Obsah (7)

§ 486§ 124§ 173§ 174§ 163§ 175§ 177

2-16-120736 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-16-120736 Otsuse avalikult teatavaks 22. detsember 2017 kell 15.00 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Kohus Viru Maako

) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl. 18, 74). Tuvastatud on, et kostja kasutas perioodil 10.05.1993-31.10.2010 korterit asukohaga xxx üürilepingu alusel (tl 20-24). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja elas hagetaval perioodil korteris xxx ja hageja varustas korterit soojusenergiaga. Ekslik on kostja väide, et kuna ta kasutas korterit üürilepingu alusel, siis ei saa hageja nõuda soojusenergia eest tasumist käsundita asjaajamise sätete alusel. Kostja lepingulised suhted kolmanda isikuga (üürileandja) ei oma tähendust poolte vahelisele võlasuhtele ja ei välista kostjale osutatud teenuste eest tasu nõudmist.

1. Kuna nõude kvalifikatsioonist sõltub see, millise tähtaja jooksul hageja nõue aegub, tuleb nõude aegumise tuvastamiseks esmalt kvalifitseerida hageja nõue. Toimiku materjalides puuduvad tõendid selle kohta, et poolte vahel oli sõlmitud soojusenergia ostu-müügileping, mis tõendaks poolte vahelisi lepingulisi suhteid. Riigikohus on leidnud, et kui korteriomanikud tarbivad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid ja teisi korteriomandi kasutamiseks vajalikke teenuseid (nt küte) lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1 p 2 järgi (RKTKo 3-2-1-33-13 p 13). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et tema nõude saab kvalifitseerida VÕS § 1023 lg 2 alusel kui käsundita asjaajaja tasunõude. KKütS § 8 lg 2 kohaselt on võrguettevõtja kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele ja tagama võrguühendust omavate tarbijate varustamise soojusega (KKütS § 14 lg 1).
2. Kohtu hinnangul on kostja, kui soodustatud isik soojust tarbinud, selle heaks kiitnud ja see vastab kostja kui soodustatud isiku huvile ja tegelikule tahtele. Kostja pole väitnud, et ta teenust ei kasutanud, või on palunud teenuse osutamise lõpetada. Kohus leiab, et elanike soojusenergiaga varustamine on elutähtis teenus (avalikes huvides oluline) ja hageja on üldhuviteenuse osutaja. Eeltoodu alusel leiab kohus, et VÕS §-s 1018 sätestatud eeldused käsundita asjaajamise regulatsiooni kohaldamiseks on täidetud. Kohus ei nõustu kostja väitega, et aegumise osas kuulub kohaldamisele TsÜS § 146 lg
3. Riigikohus on leidnud, et käsundita asjaajamisest tulenevat nõuet ei saa lugeda seadusest tulenevaks korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõudeks TsÜS § 154 mõttes, olgugi et hageja tugines oma nõudes nö. iga kuu esitatud arvete tasumata jätmisele (RKTKm 3-2-1-44-11 p 35). Käsundita asjaajamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 149 esimese lause järgi kümme aastat nõude sisse nõutavaks muutumisest (RKTKo 3-2-1-57-13 p 13).
4. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 2). Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse tasumist alates 31.12.2005 (arve nr 5941) ja arvete 31.01.2006-30.06.2006 (arved nr 8919, 11446, 14227, 16954, 20759 ja 24829) kokku summas 335, 69 eurot (51, 99+64, 79+72,60+63, 45+41, 79+23, 86+17, 21). Toimiku materjalides olevatest arvetest nähtub, et arvete maksetähtajaks on iga järgneva kuu 25 kuupäev (tl 101-107). Seega algas aegumistähtaeg 26.01.2006 kell 00.00 ja lõpeb 26.07.2016 kell 24.
5. Kuna hagiavaldus loetakse esitatuks 15.09.2016 (

§ 486

lg 2, maksekäsu kiirmenetluse avaldus) on kohtu hinnangul nõue, mis tuleneb perioodist 31.12.2005-30.06.2006 summas 335, 69 eurot aegunud, kuna möödunud on TsÜS § 149 sätestatud 10 aastane aegumistähtaeg ja selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Arvetest, mis on esitatud perioodil 31.10.2007-31.10.2010, tulenevad nõuded aga aegunud ei ole. 3 2-16-120736

1. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, kui suured olid tervikuna kortermaja xxx küttekulud mingis ajavahemikus ja kuidas need korteriomanike vahel jaotati. Toimiku materjalides olevast Viru 19-8 Kiviõli soojusenergia arvestuse tabelist nähtub, kuidas on jaotatud korteriomandi soojusenergia (tl 123-129). Kostjale esitatud arvetel on märgitud korteri köetav pindala, tariif ja eraldi välja toodud soojusenergia tarbitud kogus nii keskküttele kui ka sooja veega varustamiseks (tl. 29-48, 91-109). Samuti on hageja selgitanud kuidas kujuneb soojusenergia kogus (tl 87). Eeltoodu alusel leiab kohus, et tasu kujunemine soojusenergia eest on arusaadav, jälgitav ja tõendatud. Hageja on õigus VÕS § 1023 järgi nõuda kostjalt mõistliku tasu käsundita asjaajamise eest. Kohus leiab, et hageja nõuab mõistlikku tasu, kuna tasu osutatud teenuste eest on arvestatud kohaliku omavalitsuse ja Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud hinna alusel. Soojusega varustamine on inimestele esmavajalik ja avalikult teenust pakkuvale ettevõtjale on seadusandja näinud ette piirangud nii hinna kui ka muude tingimuste osas. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2498, 17 eurot perioodi 31.10.2007-31.10.2010 eest.
2. Hageja palub välja mõista kostjalt viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude tasumiseni vastavalt VÕS §-le 113 lg
3. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et viivisenõue on põhjendamatu. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on võlausaldajal õigus nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6). Ka käsundita asjaajamisest tuleneva hüvitiskohustuse täitmata jätmise korral peab soodustatu maksma asjaajajale viivist VÕS § 113 järgi. Raha maksmisega viivitamise korral (so. täitmisega viivitamisel) peab arvestama viivise tasumise kohustusega. Kostja pidi ette nägema, et kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 2498, 17 eurot seadusjärgses määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Hagi hind Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (

§ 124

). Hageja palub välja mõista kostjalt võlgnevuse 2840, 25 eurot ja viivise põhiosalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamise päevale järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Ühe aasta viivise summaks on 228, 07 eurot (2840, 25*0, 022%*365). Seega on hagihind 3068, 32 eurot (2840, 25 +228, 07). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (

§ 174

lg 1).

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt so 87, 94 % ulatuses (2698, 02/3068, 23), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskuludest 87, 94 % kostja kanda ja 12, 06 % hageja kanda. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud 780 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 192 eurot (tl 3), hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 108 eurot (tl 65) ja lepingulise esindaja tasu 480 eurot (4*120) käibemaksuga ning viivise menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva 4 2-16-120736 lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (tl 90). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (RKTKm 3-2-1-39-16 p 13). Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga on mõistlik.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja esindaja õigusabikulud kokku 480 eurot (4*120) on põhjendatud osaliselt. Kohus loeb põhjendatud ajaks hagiavalduse koostamiseks 2 tundi tasu 240 eurot (2*120). Kuna hageja arvamus kostja vastusele kattub suuremas osa hagiavalduses märgituga, loeb kohus põhjendatud ajaks ühe tunni kahe tunni asemel, tasu 120 eurot. Seega on põhjendatud esindaja tasu kokku 360 eurot (3*120). Sellele lisandub riigilõiv 300 eurot, mis teeb hageja menetluskuludeks kokku 660 eurot. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus hageja menetluskuludest 660 eurost 87, 94 % so. 580, 40 eurot kostja kanda. Kohus mõistab välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud 580, 40 eurot, sh. riigilõiv 263, 82 eurot (300*87, 94%) ja lepingulise esindaja tasu 316, 58 eurot (360*87, 94 %). Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-65-13 p 16). Hageja kinnitab, et on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (tl 90). Seega mõistab kohus esindaja kulud välja käibemaksuta.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5