← Eesti

2-14-55340/61

Obsah (6)§ 34§ 37§ 35§ 15§ 19§ 29

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Indrek Parrest, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-553

§ 34

lg 3 alusel hüvitama ühisvarasse 79 000 eurot ühisvara vähendamise eest tasutava hüvitisena, millest pool, s.o 39 500 eurot peaks jääma hageja lahusvaraks. Alternatiivse nõude puhul oleks hageja kogunõue kostja vastu seega 43 035 eurot (3535+39 500).

  1. Hageja15.05.2017 lõpliku seisukoha järgi on poolte ühisvara koosseis ja väärtus alljärgnev:           XXX korteriomandid väärtusega vastavalt eksperthinnangule 344 900 eurot; Nordea Bank AB Eesti filiaali vahel 14.10.2008 sõlmitud laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tulenevad laenukohustused jäägiga 214 019 eurot; OÜ C osad väärtusega 0 eurot; OÜ B osad väärtusega 1342 eurot; sõiduk Mercedes-Benz A 160, registreerimismärk XXXXXX, ehitusaasta 1998, tehasetähis XXXXXXXXXXXXXXXXX väärtusega 3000 eurot; sõiduk KYMCO Vitality 50, registreerimismärk KKKK, ehitusaasta 2005, tehasetähis KKKKKKKKKKKKKKKKKK väärtusega 300 eurot; YY ja XX laenulepingutest tulenevad nõuded OÜ C vastu väärtusega 0 eurot; YY panga- ja väärtpaberikontodel olevad rahalised vahendid väärtusega 8896,65 eurot; XX panga- ja väärtpaberikontodel olevad rahalised vahendid väärtusega -2228,25 eurot; Hüvitis ühisvara väärtuse vähendamise eest summas 71 212 eurot. 4
  2. Hageja palus ühisvara jagada selliselt, et hageja ainuomandisse jäävad OÜ B osad ning hageja panga- ja väärtpaberikontodel olevad rahalised vahendid. Kostja ainuomandisse palub hageja jätta XXX kinnistud, OÜ C osad, sõiduki Mercedes-Benz, sõiduki KYMCO Vitality 50, nõuded OÜ C vastu ning kostja panga- ja väärtpaberikontodel olevad rahalised vahendid. Ühtlasi palus hageja kohtul määrata, et poolte ja Nordea Bank AB Eesti filiaali vahel 14.10.2008 sõlmitud laenulepingust nr XXXXXXXXXXX ning selle lisadest ja/või muudatustest tulenevad kohustused jäävad poolte omavahelistes suhetes kostja kanda ning kostja kohustub hüvitama ühisvara väärtuse vähenemise summas 79 000 eurot.
  3. Hageja palus ühisvara jagada lähtudes poolte võrdsuse põhimõttest ning arvestades kummalegi poolele jääva vara väärtust ja hüvitist ühisvara väärtuse vähenemise eest kostjalt välja mõista hüvitise suurusega 107 587,95 eurot. Kostja vastuväited
  4. Kostja ei vaielnud vastu ühisvara jagamisele, kuid ta ei nõustunud hagiavalduses märgitud ühisvara koosseisu, väärtuse ja jagamise viisiga.
  5. Kostja hinnangul on pooltel ühisvara väärtusega 872 014,81 eurot ja kohustusi 285 930 eurot. Kostja soovis enda ainuomandisse ühisvara jagamise tulemusena alljärgnev vara: XXX kinnistu väärtusega 390 000 eurot, laenukohustus Nordea Bank Finland Plc ees summas 285 930 eurot, sõiduk Mercedes-Benz A 160, registreerimismärk XXXXXX, väärtusega 3000 eurot; kostja panga-, väärtpaberikontodel ja pensionifondides olevad rahalised vahendid, koer J väärtusega 1500 eurot.
  6. Hageja ainuomandisse jääb ühisvara jagamise tulemusena alljärgnev vara: OÜ C osa nimiväärtusega 2556 eurot, väärtusega 2 556 eurot, OÜ B osa nimiväärtusega 1342 eurot, väärtusega 1342 eurot, kostja ja OÜ C vahel sõlmitud laenulepingutest tulenev nõue OÜ C vastu summas 372 551,86 eurot, hageja ja OÜ C vahel sõlmitud laenulepingutest tulenev nõue OÜ C vastu summas 59 064,95 eurot, hageja panga-, väärtpaberikontodel ja pensionifondides olevad rahalised vahendid, korteriomand asukohaga RRR Tallinnas ligikaudse väärtusega 40 000 eurot, koer B väärtusega 2000 eurot.
  7. Ühisvara jagamisel tuleb kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest, sest ühisvara tekkis suuremas osas kostja lahusvara arvel. XXX kinnistu osteti ja renoveeriti kostja lahusvara arvel, mille kostja sai JJJ kinnistu müügist. Kostja ostis 5/9 JJJ kinnistust enne hagejaga abiellumist. Järgmise nelja osa ost vormistati kolm kuud pärast abielu sõlmimist, kuid kostja valmistas neid tehinguid ette ja omas vajalikke rahalisi vahendeid enne abielu sõlmimist oma lahusvara arvel. Kolme kuuga ei tekkinud ühisvarasse selleks vajalikku summat. Kostja andis JJJ kinnistu müügist saadud 22 miljonist kroonist 1 miljoni hagejale. XXX kinnistu renoveeris kostja 7 miljoni krooni eest. Hageja ei panustanud XXX kinnistu ostmisesse ega restaureerimisse. Samuti ei tasunud hageja laenu tagasimakseid.
  8. Kostja ei vähendanud poolte ühisvara. Võõrandatud KKK korter ja sõiduauto Lexus ei olnud OÜ C majandustegevuseks vajalikud. Korter tekitas OÜ-le C täiendavaid kulutusi, sest seda kasutas hageja ema, kes ei tasunud üüri ega kõrvalkulusid. Kostjal oli täielik õigus teha tehinguid ilma hageja nõusolekuta. Kui kostja oleks teinud äriühingule kahjuliku tehingu, siis ei vähendaks see äriühingu osa väärtust, sest vara väärtuse asemel oleks bilansis sellisel juhul kajastatud sama väärtusega nõue. Kostja on tehingute väärtuse osa, mis väidetavalt jäi alla turuväärtuse, osaliselt tasaarvestanud enda nõudega OÜ C vastu.
  9. Hageja soovib teenida kostja arvel rahalist kasu. Hageja ei panustanud rahaliselt poolte ühiste laste kasvatamisse. Hageja ostis 03.10.2003 kostjalt saadud 180 000 krooniga korteri, mis pidi saama poolte ühisomandisse, kuid tegelikult sai omanikuks hageja ema. Hiljem 5 lasi hageja oma emal korteri endale kinkida, et vältida korteri poolte ühisvarasse kuulumist. Pärast kostja juurest lahkumist kandis hageja kostja pangakontolt enda kontole 8000 eurot, jättes kostjale vaid 644,72 eurot, mille eest pidi kostja kandma kõik lastega seonduvad kulud. Lisaks võttis hageja pangast laenukrediiti, st ta tegeles ühisvara vähendamisega. Vastuhagi
  10. Kostja esitas 28.10.2014 ühisvara jagamiseks vastuhagi.
  11. Koerad J ja B tuleb jätta kostja ainuomandisse. Koerte väärtus on pea olematu, kuna tegemist on juba vanemate koertega, keda ei õnnestuks müüa. Koerte teineteisest lahutamine kahjustaks koerte psüühikat. Koerad on väga olulised poolte ühistele lastele, kes elavad kostjaga. Kostja soetas koerad oma lahusvara arvelt.
  12. Ühisvara võrdsuse põhimõttest tuleks käesolevas asjas kõrvale kalduda, sest kostja panus ühisvarasse oli hageja omast märkimisväärselt suurem ja ühisvara omandati suuremas osas kostja lahusvara arvelt. Hageja poolt kostja lahusvara 180 000 euro arvelt soetatud RRR korter tuleks arvata ühisvarasse või arvestada korteri omandamist kostja lahusvara arvel osade võrdsusest kõrvalekaldumisel. Ühisvara jagamisel peaks arvestama lahusvara müügist saadud raha muutumist ühisvaraks.
  13. Kostja palus jätta enda ainuomandisse järgmise vara: XXX kinnistu väärtusega 390 000 eurot; laenukohustus Nordea Bank Finland Plc ees summas 285 930 eurot; sõiduk Mercedes-Benz A 160, registreerimismärk XXXXXX, väärtusega 3000 eurot; kostja panga-, väärtpaberikontodel ja pensionifondides olevad rahalised vahendid; koer J soetamise väärtusega 1500 eurot ja koer B soetamise väärtusega 2000 eurot.
  14. Hageja ainuomandisse jääb järgmine vara: OÜ C osa nimiväärtusega 2556 eurot, väärtusega 2556 eurot; OÜ B osa nimiväärtusega 1342 eurot, väärtusega 1342 eurot; kostja ja OÜ C vahel sõlmitud laenulepingutest tulenev nõue OÜ C vastu summas 372 551,86 eurot; hageja ja OÜ C vahel sõlmitud laenulepingutest tulenev nõue OÜ C vastu summas 59 064,95 eurot; hageja panga-, väärtpaberikontodel ja pensionifondides olevad rahalised vahendid; korteriomand asukohaga RRR Tallinnas ligikaudse väärtusega 40 000 eurot.
  15. Selline ühisvara jagamise viis oleks õiglane ja arvestaks asjaoluga, et ühisvara koosneb peamiselt kostja lahusvara arvelt saadust ning kostja pidevast pere nimel tegutsemisest, et tagada perele heaolu.
  16. 26.04.2017 lõplikus seisukohas leidis kostja, et kuivõrd hageja süülise tegevuse tulemusena on ühisvara vähenenud vähemalt 800 000 krooni ehk 51 129 euro võrrat, tuleb nimetatud summa hagejalt ühisvarasse välja mõista

§ 34

lg 3 alusel, millest omakorda pool ehk 25 564 eurot tuleks hagejalt poolte võrdsuse põhimõtet arvestades kostja kasuks välja mõista.

  1. Ühisvara tuleks jagada viisil, et kostjale kuulub ühisvarast 77,5% ja hagejale 22,5% (JJJ ja XXX XX kinnistute müügist saadust kuulub 55% kostja lahusvarasse ning 45% poolte ühisvarasse ehk hagejal on õigus 22,5%-le). Arvestades, et ühisvara väärtuse kasv sai võimalikuks tegelikult üksnes tänu kostja kinnisvaraprojektile ja kostja lahusvarasse kuuluvate esemete arvel, peaks poolte võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumine olema tegelikult veelgi suurem.
  2. Kostja ainuomandisse jääb ühisvara jagamisel järgmine vara:  XXX kinnistu väärtusega 349 900 eurot;  Laenukohustus Nordea Bank Finland Plc ees summas 285 930 eurot; 6  Sõiduk Mercedes-Benz A 160, registreerimismärk XXXXXX, väärtusega 3000 eurot;  YY panga-, väärtpaberikontodel ja pensionifondides olevad rahalised vahendid. Hageja ainuomandisse jääb alljärgnev vara:  OÜ B osa nimiväärtusega 1342 eurot, väärtusega 1342 eurot:  XX panga-, väärtpaberikontodel ja pensionifondides olevad rahalised vahendid;  Korteriomand asukohaga RRR, Tallinn, ligikaudse väärtusega 40 000 eurot.
  3. Kuivõrd hageja on rikastunud kostja lahusvara arvel vähemalt 621 360 euro võrra, tuleb nimetatud osas kalduda poolte võrdsuse põhimõttest kõrvale ja hagejalt välja mõista enamsaadud ühisvara arvel kostja kasuks hüvitis 310 680 eurot. Vastus vastuhagile
  4. Hageja ei vaielnud vastu kostja nõudele jätta mõlemad koerad kostja ainuomandisse.
  5. RRR korter kingiti hagejale tema ema poolt, mistõttu on tegemist hageja lahusvaraga. Korter kuulus enne kinkimist hageja emale, mitte kostjale. Esimese astme kohtu otsus
  6. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja jättis vastuhagi rahuldamata. Kohus jättis OÜ C (registrikood XXXXXXXX) osad, OÜ B (registrikood XXXXXXXX) osa ja hageja pangaja väärtpaberikontodel olevad rahalised vahendid väärtusega -2 228,25 eurot hageja ainuomandisse. Kohus jättis sõiduki Mercedes-Benz A 160 väärtusega 3000 eurot, sõiduki KYMCO Vitality 50 väärtusega 300 eurot, kostja ja hageja laenulepingutest tulenevad nõuded OÜ C vastu väärtusega 0 eurot ning kostja panga- ja väärtpaberikontodel olevad rahalised vahendid väärtusega 8897,64 eurot kostja ainuomandisse. Kohus kohustas hagejat andma nõusoleku ühisomandis olevate korteriomandite jagamiseks selliselt, et korteriomandid asukohaga XXX jäävad kostja ainuomandisse. Samuti kohustas kohus hagejat andma nõusolek korteriomandite omanikukande tegemiseks, millega kantakse korteriomandite ainuomanikuna kinnistusraamatusse kostja. Kohus määras, et hageja, kostja ja Nordea Bank AB Eesti filiaali vahel sõlmitud laenulepingust ning selle lisadest ja/või muudatustest tulenevad kohustused jäävad poolte omavahelistes suhetes kostja kanda. Kohus mõistis kostjalt ühisvarasse hüvitise ühisvara väärtuse vähendamise eest 71 212 eurot. Kostjalt hageja kasuks mõistis kohus enamsaadud ühisvara ja ühisvara väärtuse vähendamise eest hüvitise 106 474,32 eurot. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja enamsaadud ühisvara väärtuse ja ühisvara väärtuse vähendamise eest hüvitis 1113,63 eurot. Kostja nõude koerte jagamiseks jättis kohus läbi vaatamata. Poolte menetluskulud jättis kohus nende endi kanda.
  7. Kohus tuvastas, et pooled abiellusid 24.07.1997 ja abielu lahutati Harju Maakohtu otsusega, mis jõustus 26.06.
  8. Ühisvara koosseis tuleb kindlaks teha 26.06.2014 seisuga.
  9. Pooled sõlmisid kokkuleppe, et koerad jäävad kostjale, mistõttu jättis kohus kostja nõude koerte jagamiseks läbi vaatamata.
  10. Pooled ei vaidle selle üle, et XXX kinnistud on ühisvara ja jäävad kostja ainuomandisse. Vaidlus on kinnistute turuväärtuse üle. 07.07.2015 eksperthinnangu järgi on XXX kinnistute turuväärtus 344 900 eurot. XXX kinnistu jääb kostja ainuomandisse ja hageja on kohustatud andma nõusoleku kinnistusraamatus vastava kande tegemiseks. 7
  11. Puudub vaidlus, et Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga sõlmitud laenulepingust tulenev laenukohustus jääb kostja kanda. Poolte vahel on vaidlus laenukohustuse suuruse üle.

§ 37

lg 11 kohaselt määratakse ühisvara koosseis kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Kohus saab jagada ainult olemasolevat vara. Käesoleval ajal ei ole teada, kas kostja kasutab laenu tähtaja lõpuni või maksab selle varem ära. Seega ei saa intressi maksmise kohustust ühisvaraks arvestada, kuna see kuulub tasumisele tulevikus.

§ 35lg 3 kohaselt lõpeb varaühisuse varasuhe, kui abielu lahutatakse.

Nordea Bank AB Eesti filiaali poolt väljastatud tõendi kohaselt oli laenujääk 26.06.2014 seisuga 214 019 eurot. Laenu tagastamise kohustus 214 019 eurot jääb poolte omavahelises suhtes kostja kanda.

  1. Kuigi menetluse kestel (s.o 27.11.2015) on OÜ C äriregistrist kustutatud, ei ole OÜ C osad ühisvara koosseisust välistatud. Osade väärtuseks on 0 eurot. Kuna majandusaasta aruandes näidatud põhitegevusalaks oli juuksuri- ja muu iluteenindus ning hageja töötas OÜ-s C, tuleb OÜ C osad jätta hageja ainuomandisse.
  2. Poolte vahel puudub vaidlus, et ühisvara koosseisu kuulub OÜ B osa nimiväärtusega 1342 eurot ja et nimetatud osa jääb hageja ainuomandisse.
  3. Poolte vahel puudub vaidlus, et ühisvara koosseisu kuulub sõiduk Mercedes-Benz A 160, registreerimismärk XXXXXX, ehitusaasta 1998, tehasetähis XXXXXXXXXXXXXXXXX, mille omanikuna on registreeritud kostja, väärtusega 3000 eurot. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et sõiduk jääb kostja ainuomandisse.
  4. Poolte vahel puudub vaidlus, et ühisvara koosseisu kuulub sõiduk KYMCO Vitality 50, registreerimismärk KKKK, ehitusaasta 2005, tehasetähis KKKKKKKKKKKKKKKKKK, mille omanikuna on registreeritud hageja, väärtusega 300 eurot. Hageja palus jätta nimetatud sõiduki kostja ainuomandisse. Kostja ei esitanud sellele vastuväiteid. Sõiduk KYMCO Vitality 50 jääb kostja ainuomandisse.
  5. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et ühisvara hulka kuuluvad laenulepingutest tulenevad nõuded OÜ C vastu. Ekspertiisiakti kohaselt oli poolte nõuete turuväärtus 01.07.2015 seisuga 379 eurot. 27.11.2015 on osaühing äriregistrist kustutatud. Ekspert leidis, et laenunõuete turuväärtus on KKK korteriomandi ja sõiduauto Lexus RX 350 võõrandamisega langenud. Kinnistu müük alla turuväärtuse vähendas ettevõtte netovara ja osanike laenunõuete turuväärtust hinnanguliselt 46 750 euro võrra. Nõuded OÜ C vastu on alles ja OÜ C kustutamine seda ei mõjuta. Osa väärtus ei puutu asjasse. Vastupidine lahendus viiks olukorrani, kus abikaasa saaks süüliselt vähendada ühisvaraks oleva ettevõtte väärtust, selle likvideerida ja selliselt pääseda võimalikest kahjunõuetest. Kuna kostja võõrandas OÜ-le C kuuluva vara ja vähendas sellega laenunõuete turuväärtust, jätab kohus poolte laenunõuded OÜ C vastu väärtusega 0 eurot kostja ainuomandisse.
  6. Kostjal oli 26.06.2014 seisuga panga- ja väärtpaberikontodel rahalisi vahendeid 8897,64 eurot, mis jäävad kostja ainuomandisse. Hagejal oli 26.06.2014 seisuga panga- ja väärtpaberikontodel rahalisi vahendeid – 2228,25 eurot, mis jäävad hageja ainuomandisse.
  7. Toimiku materjalidest nähtuvalt omandas hageja RRR Tallinnas (praegu RRR) korteriomandi 08.01.2008 notariaalselt tõestatud kinkelepinguga oma emalt AA-lt. Tehingu tegemise ajal kehtinud

§ 15lg 1 kohaselt on kinke teel omandatud vara abikaasa lahusvaraks.

Seega kuulub korteriomand RRR Tallinnas hageja lahusvara hulka. 40.

§ 34

lg 3 kohaselt kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. 8

  1. Riiklikult tunnustatud ekspert AV poolt koostatud ekspertiisiakti p 3 kohaselt oleks ulatunud osanike laenunõuete summaarne jääk väärtuspäeva seisuga 110 194 euroni ning nende laenunõuete turuväärtus 71 212 euroni, kui kostja ei oleks 20.06.2013 võõrandanud OÜ-le C kuulunud korteriomandit asukohaga KKK (registriosa nr XXXXXXX) ning 22.06.2013 OÜ-le C kuulunud sõiduautot Lexus RX 350 (reg nr XXXXXX), arvestades nimetatud vara turuväärtust ning eeldades, et muid kohustusi OÜ-l C ei ole. Kui kostja ei oleks neid tehinguid teinud, oleks jagatavate laenunõuete turuväärtus ulatunud 71 212 euroni. Antud summa näol on tegemist kahjuga, mille kostja peab ühisvarasse hüvitama, kuivõrd nimetatud summa ulatuses on kostja ilma hageja nõusolekuta tehtud tehingutega süüliselt vähendanud poolte ühisvara väärtust.
  2. Toimiku materjalidest nähtub, et pooled sõlmisid 28.10.1997 AS-ga Eesti Hoiupank laenulepingu Tallinnas, JJJ asuva elamu ostmiseks. Laenusumma suuruseks oli 37 500 Saksa marka, s.o umbes 300 400 krooni ja 19 200 eurot. Nimetatud laenu arvelt tasuti ka 29.10.1997 sõlmitud JJJ mõttelise osade müügilepingute alusel AJ-le 150 000 krooni ja RK-le 50 000 krooni. JJJ kinnistu on erastatud ja seejärel kinnistatud poolte abielu ajal. Kinnistusraamatu kanne on tehtud 29.11.
  4. Maa ostueesõigusega erastamise korral tekib erastatud maale abikaasade ühisomand. JJJ kinnistu väärtust ei saa tõendada 05.07.2006 ostu-müügilepinguga, kuna nimetatud lepingust taganeti. Seega õiguslikke tagajärgi kostja viidatud müügilepingul ei olnud. Hageja on tõendanud, et JJJ kinnistu soetamiseks võtsid pooled abielu ajal ühiselt laenu. Tunnistaja UU on üksnes kinnitanud, et 1996.a on kostja saanud vanemate korteri müügist mingit raha, kuid ütlustest ei selgu, kelle poolt, millal ja millises summas raha üle anti. Isegi kui UU ütlustega oleks võimalik tõendada, et kostja on vanematelt mingit raha saanud, siis ei saa tema ütlustega tõendada seda, milleks kostja raha kasutas. Lisaks toimus J kinnistu mõtteliste osade omandamine kinkelepingu alusel (kinge on tasuta tehing) ning laenulepingu alusel saadud rahast tasuti 29.10.1997 sõlmitud JJJ mõttelise osade müügilepingute alusel AJ-le 150 000 krooni ja RK-le 50 000 krooni.
  5. Isegi kui kostja poolt enne abielu soetatud J kinnistu osad võiks anda aluse kalduda ühisvara jagamisel kõrvale poolte võrdsusest, saaks see toimuda juhul, kui tõendatud oleks, et kostja on oma lahusvaraks olnud vara panustanud poolte ühisvarasse. Jääb arusaamatuks, milline hetkel eksisteeriv ja jagatav ühisvara on omandatud kostja lahusvara arvelt. Isegi kui osa J kinnistu müügist saadud tulust oleks käsitletav kostja lahusvarana, ei ole ta tõendanud, et ta on selle vara kunagi ühisvarasse panustanud. Kohus saab ühisvarana jagada pooltel olemasolevat vara ja võimalik ei ole olukord, kus üks abikaasa peab tasuma teisele hüvitisi vara eest, mida ei eksisteeri.
  6. Nõustuda ei saa kostja seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud tema poolt ühisvarasse panustamist. Ühisvara jagamise menetluses ei peagi pooled tõendama ühisvarasse panustamist. Nii praegu kehtiva kui ka varem kehtinud perekonnaseaduse kohaselt eeldatakse, et abikaasade osad ühisvaras on võrdsed (

§ 37

lg 3, 1995

§ 19lg 1).

Juhul, kui üks pooltest leiab, et ühisvara tuleb jagada teisiti, peab just tema oma väiteid tõendama, mitte vastupidi. Tõendamist ei leidnud kostja väide, et tema lahusvara arvel tehtud panus ühisvarasse on vähemalt 621 360 eurot. Kostja nõue mõista hagejalt välja hüvitis 310 680 eurot enamsaadud ühisvara eest jääb rahuldamata. 46. Kostja ei saa esitada

§ 34

lg 3 alusel hageja vastu nõuet süülise tegevuse tulemusena ühisvara vähendamise eest hüvitise saamiseks. Kostja poolt osundatud kahjulik tehing toimus 15.07.2006, mil kehtis eelmine perekonnaseadus, mis sellise nõude esitamist ei võimalda. Lisaks ei puutu käesolevasse tsiviilasjasse, kas ja missugustel tingimustel on sõlmitud kokkuleppeid OO-ga. 9

  1. Poolte ühisvara jagamisel ei tule kõrvale kalduda abikaasade võrdsuse põhimõttest. Kostja ja tema venna vahelised laenusuhted on lõppenud ja need ei oma käesolevas asjas tähtsust. Laenuna antud ja ka tagasi makstud raha ei saa olla kostja lahusvaraks, mille arvel saaks olla toimunud ühisvara väärtuse suurenemine. Ka see, et kostja ja tema ema on teinud poolte abielu ajal vastastikuseid ülekandeid, ei oma ühisvara jagamisel tähtsust. Asjasse ei puutu ka kostja väited kodutehnika, mööbli ja remondiesemete soetamise kohta. Poolte võrdsuse põhimõttest kõrvale kaldumiseks peab pool esmalt tõendama lahusvara olemasolu ning seejärel lahusvara panustamise ühisvarasse. Kostja seda ei tõendanud.
  2. Vara jagamise tulemusena jääb hagejale positiivset vara 1342 eurot ja kostjale 143 078,64 eurot. Mõlema poole lahusvaraks peaks jääma vara väärtuses 72 210,32 eurot. Seega on hagejal kostja vastu enamsaadud ühisvara väärtuse eest hüvitise maksmise nõue summas 70 868,32 eurot. Pool kostja poolt ühisvara vähendamise eest ühisvarasse tasutavast hüvitisest, s.o 35 606 eurot jääb hageja lahusvaraks. Hageja kogunõue kostja vastu on 106 474,32 eurot (70 868,32 + 35 606). Hageja nõudest (107 587,95) jääb rahuldamata 1113,63 eurot. Apellatsioonkaebus
  3. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta rahuldamata hageja hüvitisenõue enamsaadud ühisvara väärtuse ning ühisvara väärtuse vähendamise eest, rahuldada kostja vastuhagi ja jagada ühisvara kostja vastuhagi p-s 2.5 määratud viisil, kaldudes kostja kasuks kõrvale osade võrdsusest ühisvara jagamisel. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Alternatiivselt palus kostja saata tühistatud osas asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
  4. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkus menetlusõiguse norme. Kohus hindas asjaolusid vääralt ning rikkus otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse põhimõtteid. Kohtu järeldused ei tulene asjas tuvastatud asjaoludest ja need on nii faktiliselt kui ka õiguslikult motiveerimata. Kohus eiras kostja põhjendusi ja jättis need hindamata, samas omistades hageja seisukohtadele põhjendamatult suurt kaalu.
  5. Kohus leidis ebaõigesti, et intressi maksmise kohustust ei saa arvestada ühisvara hulka. Ühisvaraks on laenukohustus kui varaüksus tervikuna, mille lahutamatuks osaks on ka tulevikus tekkivad ja selgelt määratletavad intressikohustused kui kõrvalkohustused. Intressikohustus ei lõpe pärast ühisvara jagamist, sest vähemalt ühel abikaasadest tuleb seda täita. Laenu ennetähtaegselt tasumine on hüpoteetiline ja ebatõenäoline. Tulevikus tekkivat intressikohustust tuleb käsitleda sellise varana, mille ühele abikaasale üleandmisega suureneb teise abikaasa positiivse vara väärtus ja seeläbi tuleb vähendada hageja kasuks välja mõistetud enamsaadud ühisvara väärtust.
  6. Kohus jättis kostja esitatud tõendid tähelepanuta või andis neile ebaõige hinnangu. Kohus ei põhjendanud, millest tulenevalt on hageja ema ütlused suurema kaaluga kui kostja venna ütlused, arvestades, et rahaliste vahendite liikumine on dokumentaalsete tõenditega tõendatud. Tõendamata on hageja ema majanduslik võimekus osta RRR korteriomand. Seda ei ole võimalik tõendada üksnes hageja ema ütlustega. Hageja peaks sularaha liikumise kohta esitama sellised tõendid, mis viitaksid sellele, et hageja emal kui füüsilisel isikul võis sularaha 180 000 krooni olemas olla. Eluliselt ebausutavad on tunnistaja väited, et ta ei mäleta oma töötasu suurust, mida ta igakuiselt kokku hoidis, et TTT tasus töötajatele palka sularahas, et ta sai töötasu Soome Vabariigis makstava töötasu määra järgi, et koristajana, ettekandjana ja õmblejana töötav isik suudab koguda ning kokku hoida sularaha, millest on võimalik soetada korter kesklinnas ja et tal on piisavaid vahendeid ka kinnisvara 10 investeeringutega tegelemiseks ja et puuduvad dokumentaalsed tõendid tema sissetulekute kohta. Lisaks võõrandati 2008.a omandatud korter tunnistaja poja poolt tunnistajale ning 2015.a võõrandati see pojale tagasi, st hageja ja tunnistaja poeg kasutasid tunnistajat kinnisvara omandamisel variisikuna.
  7. RRR kinnisasi oleks tulnud lugeda ühisvaraks. Kostja tõendas UU ütlustega 180 000 krooni sularaha üleandmise kostjale ja selle summa eest selle korteriomandi ostmist. Dokumentaalsete tõenditega on tõendatud kostja majanduslik võimekus nimetatud summadega opereerida.
  8. Kohus ei täitnud selgitamiskohustust, kuna ei selgitanud kostjale, et

§ 34lg 3 kohane kahju tekkimine ja vastava nõude eeldused võivad olla täidetud.

Maakohus tegi selles osas üllatusliku otsuse. Kohus oleks pidanud arvestama ka sellega, et hageja ei tagastanud kostjalt saadud 8000 eurot ühisvarasse. 55. Kohus tugines kostjalt ühisvara väärtuse vähendamise eest hüvitise väljamõistmisel AV eksperthinnangule. Ekspert väljus oma pädevuse piirest ja andis õigusliku seisukoha. Otsusest ei nähtu kohtu poolt

§ 34

lg 3 kohaldamise eelduste hindamist ega VÕS §-st 1043 tuleneva kahjunõude eelduste täitmist. Maakohus ei tuvastanud kostja süülist tegevust. Hageja ei täitnud tõendamiskoormist, sest ta ei tõendanud süülist tegevust, ühisvara väärtuse vähenemist ega saadud hüvede laekumist kostja lahusvarasse. Laenu tagastamisest saadu panustati ühiselu huvides. Juhul kui kostja arvelduskontol olevaid vahendeid käsitleda varana, mille kostja sai süüliselt OÜ C varade arvel, on kohus kahekordselt käsitlenud kostja arvelduskontodel olevaid vahendeid kostja positiivse varana ning samal ajal mõistnud ühisvarasse väidetavalt kostja poolt tekitatud kahju hüvitise, mis samaaegselt seondub OÜ C poolt kostja arvelduskontole tasutud rahaliste vahenditega. Kostja ei kasutanud OÜ-st C saadud hüvesid ühisvara väärtuse vähendamiseks, mis võiks anda teoreetilise aluse kahjunõude rahuldamiseks. 56. Tulenevalt eksperthinnangust moodustus poolte laenunõuete jääk 31.12.2010 seisuga 159 850 eurot. Abikaasade laenunõuded tekkisid seoses rahaülekannete tegemisega OÜ-sse C JJJ ja J kinnistute müümisest saadud rahast. Vähemalt 621 360 eurot sellest on käsitletav kostja lahusvarana, kuna 5/9 J kinnistust oli kostja lahusvara. Eeltoodu annab aluse kalduda kõrvale abikaasa osade võrdsuse põhimõttest. OÜ C vastu olevate laenunõuete jagamisel pidi kohus kõrvale kalduma poolte võrdsuse põhimõttest. Objektiivselt ei saa asuda seisukohale, et XXX kinnisasi ja OÜ C laenunõuded on täies ulatuses omandatud ühisvara arvel ning lahusvaraks olnud 621 360 eurot kasutati lihtsalt ära ühiselu huvides. Kuna kostja lahusvara oli vähemalt 5/9 ulatuses, siis pidi kostjale jääma 77,5% ühisvarast ja hagejale 22,5% ühisvarast ning samas proportsioonis jaotub ka laenunõue OÜ C vastu. Isegi juhul kui oleks tõendatud

§ 34

lg-s 3 sätestatud kahju tekitamine, moodustuks hagejale väljamõistetav hüvitis 16 022,7 eurot (22,5% laenunõude väärtusest). Alternatiivselt tuleks hüvitise jagamisel kalduda kõrvale poolte võrdsuse põhimõttest kostja kasuks 77,5% ulatuses või lugeda hüvitis 77,5% ulatuses kostja lahusvaraks.

  1. OÜ C poolt sõiduki Lexus omandamiseks hageja kontole 1 000 000 krooni kandmine sai võimalikuks kostja lahusvaraks olnud kinnisvaraprojekti eduka realiseerimise tulemusena. Seega on sõiduki osas välistatud süüline kahju tekitamine.
  2. 15.09.2005 sõlmitud laenulepingu kohaselt võeti XXX korteriomandite soetamiseks laenu 179 067 eurot. Seega oli nimetatud kinnisasjade väärtus 2005.a. summas 179 067 eurot. Samas tuleb vastavalt 07.07.2015 eksperthinnangule XXX korteriomandite väärtuseks lugeda 344 900 eurot. Seega panustasid pooled XXX korteriomandite väärtuse tõstmiseks vähemalt 165 833 eurot. Kinnisasjade parendamisse panustas kostja vähemalt 5/9 osas oma lahusvara, st 92 129 eurot. Ülejäänud 73 704 euro ulatuses panustati kinnistu parendamisse 11 poolte ühisvara. Seega tulnuks vähemalt 92 129 euro osas kalduda XXX kinnistute jagamisel kostja kasuks kõrvale poolte võrdsuse põhimõttest. Kohus oleks pidanud jagama 76,7% kinnistust kostjale ja 23,3% kinnistust hagejale. Seega on hagejal õigus saada XXX kinnistust tulenevat hüvitist 172 450 euro asemel 80 361 eurot.
  3. JJJ kinnistu omandati täies ulatuses lahusvara arvel, mistõttu on kostjale põhjendatud hüvitis 1 118 453 eurot. Igal juhul on hüvitis vähemalt 621 360 eurot, st 5/9 kinnistu müügist saadud rahast.
  4. Arvestades kostja lahusvara panust ühisvarasse pidi maakohus oma otsuses kostja kasuks olulisel määral kalduma kõrvale abikaasade võrdsuse põhimõttest, mistõttu tulnuks rahuldamata jätta ka hageja nõue enamsaadud ühisvara väärtuse hüvitamiseks.
  5. Hageja ei tõendanud enda panust ühisvarasse. Kostja poolt aastatel 2005-2009 hagejale tehtud rahaülekanded summas 93 077 eurot ei olnud tavapärased vastastikused kanded. Selles olukorras on ebaõiglane kostjalt veel täiendava rahalise hüvitise nõudmine. Vastuapellatsioonkaebus
  6. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis poolte kantud menetluskulud nende endi kanda. Hageja taotleb vaidlustatud osas uue otsuse tegemist, millega jäetakse poolte menetluskulud kostja kanda.
  7. Kohtuotsus on põhjendamata ja vastuolus kohtu enda poolt menetluses tuvastatud asjaoludega. Kohtumenetlus on tingitud kostja pahausksest käitumisest, mis tekitas hagejale kulusid. Menetluskulude hageja kanda jätmine ei ole õiglane ega põhjendatud.
  8. Maakohus ei arvestanud, et kohus rahuldas hagi sarnases ulatuses, nagu pakkus hageja kompromissina. See annab aluse jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja tegi istungil ettepaneku lahendada vaidlus kompromissiga selliselt, et kostja tasub talle hüvitise summas ca 100 000 eurot. Kostja ei nõustunud kompromissiga. Kohus mõistis välja hüvitise 106 474,32 eurot, st suuremas ulatuses, kui hageja kostjale kompromissi korras pakkus. Kostjalt oleks pidanud hageja kasuks välja mõistma menetluskulude hüvitamiseks 10 075,50 eurot. Vastused apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele
  9. Pooled vaidlevad teineteise kaebustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
  10. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus jättis OÜ C (registrikood XXXXXXXX) osad, OÜ B (registrikood XXXXXXXX) osa ning hageja panga- ja väärtpaberikontodel olevad rahalised vahendid väärtusega -2 228,25 eurot hageja ainuomandisse ning sõiduki Mercedes-Benz A 160 väärtusega 3000 eurot, kostja panga- ja väärtpaberikontodel olevad rahalised vahendid väärtusega 8897,64 eurot ja korteriomandid asukohaga XXX, Tallinnas kostja ainuomandisse ning kohustas hagejat andma nõusoleku korteriomandite omanikukande tegemiseks, millega kantakse korteriomandite ainuomanikuna kinnistusraamatusse kostja. Ka ei ole kohtuotsust vaidlustatud osas, millega kohus jättis hageja, kostja ja Nordea Bank AB Eesti filiaali vahel sõlmitud laenulepingust ning selle lisadest ja/või muudatustest tulenevad kohustused poolte omavahelistes suhetes kostja kanda ja läbi vaatamata kostja nõude koerte jagamiseks. 12
  11. Maakohtu otsus on vaidlustatud osas, millega kohus jättis sõiduki KYMCO Vitality 50 väärtusega 300 eurot ning poolte laenulepingutest tulenevad nõuded OÜ C vastu väärtusega 0 eurot kostja ainuomandisse. Poolte laenulepingutest tulenevad nõuded OÜ C vastu soovib kostja jätta hageja ainuomandisse. Ka on maakohtu otsus vaidlustatud osas, millega kohus mõistis kostjalt ühisvarasse hüvitise ühisvara väärtuse vähendamise eest 71 212 eurot ning kostjalt hageja kasuks enamsaadud ühisvara ja ühisvara väärtuse vähendamise eest hüvitise 106 474,32 eurot, ei jaganud ühisvarana korteriomandit asukohaga RRR Tallinnas, samuti menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
  12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada, s.o kostjalt YY-lt ühisvarasse välja mõistetud hüvitise osas, ning osaliselt, s.o 70 868,32 eurot ületavas summas hageja kasuks välja mõistetud hüvitise osas, samuti riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude (ekspertiisitasu) osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse. Muus osas jääb TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
  13. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus märkis otsuses ebaõigesti, et kostja vastuhagi jääb rahuldamata. Osade asjade jagamise osas olid hagiavalduses ja vastuhagiavalduses esitatud nõuded kattuvad selles, kellele ja millise väärtusega asi ühisvara jagamisel jääb (sõiduk Mercedes-Benz, poolte panga-, väärtpaberikontodel ja pensionifondides olevad rahalised vahendid, OÜ B osad). Samuti taotlesid mõlemad pooled, et kinnistu XXX ja laenukohustus Nordea Bank AB Eesti filiaali ees jääb kostjale, kuid vaidlus oli nende rahalise suuruse üle. Seega rahuldati nii hagi kui ka vastuhagi osaliselt.
  14. Kostja palus apellatsioonkaebuses jagada poolte ühisvara 29.10.2014 esitatud vastuhagi p-s 2.5 määratud viisil. Vastuhagiavalduse p 2.5 ei taotlenud kostja sõiduki KYMCO Vitality 50 jagamist. Selle jagamist soovis hageja. Apellatsioonkaebus ei sisalda põhjendusi selle kohta, miks on maakohtu otsus nimetatud sõiduki kostjale jätmise kohta ebaõige. Ringkonnakohtul puudub alus selle sõiduki jagamiseks teistsugusel viisil. Seega jääb kohtuotsus selles osas muutmata.
  15. Kostja soovil jättis kohus laenu tagastamise kohustuse poolte omavahelises suhtes tema kanda. Maakohus jagas poolte ja Nordea Bank AB Eesti filiaali vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused õigesti lähtudes laenu jäägist, mis oli panga tõendi kohaselt 26.06.2014 seisuga (abielu lahutamise aeg) 214 019 eurot (I kd lk 33). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et tulevikus makstavat intressi ei saa ühisvarana jagada. Maakohus on oma seisukohta piisavas ulatuses põhjendanud. Intress on tasu laenu kasutamise eest ja kuna kostja soovis jätkata laenu kasutamist üksi, jääb tema kanda ka intressi maksmise kohustus. Lisaks jääb kostjale ka laenu eest ostetud asi.
  16. Maakohus tuvastas õigesti, et korteriomand asukohaga RRR (varasem aadress RRR) Tallinnas on hageja lahusvara. Ringkonnakohus ei jaga kostja seisukohta, et maakohus jättis selles osas kostja tõendid tähelepanuta või andis nendele ebaõige hinnangu. Maakohus põhjendas otsuses, milliste asjaolude ja tõendite alusel kohus sellise järelduseni jõudis, samuti seda, milliseid asjaolusid ja tõendeid ning miks kohus ei arvestanud.
  17. Asja materjalist nähtub, et korteri asukohaga RRR Tallinnas ostis hageja ema AA 03.10.2003 võlaõigusliku müügilepinguga 180 000 krooni eest EL-lt (I kd lk 167-171). RRR elamumaa kinnistati 28.11.2005 ja omanikuna kanti kinnistusraamatusse AA (III kd lk 123-124). Eelnimetatud korteriomandi omandas hageja oma emalt AA-lt 08.01.2008 13 sõlmitud kinkelepingu ja asjaõiguslepingu alusel (I kd lk 172-180) ning hageja kanti omanikuna kinnistusraamatusse 10.01.2008 (III kd lk 124). Kinke teel saadud vara on hageja lahusvara ja ühisvara jagamisel seda ei arvestata.
  18. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas hageja ema AA ostis selle korteri enda või mõnelt teiselt isikult saadud raha eest. Ka siis, kui ta oleks ostnud korteri kostjalt saadud raha eest, nagu kostja väidab, ei saaks korteriomandit lugeda abikaasade ühisvaraks ja seda jagada. Seetõttu ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust tunnistajate AA ütlused selle kohta, et tal oli endal korteri ostmiseks vajalik raha olemas ega UU ütlused selle kohta, et ta andis kostjale 2003.a sularaha 180 000 krooni. Ringkonnakohus ei käsitle seetõttu pikemalt apellatsioonkaebuse väiteid, mis puudutavad tunnistajate ütluste sisu ja usaldusväärsust.
  19. Ringkonnakohus ei nõustu kostja etteheitega, et maakohus ei täitnud selgitamiskohustust, kuna ei selgitanud kostjale, kas

§ 34lg 3 kohase hüvitise nõude eeldused võivad olla täidetud või mitte.

Selgitamiskohustus ei tähenda seda, et kohus peaks pooltele menetluse käigus ütlema, kas nõue kuulub rahuldamisele või mitte. TsMS § 438 järgi hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. 76.

§ 34

lg 3 kohaselt, kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Seega tuleb ühisvara suurendada hüvitise võrra juhul, kui kohus tuvastab, et üks abikaasa on ühisvara vähendanud süüliselt või teinud tehingu abikaasa tahteavalduseta.

§ 29

lg 1 esimese lause kohaselt, kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. 77. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väited, et maakohus rajas otsuse üksnes eksperdi arvamusele ja ei kontrollinud, kas

§ 34lg 3 kohaldamise eeldused on täidetud.

78. Hageja tugines

§ 34

lg 3 alusel nõuet esitades sellele, et kostja müüs OÜ-le C kuulunud korteriomandi ja auto hageja kui osaühingu osaniku ning juhatuse liikme nõusolekuta, need tehingud on näilikud või alternatiivselt tehtud äärmiselt kahjulikel tingimustel, sest vara võõrandati alla turuväärtuse ja selle tulemusena vähenes poolte OÜ C vastu olevate laenunõuete turuväärtus. Maakohus leidis, et kostja tegi eelnimetatud tehingud hageja nõusolekuta ja on süüliselt ühisvara väärtust vähendanud, kuid kohus ei põhjendanud, miks pidi osaühingu vara müümiseks olema hageja kui abikaasa nõusolek ja milles seisneb antud juhul kostja kui abikaasa süüline käitumine, mis annaks aluse hüvitise väljamõistmiseks

§ 34lg 3 järgi.

79. Vaidlust ei ole selle üle, et 20.06.2013 müüdi OÜ-le C kuulunud korteriomand asukohaga KKK Tallinnas 18 250 euro eest ja 22.06.2013 sõiduauto Lexus RX 350 7000 euro eest. OÜ-t C esindas tehingute tegemisel kostja kui juhatuse liige (I kd lk 41-46, 50). Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt nõude alusena esile toodud asjaolud ei võimalda

§ 34lg 3 alusel hüvitist välja mõista.

  1. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa samastada kostja kui abikaasa ja kostja kui osaühingu juhatuse liikme tegevust. Kui kostja rikkus juhatuse liikmena oma kohustusi ja tekitas vara müümisega osaühingule kahju, vastutab ta tekitatud kahju eest äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 järgi. ÄS § 187 lg 4 järgi võib sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud kahju hüvitamist osaühingule nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Sama põhimõte on sätestatud TsÜS § 37 lg-tes 1 ja
  2. Ringkonnakohus leiab, et juhatuse liikme tegevust äriühingu juhtimisel ei saa hinnata 14 ühisvara jagamise vaidluse raames. Kuna hageja nõue

§ 34

lg-s 3 sätestatud hüvitise saamiseks ei kuulu rahuldamisele, ei oma asja lahendamisel tõendina tähtsust AV eksperthinnang laenulepingutest tulenevate nõuete väärtuse kindlakstegemiseks (III kd lk 70-71). Samuti ei oma tähtsust kostja väited selle kohta, kuidas laenunõuded tekkisid, kelle raha eest osteti osaühingule auto, kuidas kostja OÜ C kassast saadud sularaha kasutas ja et sellest rahast kanti hageja pangakontole 27.06.2013 kostja kontolt 8000 eurot. Pooled olid 27.06.2013 abielus, sel ajal olid rahalised vahendid abikaasade ühisomandis ja ühe abikaasa kontolt teise abikaasa kontole raha kandmisega ei muutunud see raha saaja lahusvaraks.

  1. Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väitega, et laenunõuete jagamisel oleks tulnud kõrvale kalduda poolte võrdsuse põhimõttest. Kuna OÜ C kustutati äriregistrist 27.11.2015, leidis maakohus põhjendatult, et jagatavate laenunõuete väärtus on 0 eurot. Seda ei ole kostja apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Seega ei oma tähtsust, milline protsent 0 väärtusega laenunõuetest jätta kostjale ja milline hagejale.
  2. Maakohtus ei leidnud tõendamist kostja väide, et ta panustas korteriomandite XXX parendamisse 5/9 osas oma lahusvara. Seega ei olnud kohtul alust kalduda korteriomandite jagamisel kõrvale poolte võrdsuse põhimõttest. Maakohus on oma seisukohta piisavas ulatuses põhjendanud. Maakohus leidis õigesti ka seda, et hageja ei pidanud tõendama, kui palju ta ühisvarasse panustas. Ringkonnakohus ei korda eelnimetatud osas TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu otsuse põhjendusi.
  3. Vastuseks vastuapellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohus lähtus menetluskulude jaotamisel õigesti TsMS § 164 lg-st 1, kui jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 2 järgi võib kohus jagada kulud ka erinevalt sama paragrahvi lg-s 1 sätestatust, kuid kohtul ei ole kohustust seda teha. Maakohus põhjendas piisavas ulatuses, miks ta jättis menetluskulud antud juhul poolte endi kanda.
  4. Menetluskulude TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisel Eesti Vabariigi kasuks lähtus maakohus ebaõigesti 10.06.2015 kohtumäärusest, millega anti hagejale menetlusabi finantsekspertiisi läbiviimise kulude tasumiseks 3000 euro suuruses summas (III kd lk 46-47). Eksperdi tasuti tegelikult 2700 eurot (III kd lk 185), millega maakohus oleks pidanud otsuse tegemisel arvestama.
  5. Kuna ringkonnakohus jätab hageja nõude

§ 34

lg 3 alusel hüvitise ühisvarasse väljamõistmiseks rahuldamata ja eksperdi arvamuse tõendina arvestamata, tuleb hagejal hüvitada Eesti Vabariigile ekspertiisikulud 2700 euro suuruses. Nimetatud summa tuleb TsMS § 179 lg 5 järgi tasuda kohtuotsuse jõustumisest 15 päeva jooksul ja lg 9 alusel tuleb nõude tasumisega viivitamise korral hagejal tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

  1. Ringkonnakohtu otsusega rahuldatakse osaliselt apellatsioonkaebus. Vastuapellatsioonkaebus, millega vaidlustati üksnes menetluskulude jaotust, jääb rahuldamata. Ringkonnakohus teeb osaliselt uue otsuse ning lõpptulemusena rahuldatakse hagi ja vastuhagi osaliselt. Ringkonnakohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel kõik maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud poolte menetluskulud nende endi kanda. Taotluse lahendamine
  2. XX esitas 03.04.2018 ringkonnakohtule taotluse määrata kohtuotsuses, et XX on kohustatud andma nõusoleku (kinnistusraamatuseaduse § 34 ¹ lg 1 tähenduses) korteriomandite (registriosa nr XXXXXXXX ja YYYYYYYYY) teise jao omanikukande tegemiseks, millega kantakse korteriomandite ainuomanikuna kinnistusraamatusse YY, 15 pärast seda, kui YY on tasunud XX-le kohtuotsusega välja mõistetud rahalise hüvitise. YY palus jätta taotluse läbi vaatamata või rahuldamata, kuna see on esitatud hilinemisega.
  3. Ringkonnakohus leiab, et taotluse esitamine on lubatav ja see on esitatud kohtu poolt 28.03.2018 kirjas määratud tähtajaks, milleks oli 03.04.
  4. Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Olukorras, kus ühele kaasomanikule (ühisomanikule) jääb tema soovil ese ja ta peab maksma teisele kaasomanikule (ühisomanikule) kaotatud omandi eest hüvitist, on põhjendatud siduda hüvitise sissenõudmine otsuse resolutsioonis vastastikku omandamiseks vajalike tahteavalduste andmisega (TMS § 21), vältimaks nii eseme omandamist hüvitist maksmata kui hüvitise sissenõudmist omandi üleminekut tagamata (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-14-17, p 26.1). Seda saab menetlusosaline taotleda ka apellatsioonimenetluses. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Indrek Parrest Ande Tänav 16

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.