← Eesti

2-16-10879/7

Obsah (10)§ 442§ 187§ 405§ 444§ 448§ 637§ 173§ 162§ 177§ 178

2-16-10879 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-10879 Ts

) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). 1 2-16-10879 Edasikaebamise kord Kooskõlas

§ 442

lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus täiendab käesolevat otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus XxxxOÜ (hageja) ja OÜ Xxxx (kostja) sõlmisid 26.01.2016 töövõtulepingu, millega hageja kohustus valmistama kostjale 4600 kinkekarpi ja kostja kohustus tehtud töö eest tasuma hagejale 1840 eurot (0,40 eurot/tk), millele lisandub käibemaks. Hageja trükkis ja stantsis 4600 kinkekarpi valmis. Pooled leppisid kokku, et kinkekarbid tarnitakse kostja esitatud graafiku järgi (400 kinkekarpi 11.02.2016, 800 kinkekarpi 27.03.2016, 1200 kinkekarpi 30.05.2016, 1200 kinkekarpi 30.08.2016 ja 1000 kinkekarpi 30.10.2016). Kostjale anti 1200 kinkekarpi üle ja kostja võttis need vastu. Kostja tehtud töö osas pretensioone ei esitanud ning tasus esitatud arved. Kostja tegi 02.05.2016 hagejale tahteavalduse, mida asjas esitatud asjaoludest lähtuvalt tuleb pidada töövõtulepingu ülesütlemisavalduseks VÕS § 655 lg 1 mõttes. Hageja esitas kostjale 20.05.2016 arve-saatelehe nr 100480 summas 1632 eurot (3400 karbi hind koos käibemaksuga). Hagejal on töövõtulepingust tekkinud tasunõue summas 1360 eurot (käibemaksuta). Kohtu selgitused Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

§ 405

lg-le 1.

§ 444

lg 4 järgi võib lihtmenetluse otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka juhul, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Kohus täiendab otsust

§ 448

lg-s 41 sätestatu kohaselt puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud

§ 637lg 21 sätestatud alustel.

Vastavalt

§ 637

lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks 2 2-16-10879 menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud asjas jätta kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (

§ 177

lg 1 p 2 ja lg 2).

§ 178

lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.