Obsah (8)

§ 635§ 637§ 7§ 9§ 638§ 644§ 101§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2018. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-119154 Ts

) § 101 lg 1 p-de 1, 6 ja § 108 lg 1 ja § 113¹ lg 1 alusel. Hageja väidab, et tal on kostjaga sõlmitud töövõtuleping, mille alusel on tal õigus nõuda tasu.

§ 635

lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja nõuab kostjalt tasu maksmist.

§ 637lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.

5. Esmalt märgib kohus, et käesolevas asjas tuleb tugineda mõistlikkuse põhimõttele ning arvestada eluliste asjaoludega. Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks (

§ 7lg 1).

Mõistlikkuse hindamisel tuleb

§ 7

lg 2 alusel arvestada võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. 2 2 6. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1). Kohtu hinnangul on tõendatud, et poolte vahel on töövõtulepinguline suhe. See tuleneb poolte elektronkirja vahetusest (tl 61-65, pakkumine tl 66). 29.11.2016 on kostja pöördunud hageja poole küsimusega, kas hageja tegeleb LED reklaamiga (tl 65). Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (

§ 9lg 1).

Suhtlemise tagajärjel saatis hageja 01.12.2016 kostjale pakkumise. Nimetatud kirjavahetusest ja pakkumisest nähtub, et pooled leppisid kokku kõigis olulistes lepingutingimustes. Kostja esindaja kinnitas 01.12.2016 pakkumise (tl 61). Hageja on tõendanud, et valmistas digiplakatid ning reklaame näidati ostukeskuste LED-ekraanidel (https://www.dropbox.com/sh/7zl3zao1xnui3rp/AACxRY-maQlCBhfpDscOtpm-a?dl=0). Kohtul puudub alus kahelda, et lisaks Foorumi ja Kristiine ostukeskustele näidati reklaami ka Mustamäe ostukeskuses. Kostjale saadeti arve tasu maksmiseks (tl 30). Ühestki tõendist ei nähtu, et kostja oleks nimetatud arvet vaidlustanud. Kohtu hinnangul saab lugeda mõistlikuks, et äriühing, kes saab arve tööde eest, mida äriühing ei ole tellinud või saanud, teavitab sellest arve saatjat. Puudub vaidlus, et kostja sai arve kätte (tl 31). Kõiki neid asjaolusid kogumis hinnates jõuab kohus järeldusele, et hageja ja kostja vahel on võlasuhe töövõtulepingu näol. 7. Kostjal oli töö vastuvõtmise kohustus (

§ 638). Hageja on töö teostamist tõendanud.

Kostja ei ole vastuväiteid töö nõuetekohasusele esitanud. Kui töö oli puudustega, siis oli kostjal kohustus hagejat töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul teavitada ning mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldada (

§ 644lg 1, 2).

Kuna kostja seda teinud ei ole, siis ei või ta töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda (

§ 644lg 3).

Lisaks sellele ei ole kostja kasutanud hageja suhtes ühtegi õiguskaitsevahendit, mis välistaks hageja nõude maksmapaneku kostja suhtes. 8. Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest (

§ 637lg 3).

Tellija on

§ 638

esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. 05.12.2016 elektronkirjaga on hageja esindaja teavitanud kostjat, et reklaamid on alates hommikust üleval (tl 28 pöördel – 29). 9. Kostja on pakkumist summas 984 kinnitanud ja seega on hagejal õigus nõuda kostjalt tasu 984 eurot, millele lisandub käibemaks 196,80 eurot. Nimetatud nõue kuulub rahuldamisele. 10. Hageja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud

§ 101lg 1 p 6, § 113 lg 1, Ts

MS § 367 alusel. Hageja arvestab viivist alates 29.12.2016 (tl 11). Viivitatud päevi on 420 ja sissenõutavaks muutunud viivis on 108,62 eurot. Nimetatud nõue kuulub rahuldamisele. 11. Hagejal on õigus nõuda kostjalt

§ 113¹ lg 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.

Nimetatud nõue kuulub rahuldamisele. Menetluskulud

1. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
2. Tulenevalt menetluskulude jaotusest hindab kohus hageja menetluskulusid (tl 77-78). Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja kulud 720 eurot 6 tunni eest. Tegemist on menetluskuludega TsMS § 138 lg 1 mõttes. 3 3
3. Kohus analüüsib hageja lepingulise esindaja kulusid (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Varem on Riigikohtu kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-92-13; nr 3-2-1-93-13; nr 3-21-115-13; nr 3-2-1-145-13). Hageja esindaja tunnihinnaks on 120 eurot käibemaksuta. Kohus nõustub tunnitasu suurusega. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. Kohus, hinnates menetlusdokumentide sisu, loeb põhjendatuks lepingulise esindaja ajakuluks 4 tundi, s.o 480 eurot. Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
4. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik 4 4