. Käsundita asjaajamisest tulenev võlaõiguslik suhe on oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Ainult pärandaja teadis, kas ja millistel tingimustel võis kolmas isik tema kohustust täita. 6.
Arvestades, et hageja seisukoha kohaselt olevat ta Xxxx asja ajanud perioodil 22.12.2005 – 24.09.2015, st sisuliselt kümme aastat, siis on käesoleval juhul mõistlik ja põhjendatud jõuda järeldusele, et hagejal ei olnud kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist. Miks muidu viivitas hageja nõude esitamisega. Asjakohane on rääkida hageja nõude puhul 3-aastasest aegumistähtajast. KOHTU PÕHJENDUSED
lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Võlasuhe võib
järgi tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Seejuures tuleb esmalt kontrollida, kas poolte vahel on mingi lepinguline võlasuhe, seejärel mõni muu seadusest tulenev eriregulatsioonile allutatud võlasuhe ja viimases järjekorras, kas poolte vahel võib olla käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe.
Pooltel on vaidlus ka selles, kas hagi on esitatud õige kostja vastu. Lisaks tugineb kostja nõude aegumisele. 12. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Poolte esitatust lähtudes ei saa kohtu hinnangul käesoleval juhul järeldada 6 2-15-126684 lepingulise suhte olemasolu. Vastavalt
lg-le 1 loetakse leping sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Asja materjalide põhjal ei ole tuvastatav Xxxx nõusolek mingisuguse lepingu/kokkuleppe sõlmimiseks ega ei ole ka poolte (hageja ja Xxxx) tahteavalduste (sh kaudsete tahteavalduste) põhjal selge, et pooled oleks saavutanud kokkuleppe lepingu sõlmimiseks. 13. Arvestades ülaltoodut, on vaidlusaluse korteriomandi kommunaalkulude tasumine hageja poolt toimunud kohtu hinnangul lepingulise aluseta. Kohtu hinnangul võiks hageja nõue kuuluda rahuldamisele
Käsundita asjaajamisega on
lg 1 järgi tegemist siis, kui isik teeb midagi teise isiku, s.o soodustatu kasuks, ilma et viimane oleks andnud talle õiguse või pannud kohustuse tegu teha. Seega saab õigussuhte kvalifitseerida käsundita asjaajamiseks, kui isik ajab teise isiku asja, olemata selleks lepingu või seaduse järgi kohustatud. Käsundita asjaajaja võib täita kolmanda isikuna teise isiku kohustuse (
Mis aga puudutab Xxxx eest tasutu väljanõudmist, siis käsundita asjaajaja (hageja) võib
lg 1 järgi nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused (sh kulutused, mida soodustatu säästis seetõttu, et käsundita asjaajaja kandis need tema eest) ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist pidada mõistlikult vajalikuks. Õigustatud käsundita asjaajamisest tuleneva kulutuste hüvitamise nõude esitamiseks peavad olema täidetud
eeldused käsundita asjaajamiseks (vt ka Riigikohtu 05.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-13, p 10; 15.01.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-14, p 15): 1) üks isik (asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, st ajab tema asja (
lg 1); 2) asjaajaja tegutseb tahtlikult teise isiku kasuks, st ta tahab teist isikut soodustada (
lg 2); 3) asjaajamiseks puudub tehingust või seadusest tulenev alus (
lg 1); 4) esineb vähemalt üks
lg 1 kolmes punktis loetletud asjaoludest:
Praegusel juhul võib tuvastatud asjaolude põhjal järeldada, et hageja on täitnud Xxxx kohustust maksta korteriühistule kommunaalteenuste eest
lg 1 mõttes, makstes ise perioodil 22.12.2015 – 24.09.2015 korteriühistule 7027,57 eurot (vt I kd, tl 31-42, 43-45). Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Xxxx kui elamu korteriomanik (ja kaasomanik) ning KÜS § 5 lg 1 esimese lause järgi kui korteriühistu liige peab nii seaduse kui ka korteriühistu põhikirja järgi osalema elamu majandamise ühiste kulude kandmisel vastavalt oma kaasomandiosa suurusele. See tuleneb nii kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandiseaduse § 13 lg 1 esimesest lausest ja lg-st 2 kui kaasomandi kohta üldiselt ka asjaõigusseaduse § 75 lgst 1. Vaidlus puudub, et vaidlusaluse korteriomandi omanik oli Xxxx, mitte hageja (vt ka I kd, tl 30). 7 2-15-126684 15. Teise isiku soodustamise tahe kui käsundita asjaajamise eeldus on sätestatud
Tahe soodustada teist isikut esineb juhul, kui: 1) asjaajaja teab, et ta ajab teise isiku asja; 2) asjaajaja tahab teha midagi teise isiku kasuks.
lg-st 2 tulenev eeldus on olemas samuti siis, kui asjaajaja vähemalt mingis osas tahab teist isikut soodustada, st et olukorras, kus ta tegutseb enda huvides, tahab ta samal ajal teha midagi ka teise isiku kasuks (vt Riigikohtu 15.01.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-14, p 17; 29.09.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-14 p 16). Kohus leiab, et praegusel juhul võib asja materjalidest nähtuvalt järeldada, et hageja teadis, et ta tasus Xxxx korteriomandi kommunaalkulude eest ehk ajas viimase asja ning hageja soovis seda oma venna Xxxx jaoks teha (vt I kd, tl 31-42 ja hageja vande all antud ütlused II kd, tl 87-88). Seejuures selgitas hageja vande all, et pärast ema surma jäi korterisse elama Xxxx ning hageja jätkas korteri kommunaalmaksete tasumist, kuna ta ei tahtnud, et see korter koguks võlgu ja et nad kaotaksid ka selle korteri. Hageja kinnituste kohaselt teadis ta, et tema seda korterit pärandiks ei saa, sest nii tahtis nende ema. Samuti teadis hageja, et ka Xxxx jätab korteri oma tütrele (kostjale) ning hageja seda endale saada ei lootnud. Kohtu arvates saab juba hageja teost endast järeldada seda, et ta tahtis ajada Xxxx ehk teise isiku asja. Lisaks märgib kohus, et teise isiku asja ajamise tahet eeldatakse (vt Lepinguvälised võlasuhted. Koostaja: xxxx. Tallinn 2017, lk 52). Kostja ei ole menetluses ka vastupidist tõendanud. 16.
lg-s 1 sätestatust tulenevalt ei kohaldata seda paragrahvi siis, kui soodustatu oli andnud asjaajajale õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema. Hageja on vande all selgitanud, et pärast seda, kui Xxxx pärandi (vaidlusaluse korteri) kätte sai, rääkisid nad hagejaga korteri kommunaalmaksete osas ning kuna Xxxx tol hetkel ei töötanud, siis nõustus hageja tema palvega jätkata kommunaalteenuste tasumist, see oli 2004. aastal. Hageja ja Xxxx leppisid kokku, et kohe kui viimane leiab töö, siis hakkab ta korteri eest ise maksma ja hüvitab ka tehtud kulutused. Kohus ei ole menetluses tuvastanud hageja ja Xxxx vahel lepingulise suhte olemasolu (vt otsuse ka p 12). Riigikohus on selgitanud, et
kohaldamise üheks eelduseks on see, et asjaajamine peab olema toimunud ima seadusest või lepingust tuleneva õiguse või kohustuseta teha tegu, millega teist isikut soodustatakse (vt Riigikohtu 15.01.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-14, p 15). Seega ei mõelda
lg-s 1 asjaajajale õiguse andmise all mitte lihtsalt ajaajamiseks loa andmist, vaid asjaajamiseks õiguse andmist tehinguga, millest ühtlasi tuleneb ka asjaajaja kohustus asja ajada (vt Lepinguvälised võlasuhted. Koostaja: Xxxx. Tallinn 2017, lk 53). Seega ei nähtu poolte esitatust ja kogutud tõenditest, et Xxxx oleks andnud hagejale tehinguga õiguse või kohustanud teda kommunaalteenuste eest tasuma. 17. Käsundita asjaajamisega on
lg 1 p 2 järgi tegemist siis, kui lisaks teise isiku asja ajamisele, teise isiku asja ajamise tahtele ja asjaajamiseks aluse puudumisele vastab asjaajamine teise isiku kui soodustatud isiku (soodustatu) huvile ja tema tegelikule või eeldatavale tahtele. Hageja vande all antud ütlustest nähtuvalt oli tal Xxxx kokkulepe, et kuna viimane ei töötanud ning võlgade tekkimise vältimiseks, maksab hageja Xxxx eest kommunaalkulud kuni töö leidmiseni ning töö leidmisel hüvitab Xxxx hagejale tehtud kulutused. Vaidlus puudub, et Xxxx hagis esitatud nõude perioodil ei töötanud. Kohus on seisukohal, et selline kokkulepe/nõusolek (tahteavaldus) tähendab nõusolekut
lg 1 p 2 mõttes (vt ka Riigikohtu 05.12.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-07, p 16; 14.05.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-14, p 13). Hageja vande all antud ütlusi kinnitavad ka menetluses esitatud ja kogutud tõendid (vt I kd, tl 31-42, 151-187 pöördel; II kd, tl 25, 28-30, 33-69). Xxxx SEB panga arvelduskonto väljavõttest (I kd, tl 151-187 pöördel) nähtub tema majanduslik seis, sissetulekud ja väljaminekud. Xxxx igakuiseks sissetulekuks oli pension vahemikus 3051 krooni – 268,22 eurot ning tema igakuised väljaminekud olid enamjaolt 8 2-15-126684 sama suured. Seejuures tasus hageja Xxxx eest korteri kommunaalkulusid, mis kütteperioodil ulatusid ligi poole pensioni summani (vt I kd, tl 31-42). Lisaks nähtub perearst Xxxx14.11.2017 vastusest koos lisadega (II kd, tl 33-69) Xxxx raske tervislik seisund. Nimelt oli Xxxxl diagnoositud: insuliinsõltuv suhkrutõbi, seniilne katarakt, vasaku silma kunstlääts, segatüüpi astma, obstruktiivne kopsuhaigus, krooniline hingamispuudulikkus, jäsemete arterite ateroskleroos, diabeetiline polüneuropaatia, parema jala 5 varba amputatsioon gangreeni tõttu, parema jala arterite protees. Samuti nähtub kõnesolevatest tõenditest ravimite vajadus ning ka tema piiratud võimalused tulutoova tegevusega tegelemiseks. Hageja vande all antud ütluste kohaselt lubas Xxxx tööle minna ja otsis tööd, kuid see oli raskendatud, kuna tema töövõime oli kaotatud 80% ulatuses ning ta tavatingimustes tööga toime ei tulnud (vt II kd, tl 66-69). 07.12.2005 arstliku ekspertiisi otsusega tuvastati tal töövõime kaotus 80% alates 06.12.2005 kuni 31.12.2007; 30.11.2007 otsusega töövõime kaotus 80% alates 28.11.2007 kuni 30.11.2009; 19.11.2009 otsusega töövõime kaotus 80% alates 30.11.2009 kuni 2 aastat ning 02.11.2011 otsusega töövõime kaotus 80% alates 30.11.2011 kuni vanaduspensioni eani. Haabersti Linnaosa Valitsuse poolt 07.11.2017 esitatud dokumentidest (II kd, tl 28-31) nähtuvalt on Xxxx välja makstud toetused (mh toimetuleku tagamiseks) perioodil 15.02.2011 – 11.08.2015. Hageja on välja toonud, et soojusenergia hinnatõusu kompenseerimisel on Tallinna linna veebilehel kirjas, et neid makstakse vähekindlustatud elanikele. Kohus nõustub hagejaga, et toetused on mõeldud majanduslikult raskes olukorras isikutele, et paremini hakkama saada. Seega vastab asjaajamine antud juhul soodustatud isiku (Xxxx) huvile ja tema tegelikule tahtele ning kohtul ei ole vaja analüüsida täiendavalt asjaajamise heakskiitmist soodustatu poolt, kuivõrd see oleks vajalik eeldusena
lg 1 p 1 järgi juhul, kui asjaajamine (selle alustamine) ei vasta soodustatud isiku huvile ja tema avaldatud või eeldatavale tahtele. 18. Ülaltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul täidetud
19. Kohus ei nõustu kostja seisukohtadega, et hagejal puudus kavatsus esitada nõuet Xxxx vastu ning et hageja täitis
lg 2 p-s 2 sätestatud mittetäielikku kohustust.
lg 3 sätestab, et asjaajajal ei ole
lg-test 1 ja 2 tulenevaid õigusi, kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist.
lg-s 3 sätestatu ei tähenda, et asjaajaja peaks enne asjaajamisele asumist soodustatule teatama, et ta kavatseb nõudeid esitada.
lg 3 kohaldub eelkõige juhtudel, kus asjaajamine tähendab kõlbelisest kohustusest tuleneva kohustuse kui mittetäieliku kohustuse täitmist
Samas võiks asjaajajal olla siiski õigus neid nõudeid esitada, kui ta teatab soodustatule nõuete esitamise kavatsusest enne asjaajamise ülevõtmist (vt Lepinguvälised võlasuhted. Koostaja: Xxxx. Tallinn 2017, lk 68). Hagejal ei olnud seadusest ega lepingust tulenevat kohustust Xxxx üleval pidada ega abistada. Kohus nõustub kostjaga, et just selline kohustus oli kostjal endal PKS §-st 96 ja § 97 p-st 3 tulenevalt. Hageja on vande all ütlusi andes selgitanud, et kuna Xxxx ei töötanud ja oli võla tekkimise oht, siis maksis hageja Xxxx eest korteri kommunaalkulusid kuni töö leidmiseni ning töö leidmisel pidi Xxxx hüvitama hagejale tehtud kulutused. Hageja lootis saada selle raha tagasi, mida ta maksis Xxxx eest ning seda rääkis ta ka viimasele, kuid venna surm tuli ootamatult. Hageja oli kindel, et kui Xxxx oleks töö leidnud, siis oleks ta talle kõik tagasi maksnud, ta oli piisavalt kohusetundlik, kui ta lubas, siis ta seda ka tegi.
ÜS § 147 lg
lg 1 esimesele lausele võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kohtu hinnangul on hagejal seega õigus nõuda kostjalt tasutud kulutuste hüvitamist summas 7027,57 eurot. Nimetatud summa perioodi 22.12.2005 – 24.09.2015 eest tasumine nähtub hageja pangakonto väljavõttest (vt I kd, tl 31-42). Maksed on tehtud igakuiselt korteriühistu arvelduskontole, viidates maksete selgitustes Xxxx . Lisaks on hageja esitanud nõude kujunemise kohta tabeli (vt I kd, tl 43-45), mis ühtib tema pangakonto väljavõttega. Kostja väited, et Xxxx võis anda hagejale sularaha ja paluda tal raha korteriühistu arvele kanda, on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja väiteid ei toeta ükski menetluses esitatud ega kogutud tõend. Pigem tõendab Xxxx pangakonto väljavõte vastupidist, mh seda, et ta oli võimeline ka ise ülekandeid tegema, mistõttu puudub igasugune põhjus, miks ta ei oleks siis ise saanud ka kommunaalteenuste eest korteriühistule maksta ülekandega (vt I kd, tl 151-187 pöördel). 23. Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 7027,57 eurot. 10 2-15-126684 24. Kostja on 24.11.2017 kohtukõne teesides alternatiivselt märkinud, et ta palub mõistikul määral nõuet vähendada ning leiab, et nõude vähendamisel saab lähtuda
lg 1, vähendades nõuet viisil, et hüvitamisele kuulub kolme aasta tagusesse perioodi ulatuvad nõuded ning nõuete täitmiseks palub ta need ajatada vähemalt kolmele aastale. Kohus selgitab, et selline alternatiivne väide ja taotlus on esitatud 24.11.2017 toimunud kohtuistungil kohtuvaidlustes. TsMS § 402 lg 2 teise lause kohaselt võib kohtukõnes viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Kuna kohtukõnes ei saa uusi asjaolusid esitada, siis jätab kohus tähelepanuta kostja 24.11.2017 esitatud väite ja taotluse. Veel märgib kohus, et kuigi kohus kohaldab seadust ise, ei tohi eeltoodud sätte kohaldamine tulla pooltele üllatuslikult, ilma pooltega arutamata (vt nt Riigikohtu 25.05.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-15, p 12). Lisaks ei ole kostja esile toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et kulude hüvitamine oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Seega ei esineks ka aluseid selle vähendamiseks ja ajatamiseks. MENETLUSKULUDE JAOTUS
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.