1-17-2491/53

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. aprill 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-17-2491 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Ain Tali Kaitsja Toomas Alp (kokkuleppel) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Risto Tammela vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu RISTO TAMMELA, isikukood 38505224214, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx, xxxx Karistuse kandmise algus 28.04.2017 ja lõpp 24.12.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 10.04.2018, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta Risto Tammela vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Risto Tammelale ja tema kaitsjale. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.03.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Risto Tammela vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. 1 Risto Tammela on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 28.04.2017 otsusega lühimenetluse korras KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja kohus mõistis talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja luges karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus karistust Pärnu Maakohtu 24.03.2016 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, so 11 kuud ja 27 päeva vangistust võrra ning mõistis liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus Risto Tammelal karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aja 30.10.2016, so 1 päev ning ärakandmata karistuseks luges kohus 2 aastat, 7 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistusaja alguseks luges kohus 28.04.
4. Risto Tammela on kriminaalkorras karistatud 11 korda, vanglas viibib kuuendat korda. Varasemalt on Risto Tammelat karistatud varavastaste ja vägivallakuritegude eest. Isiku poolt toime pandud kuriteod on varieeruvad, kuid enamasti sisaldavad vägivalla komponenti. Soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Vägivaldsuse aste on muutunud raskemaks. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla Risto Tammela tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistung Risto Tammela taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla ja avaldas, et plaanib elu jätkata ilma alkoholita, lasi juba enne vangistust paigaldada alkoholivastase ampulli, mille toime on 2 aastat ja kui toime lõpeb, laseb uue panna, et kindlustada enda ja oma lähedaste turvalisus. Suhted elukaaslasega on paranenud, ta on andestanud. On aru saanud, et kõik probleemid algavad alkoholist, mis on kõige muu käivitaja ja sellist elu ta endale, oma elukaaslasele ja lapsele ei taha. Selgitas, et on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid see ebaõnnestus, kuna ta sooritas uue kuriteo. Kinnitas, et soovib edaspidi elada õiguskuulekalt, tasuda võlgasid, teha tööd ning on valmis olema elektroonilise valve all ka aasta. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta Risto Tammela ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja oli seda meelt, et Risto Tammela võiks ennetähtaega elektroonilise valve alla vabastada, kuna isik on teinud kõik endast oleneva, et oma käitumist parandada – vanglas on ta läbinud erinevaid programme ja inimene tegeleb süvendatult oma alkoholi probleemiga, lisaks puuduvad tal distsiplinaarkaristused. Kaitsja märkis ka seda, et kui isik vabastatakse elektroonilise valve alla, siis on ta faktiliselt lühikese paela otsas ja marsruut on lühike: kodutöö-kodu. Kaitsja palub Risto Tammela enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga, ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Risto Tammela käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Seega on käesoleval juhul see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 10-l korral, reaalset vanglakaristust kannab kuuendat korda, seega ei ole uute süütegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava eelnevat käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Vägivaldsuse raskusaste on suurenenud ja soodusteguriks on mõjutatavus ning alkoholi kuritarvitamine. Isikut on karistatud ka joobes juhtimise eest ning isikuvastastes kuritegudes esineb kehalist väärkohtlemist, vägistamist ning piinamist. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisel elama xxxx elukaaslase ja tütre juurde. Kodukülastuse käigus on välja selgitatud, et tegemist on 3-toalise üürikorteriga ning korteriomanik on elektroonilise valveseadme paigaldamiseks nõusoleku andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et Risto Tammelal on vabanemise korral võimalik tööle asuda ehitustöölisena OÜ’s xxxx ning tööandjal on võimalik arvestada elektroonilise valve range ajakavaga. Garantiikiri töökoha olemasolu kohta on olemas. Kohtu hinnangul aitaks tööle asumine vähendada tegevusetust ja koos sellega ka alkoholi kuritarvitamist, mis omakorda peaks vähendama uute kuritegude toimepanemise riske. Samuti on igakuine kindel sissetulek oluline ka isiku majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes ja seda olukorras, kus isikul on tasumata võlanõudeid umbes 8661 euro ulatuses. Positiivseks saab kohtu hinnangul lugeda veel seda, et vabanedes ootab kinnipeetavat toetav sotsiaalvõrgustik ema, nelja õe ja elukaaslase näol. Risto Tammelal on ka tütar ning kõikide lähedastega on suhted head ning toetavad. Samuti on tööandja esindaja Risto Tammela lapsepõlvesõber, kes ainsana sõpradest suudab kinnipeetavale positiivset mõju avaldada. Samas ei saa märkimata jätta, et vabaduses oli Risto Tammela suhtlusringkond valdavalt negatiivse mõjuga. Võimalust, et kinnipeetav vabanemise korral taasühineb negatiivse mõjuga sõpruskonnaga, kellega koos tarvitada alkoholi, välistada ei saa. Keskkonnavahetust ei ole kinnipeetav kaalunud. Risto Tammela on vanglas läbinud vestlused psühholoogiga „Eluviisitreeningu“ baasil suhete ja käitumismustrite analüüsiks kuritegude kontekstis, on kaardistanud oma probleemid, vestlenud lähisuhetest ning emotsioonidega toimetuleku võimalustest, õpib Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumis
5. klassis ning töötab vanglas üksuse juhina. Seega kasutab Risto Tammela vanglas viibitavat aega otstarbekalt. Negatiivne on asjaolu, et Risto Tammelal on diagnoositud alkosõltuvus ja alkoholijoobes võib ta muutuda vägivaldseks. Ka on isik ise tunnistanud, et vahel jõi sõpradega mitu päeva järjest, tal esines mälulünki ning alkoholijoobes olles kaotab ta ohutaju ja tegutseb tagajärgedele mõtlemata seadusevastaselt. Ka enne käesolevat kuritegu oli joonud 4 päeva järjest. Oma sõnul on valmis alkoholist loobuma ja seetõttu lasi enne vangistust implanteerida alkoholivastase preparaadi. Narkosõltuvust diagnoositud pole, kui kinnipeetava enda sõnul alustas narkootikumide tarvitamist kanepiga 15-aastaselt, hiljem süstis amfetamiini. Kohus ei sea 3 kahtluse alla süüdimõistetu motivatsiooni kaineks eluviisiks, kuid peab eeltoodut siiski oluliseks riskifaktoriks, kuna alkoholi tarbimise ja kuritegude vahel on otsene seos. Seega tuleb kohtu hinnangul nimetatus näha ohtu vaatamata süüdimõistetu lubadustele alkoholi mitte enam pruukida. Vangla iseloomustuse kohaselt Risto Tammela varasem eluviis ja toimepandud kuriteod viitavad impulsiivsusele ja tegutsemisele hetkeemotsiooni ajel, kusjuures vägivaldsuse käivitajaks on alkohol. Varasemate vangistuste jooksul on isik läbinud küll sotsiaalprogrammid Eluviisitreening, Vihajuhtimine, AA ja Convictus, kuid kohtu hinnangul ei ole neil olnud olulist mõju kinnipeetava käitumisele positiivses suunas, kuna isik on jätkanud sõltuvusainete tarvitamist ning süütegude toime panemist. Risto Tammela on ohtlik avalikkusele ja ohu realiseerumine on kõige tõenäolisem olukorras, kus isik tarvitab alkoholi ja kehtestab end kasutades füüsilist vägivalda. Risto Tammela on olnud 2 korral määratud kriminaalhooldusele ja mõlemal korral see ebaõnnestus, kuna isik sooritas katseajal uue kuriteo. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et varasem käitumiskontrollile allutamine ei ole Risto Tammelale positiivset mõju avaldanud ning isik ei ole õigustanud kohtu usaldust kanda oma karistust vabaduses. Kohtul puudub ka seekord veendumus, et käesoleval juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Kohus ei pea ka põhjendatuks esimese võimaluse avanemisel Risto Tammelat ennetähtaega vangistusest tingimisi vabastada, ka mitte elektroonilise valve alla. Karistusaja lõpuni on jäänud veidi rohkem kui 1,5 aastat, seega on isikul võimalik järgmise ennetähtaega tingimisi vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni kinnistada oma positiivseid hoiakuid (õiguskuulekas käitumine – distsiplinaarkaristuste puudumine, alkoholi ja narkootikumide tarbimise võimatus – nendest võõrdumine jne). Süüdimõistetu õppimine, osalemine sotsiaalprogrammides, tööhõives ja vestlused psühholoogiga on küll kiiduväärt, kuid sellest ei saa teha järeldust tema muutumisest. Risto Tammela peab jätkama karistuse kandmist vanglas ja oma käitumisega näitama, et tema normikuulekus on püsiv ning tagasilangusi ei esine. Ka ei pea kohus Risto Tammelale mõistetud karistuse eesmärke veel täidetuiks, s.o puudub veendumus, et ta vabaduses käitub seaduskuulekalt ja ei pane toime uusi kuritegusid. Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem korduv karistatus, kuritegude sooritamine katseajal, kuritegude vägivaldsus ja riskitegurina varasem alkoholi kuritarvitamine. Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4