Obsah (11)

§ 396§ 397§ 76§ 100§ 101§ 402§ 416§ 65§ 69§ 94§ 6

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-17-12202 Otsuse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2018.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi Coop Liising AS (end Krediidipanga

) § 8 lg 2 on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga laenuandja andma laenusaajale laenu, laenusaaja aga kohustub tagasi maksa sama rahasumma.

§ 397lg 1 tulenevalt tuleb majandus- või kusetegevuses antud laenult maksta intressi.

Kohustus tuleb täita vastavalt lepingu või seadusele (

§ 76lg 1).

4 Kohustuse kohane täitmine on ühtlasi võlausaldaja nõudeõiguse ning sellega ka kogu võlasuhte lõppemise alus. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kostjad laenulepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kuna laenumakseid tähtaegselt ei tasutud, on tegemist kohustuse rikkumisega

§ 100

mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse

§ 101

sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks (sh õiguse rahalise kohustusega viivitamisel nõuda viivist, samuti öelda leping üles

§ 101lg 1 p 4, 6) 10.

Poolte vahel sõlmitud laenulepingud on tarbijakrediidilepingud

§ 402

mõttes (so krediidileping, mille pooleks on majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja ning tarbijast krediidivõtja). Tarbijakrediidilepingu regulatsiooni erinevuse põhjuseks võrreldes tavalise laenulepingu regulatsioonist on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste suurema kaitsmise vajadus.

§ 416

reguleerib tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eelduseid.

§ 416

lg 1 järgi võib tarbijakrediidilepingu makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja makse tasumiseks koos avaldusega, et ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Hageja on eelsätestatud nõuded täitnud. Laenulepingute ülesütlemisega muutusid sissenõutavaks nii sellest tulenev põhinõue kui kõrvalnõuded. 11. Väär on kostja L. K. väide nagu ei saaks hageja esitada nõuet tema vastu kui on sõlmitud võla tasumise kokkulepe J. K.ga ja kompromiss V. K.ga. Kohus juhib tähelepanu sellele, et laenulepingu EME-2492 p 12 kohaselt on laenusaajad solidaarset vastutust kandvad solidaarvõlgnikud ning igaühel neist on kohustus täita laepingust tulenevad kohustused täies ulatuses (tl 29). Laenusaajate solidaarne vastutus on sätestatud ka laenulepingu EME-2493 päises (tl 37) Kooskõlas

§ 65

on laenuandjal õigus nõuda lepingust tulenevate kohustuste täielikku või osalist täitmist mõlemalt laenusaajalt ühiselt või neilt kummaltki eraldi. Tulenevalt

§ 69

lg 2 läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. 12. Seisuga 15.08.2017 on L. K.l täitmata laenulepingust nr EME-2493 põhinõue 6 081, 27 eurot intress 1 000, 14 eurot (arvestusperiood 01.02.2012 kuni 13.05.2013.a. muutuv määr vahemikus 4,4%-5,78%) viivis 3 847, 43 (seadusjärgses määras alates 14.05.2013 kuni 14.08.2017.a.) laenulepingust nr EME-2492 L. K.l ja V. K.l täitmata: põhinõue 15 827, 58 eurot; intress 590, 56 eurot (arvestusperiood 04.05.2015.a. -01.03.2016 muutuv määr vahemikus 2,79%-4,48% viivis 2 189, 02 eurot (seadusjärgses määras alates 02.03.2016 kuni 14.08.2017.a.) 5 Intressi tasumise kohustus tuleneb

§ 94

lg 1, lepingu 2 p 14 (1.1-14.4) ja lepingu 1 p 4 (4.1-4.3) Intressivõla arvestus on esitatud tl 4-5. Viivise tasumise kohustus tuleneb

§ 101

lg 1 p 6, § 113 lg 1, lepingu 2 p 16.2 ja lepingu 1 p 6 Viivisearvestus on esitatud tl 4-5, 23-

2. Hageja nõuab kostjatelt viivist TsMS § 367 alusel (so viivist mis ei ole veel hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud) alates 15.08.2017.a. Viivisenõudel on kompensatsiooniline funktsioon ning viivisenõude esitamine lepingut rikkunud poole suhtes kompenseerib võlausaldajale võlgniku poolsest lepingurikkumisest tuleneva kahju. Teatud juhtudel võib õiguskaitsevahendi kasutamine võib olla ebaproportsionaalne ja sega hea usu põhimõttega vastuolus. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-43-13 p-s 14 on märgitud, et hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohtud saavad teha TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8 ja § 688 lg 2 kohaselt sõltumata poolte õiguslikest väidetest. Hea usu üldpõhimõte tuleneb

§ 6

lg-st 1, milles on sätestatud võlausaldaja ja võlgniku kohustus käituda teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt.

§ 6

lg 2 täiendab lõiget 1 õigusega jätta võlasuhtele kohaldamata seadusest, tavast või tehingust tulenev, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu..

-i kõrval sätestab hea usu põhimõtte ka TsÜS § 138, mille lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus mitte ainult võlaõiguslikes suhetes, vaid ka teistes eraõiguse valdkondades. Kohus võib hea usu põhimõtte järgimise eesmärgil piirata ka õiguskaitsevahendite kasutamist. Olukorras, kus hageja (pank) ei ole võlasuhtes ning selle ülesütlemise tulemusena kandnud kahju ulatuses, milles esitab nõude (lisanduva viivise nõude) hagiavalduses, arvestades et kaaskostjate suhtes on sõlmitud võla tasumise kokkulepped ning realiseeritud tagatisvara kokku 13 940 euro ulatuses (hageja nõude aluseks olevate laenulepingutest tulenevate kohustuste katteks), on viivisenõue hagis toodud ulatuses ilmselgelt ebaproportsionaalne ega kanna enam kompensatsioonilist, vaid kahju tekitavat iseloomu. Kohus osundab et lepingu 1 osas on hageja arvestanud viivist alates 14.05.2013 kuni 14.08.2017 so esitanud nõude enam kui 4 aasta eest, lepingu 2 osas 02.03.2016 -14.08.

1. Kohus peab vajalikus rõhutada, et mõistliku inimese õiglustunnet riivav ning hea usu põhimõtte vastane on kõiki eelkirjeldatud asjaolusid arvesse võttes hageja nõue koos viivistega, mille suurus kogumis on sisuliselt võrdne laenulepingute alusel saaduga, arvestades seejuures realiseeritud tagatisvara. Arvestades võlasuhte pooli: ühelt poolt krediidiasutus, teiselt poolt makseraskustesse sattunud ja varast ilmajäänud tarbijad, on kohtu hinnangul üheselt järeldatav, et hageja ei ole saanud kahju ulatuses, mille hüvitamist viivisenõude kaudu soovib. Kostja(te) jaoks on aga lisanduva viivise nõue ebamõistlikult koormav ning eelkirjeldatud asjaolusid arvesse võttes hea usu põhimõtte vastane.
2. Kohus rahuldab hagi L. K. vastu hagis toodud ulatuses, välja arvatud viivisenõue TsMS § 367 alusel. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada Viru Maakohtu 25.01.2018 tsiviilasjas nr 2-17-12202 Coop Liising AS ja V. K. vahel sõlmitud kompromissi täitmisena laenulepingu EME-2492 kohustuste katteks laekuvaid makseid ning Coop Liising AS (Krediidpank Liisingu AS) ja J. 6 K. vahel 30.11.2016.a sõlmitud võla tasumise kokkuleppe alusel laenulepingute EME-2493 ja EME-2492 kohustuste katteks laekuvaid makseid. Menetluskulude jaotus
3. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel kindlaks kohtuotsuses kui nende kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus rahuldab hagi, jättes rahuldamata vaid tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise osas, mistõttu jäävad menetluskulud TsMS 162 lg 1 alusel L. K. kanda. Hageja menetluskulu on menetluses tasutud riigilõiv 1000 eurot. Kuna kostja V. K.ga lõpetati menetlus kompromissi sõlmimisega ning vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1 tagastab hagejale poole tasutud lõivust riik, on hageja lõplikuks menetluskuluks riigilõiv 500 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 7