Obsah (5)

§ 97§ 102§ 100§ 101§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 27.02.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-13277 Tsiviilasi Xxxx hagi Xxxx vastu elatise

) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.

§ 97p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps.

Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hageja isa (tl 4, 5), seega hageja on õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Hageja palub alates 07.09.2017 kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimummääras, s.o summas 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, kuni hageja täisealiseks saamiseni 07.06.2018. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista vähemmakstud tagasiulatuva elatise perioodi 07.09.2016 kuni 06.09.2017 eest summas 376,80 eurot. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja palub jätta tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata. Kostja palub edaspidise elatise mõista välja

§ 102

lg-s 2 toodud alustel miinimummäärast väiksemas summas, kuid mitte üle 200 euro kuus. 5. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodiliste maksmisega (

§ 100lg 1).

Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (

§ 100lg 2).

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100

lg 4).

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Riigikohtu praktika kohaselt on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-2115, p 14; lahend nr 3-2-1-78-13, p 15; lahend nr 3-2-1-120-14, p 14). Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras, ei pea hageja oma vajaduste rahuldamise kulusid tõendama. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei ole hagiavaldusele eelneval perioodil täitnud hageja ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud miinimummääras. Hagiavalduse eelneval perioodil on kostja maksnud hagejale elatist keskmiselt 200 eurot kuus (I kd, lk 6), mis on alla seaduses sätestatud elatise miinimummäära. Jättes andmata lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud määras, rikkus kostja kohust pidada last ülal ja hagejal on õigus nõuda kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud määras. 7. Kostja on seisukohal, et esinevad alused elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud määra. Kostja majanduslik olukord ei võimalda tasuda hagejale miinimummääras elatist. Kostjal on teine laps, kes satuks hagi rahuldamisel oluliselt kehvemasse olukorda. Kostja palub hageja vajadusi katva vahendina arvesse võtta ka lastetoetust Eesti riigilt, mis laekub hageja ema arvelduskontole. 3 Samuti palub kostja arvesse võtta, et hageja on sündinud Luksemburgis, mistõttu on temale, kui Luksemburgi kodanikule makstud perioodil 01.03.2003 – 08.07.2010 igakuist lastetoetust. Kuivõrd pere kolis märtsis 2003 elama Eestisse, landes ära alus hagejale Luksemburgi riigi toetuse saamiseks ning 28.09.2010 esitas Luksemburgi Sotsiaalkindlustusametile vastav asutus kostjale enammakstud toetuse osas tagasinõude summas 19 917,26 eurot. Kostja tasus nõudest 4 325,76 eurot ning alates 02.03.2017 tagastab kostja kokkuleppel Luksemburgi riigile 50 eurot kuus. 8.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama sätte lg 2 kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning kohus võib vähendada elatist alla seaduses sätestatud alammäära ainult mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Kostja esitas tõendid, et temal on veel üks alaealine laps Xxxx (lk 50). Kostja väitel on tema kulutused kuus teisele lapsele, kes elab kostja leibkonnas 189 eurot. Kuivõrd vanemad annavad lapsele ülalpidamist võrdsetes osades, tuleb eeldada, et kostja kanda jääb pool kostjaga koos elava lapse ülalpidamiskuludest. Kostja ei ole väitnud, et Xxxx igakuise ülalpidamiskuludest suurem osa jääb lapse ema kanda. Eeldades, et kostja kannab Xxxx kulutustest 50%, moodustavad kostja teise lapse igakuised ülalpidamiskulud keskmiselt 378 eurot kuus. Seega on kostja teise lapse igakuised ülalpidamiskulud alla miinimummäära. Xxxx ema igakuisteks sissetulekuks on kostja sõnul töötasu ca 820 eurot (neto) kuus (lk 62) ja riiklik peretoetus 50 eurot.
2. Kostja väidab 20.10.2017 menetlusdokumendis, et tema igakuiste kulude suuruseks on 760 eurot kuus: eluasemekulud summas 288 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, kulutused tervishoiule ja hügieenile 25 eurot, tagasimakse Luksemburgi riigile 50 eurot, hagejale makstav elatis keskmiselt 197 eurot. Kostja eluasemekulud koosnevad korteriomandi asukohaga Xxxx , Tallinn laenumaksest 456 eurot ning kommunaalmaksetest ca 120 eurot kuus, millest ½ osa kandmise kohustus on kostjal. Kostja on esitanud kohtule konto väljavõtte eluasemelaenu igakuise tagasimakse suuruse kohta (lk 64). Nimetatud väljavõttest nähtub, et perioodil 12.05.2017 kuni 12.09.2017 on laenukohustuse tagasimakse suuruseks koos kogunenud intressiga olnud keskmiselt 447,76 eurot kuus (2 238,81 : 5). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja leibkonna eluasemekulud on põhjendatud summas 567,76 eurot (eluasemelaen summas 447,76 eurot + kommunaalkulud ca 120 eurot), millest kostja igakuiseks põhjendatud kuluks eluasemele tuleb lugeda 283,88 eurot (567,76 eurot : 2). Kohus leiab, et kostja poolt 20.10.2017 menetlusdokumendis välja toodud ülejäänud igakuised kulutused (st transpordikulud, toidukulud jne) on väljatoodud summades põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks kostja igakuiseid vajadusi summas 558,88 eurot (eluasemekulud 283,88 eurot + kulutused toidule 150 eurot + kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot + kulutused tervishoiule ja hügieenile 25 eurot + tagasimakse Luksemburgi riigile 50 eurot). Kohus hindas eelnevalt kostja vajaduste suurust ning käesolevalt ei arvesta kohus kostja vajaduste hulka hagejale makstavat elatist keskmiselt summas 197 eurot kuus.
3. Selleks, et tuvastada, kas kostja on võimeline maksma hagejale elatist miinimummääras ja kas hagi rahuldamisel osutub kostja ülalpidamisel olev Xxxx varaliselt vähem kindlustatuks, tuleb tuvastada kostja sissetuleku suurus, hinnata kostja ja kostja teise lapse ülalpidamiskulusid. 4 Kostja väidab, et tema igakuiseks sissetulekuks on töötasu summas 212,66 eurot (bruto). Kostja selgituste kohaselt on tema leibkonna põhiliseks sissetulekuallikaks tema abikaasa töötasu, millele lisandub riiklik peretoetus, kostja töötasu ning ebaregulaarne materiaalne abi kostja vanematelt. Kohus on teinud hageja vanemate kohta päringud krediidiasutustesse, Maksu- ja Tolliametile (hageja vanemate viimase 12 kuu sissetulekute või nende puudumise ning 2016/2017 esitatud tuludeklaratsioonide kohta), kinnistusraamatusse, Sotsiaalkindlustusametile (hageja vanematele viimase aasta jooksul makstud sotsiaaltoetuste kohta), sõidukite registrisse (lk 71 – 146). Järgnevalt käsitleb kohus kostja pangakontodele tehtud ülekandeid või sularaha sissemakseid, mida saab arvestada kostja sissetulekuna. Perioodil 14.05.2017 – 14.11.2017 laekus kostja pangakontole AS-s SEB kokku 1 540 eurot või 256,67 eurot kuus (lk 90 – 91). Perioodil 20.05.2017 – 20.11.2017 laekus kostja pangakonto Swedbank AS-is kokku 4 371,50 eurot või 728,58 eurot kuus (lk 144 – 146). Seega moodustab kostja igakuine sissetulek perioodil mai 2017 – november
4. a 985,24 eurot (256,67 eurot + 728,58 eurot). Kohus on tuvastanud, et kostjale kuuluvad sõiduautod Peugeot 406 (registreerimismärgiga xxxx , ehitusaasta 2000) ning Audi A6 (registreerimismärgiga xxxx , ehitusaasta 2006). Kostjale ei kuulu muud registritesse kantud vara.
5. Kohus on eelnevalt leidnud, et kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks tuleb lugeda 985,24 eurot. Kostja kanda jäävate igakuiste põhjendatud kulutuste suuruseks oleks kokku 982,88 eurot. Kui eeldada, et kostja kanda jäävad hageja igakuised ülalpidamiskulud miinimummääras ehk summas 235 eurot, millele lisanduvad kostja enda vajadused summas 558,88 eurot ja kostja teise alaealise lapse igakuised kulutused kostjale langevas osas summas 189 eurot, siis piisab kostja igakuisest sissetulekust 985,24 eurot enda kulutuste katmiseks, hagejale elatise maksmiseks miinimummääras ja kostjaga koos elava lapse vajaduste rahuldamiseks kostjale langevas osas. Seega ei jää hagi rahuldamisel kostja teine laps varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Eeltoodust tulenevalt ei esine mõjuvat põhjust käesolevas asjas hageja kasuks elatise väljamõistmiseks alla seaduses kehtestatud miinimummäära

§ 102lg 2 alusel.

Asjaolu, et hagejale makstakse lapsetoetust ei anna alust vähendada elatist. Lapsetoetuse maksmist saab arvestada juhul, kui esineb mõjuv põhjus

§ 102lg 2 tähenduses vähendada elatist alla miinimumi.

Kuivõrd käesolevas asjas puudub mõjuv põhjus vähendada hageja kasuks väljamõistetavat elatist alla miinimumi, ei anna elatise vähendamiseks alust see, et hageja saab lapsetoetust. Kostja on töövõimeline isik, kellel on kohustus korraldada oma elu selliselt, mis võimaldaks tal täita vähemalt miinimummääras ülalpidamiskohustust mõlema oma alaealise lapse suhtes. Kostjale kuulub kaks sõidukit, millest üks oleks võimalik võõrandada ja kasutada saadud vahendid laste ülalpidamiseks.

1. Kohtu hinnangul ei ole asjakohane kostja väide, et käesolevas tsiviilasjas elatise väljamõistmisel tuleb arvestada asjaoluga, et kostjalt on Luksemburgi riigi kasuks välja mõistetud temale perioodil 01.03.2003 – 08.07.2010 alusetult makstud lastetoetus summas 19 917,26 eurot. Kohus leiab, et kostja kohustus tagastada Luksemburgi riigile enamsaadud lastetoetus, ei anna alust vähendada käesolevas tsiviilasjas elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kohus on kostja kohustust Luksemburgi riigi eest arvestanud kostja varalise seisundi hindamisel ning leidnud, et nimetatud kohustuse igakuine tagasimakse summas 50 eurot tuleb lugeda kostja põhjendatuks kuluks. Luksemburgi riik maksis lapsetoetust 01.03.2003 – 08.07.2010 ehk hageja nõudest väljuval perioodil. Luksemburgi riigi poolt makstud toetust ei saaks käesoleval hetkel arvestada sissetulekuna, mille arvelt rahuldati või rahuldatakse hageja vajadusi ning mis võiks mõjutada kostja ülalpidamiskohustuse suurust. 5
2. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis hageja ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 07.09.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud määras

§ 97p 1, § 100 lg-te 1 ja 2 ning § 101 lg 1 alusel.

Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. 15. Kuivõrd kostja rikkus hageja ülalpidamise kohustust, tuleb temalt mõista välja elatis ka tagasiulatuvalt.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja palub kostjalt välja mõista vähemmakstud elatise perioodi 07.09.2016 kuni 06.09.2017 eest summas 376,80 eurot. Kohus märgib, et hageja on perioodil 07.09.2016 – 06.09.2017 õigustatud saama miinimummääras elatist summas 2 744 eurot (arvutuskäik: 07.09.2016 kuni 30.09.2016 215/30x24=172 eurot; ajavahemik 01.10.2016 kuni 31.12.2016 215x3=645 eurot; ajavahemik 01.01.2017 kuni 31.08.2017 235x8=1 880 eurot; ajavahemik 01.09.2017 kuni 06.09.2017 235/30x6=47 eurot), millest tuleb maha arvestada kostja poolt nimetatud perioodil hageja ülalpidamiseks tasutud elatis summas 2 360 eurot. Kuigi kohtu arvutuste kohaselt oleks hageja õigustatud tagasiulatuvalt saama elatist 384 euro (2 744 – 2 360), on kohus seotud hageja poolt hagiavalduses esitatud nõuetega. Kohus leiab, et hageja nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele ning kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista hageja kasuks elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 07.09.2016 kuni kohtule hagiavalduse esitamisele eelnenud päevani 06.09.2017 (sealhulgas) eest summas 376,80 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab menetluskulud TsMS 162 lg 1 alusel kostja kanda.
2. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Hageja esitas 29.09.2017 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hagejale seoses käesoleva menetlusega osutatud õigusabiteenust mahus 4,9h x 40 eurot/h (km-ga) kokku summas 196 eurot (km-ga). Vastavalt Justiitsministeeriumi 05.01.2017 määrusele „Üldise õigusnõustamise sihtgrupp ja õigusvaldkonnad ning selle nõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise tingimused ja kord“ on hagejale kasutanud toetusena antavat riigiõigusabi summas 138 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on nimetatud summa riigi poolt Eesti Õigusbüroo OÜ-le tasutud üldarve alusel ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja omaosaluse osa õigusabikuludes esindajale on summas 63 eurot (lepingutasu 5 eurot + õigusabi teenused 58 eurot). TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 6 Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja seaduslikule esindajale on Eesti Õigusbüroo poolt osutatud õigusabi kokku mahus 4,9 h, mis esindaja tunnihinda arvestades teeb kokku 196 eurot ja millele lisandub lepingutasu 5 eurot. Kohus on lepingulise esindaja poolt menetluskulude nimekirjas olevaid toiminguid ja nendele kulunud aega analüüsides jõudnud seisukohale, et kõik hageja lepingulise esindaja toimingud ja neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks tema põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 63 eurot. Hageja palub kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 138 eurot. Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjas välja toodud menetlustoimingud ja neile kulunud aeg on põhjendatud. Hagejale on osutatud õigusabiteenust kokku summas 196 eurot (4,9hx40eur/h), millest 138 eurot on riigi poolt Eesti Õigusbüroo OÜ-le tasutud üldarve alusel. Kohus peab põhjendatuks kostjalt hageja kasuks 63 euro väljamõistmist, milline summa moodustub lepingutasust 5 eurot ning osutatud õigusabiteenusest summas 58 eurot ja mille hüvitamise kohustus lasub hagejal. Kohus ei pea käesoleva tsiviilasja raames põhjendatuks kostjalt hagejale riigiõigusabi toetusena hüvitatud õigusabikulu summas 138 eurot väljamõistmist Eesti Vabariigi kasuks. Kohus ei ole otsustanud hagejale esindaja määramist ja kohus ei ole andnud hagejale menetlusabi, vabastades hagejat määratud esindaja õigusabi eest tasu maksmisest ja mis annaks alust välja mõista esindaja tasu ja kulud vaidluse kaotanud poolelt. Seetõttu leiab kohus, et puudub alus mõista kostjalt riigituludesse välja hageja esindaja kulud 63 eurot ületavas osas.
3. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks avalduses vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4. TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik 7