoodud 3-2-1-11514) Kostja esindaja on arvestanud tasu lähtudes tunnihinnast 120 eurot, mis kohtupraktikat arvestades on mõistlik. Hageja taotlus esindajatasu hüvitamiseks 2,5 töötunni eest on kohtu hinnangul põhjendatud osaliselt. Kohus peab põhjendatuks 2 tunni eest ehk 240 eurot, mis vastab vajalikele õigusabitoimingutele eeldatavalt kuluvale ajahulgale ja töömahule. Kohus mõistab hagejalt välja kostja menetluskulude katteks 275 + 240 eurot ehk kokku 515 viissada viisteist eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 6