Obsah (9)

§ 459§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 22.02.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-15979 Tsiviilasi Xxxx, Xxxx ja Xxxx hagi Xxxx

) § 459 lg 1 alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). Elatise suuruse muutmisel

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Kohus selgitas hagejatele tõendamiskoormist 30.10.2017 kohtumääruses (lk 28 - 29). Hagejad tuginevad oma elatise suurendamise nõudes sellele, et kompromissi sõlmimisest on möödunud 4,5 aastat ning võrreldes 3 kompromissi tegemisega on asjaolud käesolevaks ajaks muutunud. Seaduses sätestatud elatise miinimummäär on oluliselt muutunud ning laste vajadused on oluliselt suurenenud.

1. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-119-15; Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Riigikohus on selgitanud, et kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-35-17, p 37.1).
2. Esmalt tuvastab kohus asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-12-40176 09.04.2013 kompromissi sõlmimisel. Tsiviilasjas nr 2-12-40176 kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt paluvad hagejad kostjalt välja mõista igakuise elatise summas 200 eurot (lk 107 – 108). Hagiavalduse kohaselt kulub ühes kalendrikuus ühele lapsele rohkem kui 400 eurot. Kulutuste suurus ühes kuus ühe lapse kohta: toidukulud 200 eurot; kommunaalkulud 60 eurot; küttepuud 4 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 30 eurot, kulutused hügieeni ja pesemistarvetele 10 eurot; kulutused transpordile 100 eurot; teater, kino, ujula või sünnipäevad 50 eurot; kulutused ravimitele ja hügieenitarvetele 5 eurot; sidekulud 10 eurot; taskuraha 15 eurot. Lisaks eeltoodud kulutustele on lastel erinevaid kulutusi (kulutused õppevahenditele, kooli väljasõitudele, teatritele, ekskursioonidele, treeningutele, eelkooli- ja lasteaiatasud, kooli pikapäevarühma söögile). Tsiviilasjas nr 2-12-40176 09.04.2013 sõlmitud kompromissi kohaselt pidi kostja tasuma alates ajast, mil poolte ühine laps Xxxx lõpetab põhi- või keskhariduse omandamise põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte hiljem kui tema 21- aastaseks saamise, igale oma alaealisele lapsele (Xxxxle, xxxx ja xxxx) igakuist elatist summas 200 eurot kuus. Seega kohustus kostja eelnimetatud tingimuse saabumisel tasuma oma kolmele alaealisele lapsele (Xxxxle, xxxx ja xxxx) elatist kõrgemas määras kui oli tsiviilasjas 2-12-40176 hagi esitamisel ja kompromissi kinnitamisel kehtinud elatise miinimummäär (hagi esitamisel
3. a oli elatise miinimummäär 145 eurot (pool miinimumpalgast 290 eurot) ja kompromissi kinnitamisel
4. a oli elatise miinimummäär 160 eurot (pool miinimumpalgast 320 eurot)). Tsiviilasjas nr 2-12-40176 esitatud hagiga ja kohtuistungi protokolliga loeb kohus tõendatuks, et iga hageja ülalpidamiskulud olid ca 400 eurot kuus ehk miinimumist suuremad juba märgitud tsiviilasjas hagiavalduse esitamisel ja kompromissi sõlmimisel, ning kostja oli nõus andma hagejatele ülalpidamist miinimumist suuremas määras.
5. Käesolevas tsiviilasjas paluvad hagejad muuta kostjalt väljamõistetud elatise suurust ja kohustada kostjat maksma igale lapsele elatist miinimummääras. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus asub seisukohale, et hagejad on tõendanud, et muutunud on 09.04.2013 kompromissi sõlmimise ajal esinenud asjaolud. Hagejad on tõendanud, et nende vajadused on võrreldes
6. aastaga oluliselt suurenenud. Hageja I vajadused ühes kuus on 900,40 eurot. Hageja II vajadused ühes kuus on 858 eurot. Hageja III vajadused ühes kuus on 735,98 eurot. Hagejad on esitanud 4 tõendid oma kulude kinnitamiseks (lk 42 – 69). Kostja ei ole vaidlustanud hagejate igakuiste ülalpidamiskulude suurust ega nende kinnitamiseks esitatud tõendeid. Seega on hagejad tõendanud, et nende vajadused on võrreldes tsiviilasjas nr 2-12-40176 09.04.2013 kompromissi sõlmimise ajaga kasvanud. Sarnaselt tsiviilasjas nr 2-12-40176 toodud laste kuludega ületavad hagejate ülalpidamiskulud ka käesoleval hetkel elatise miinimummäära. Lisaks on elatise miinimummäär võrreldes 09.04.2013 kohtulahendi tegemise ajaga oluliselt muutunud. Kohtu hinnangul annab aluse kostjalt väljamõistetud elatise suurendamise nõude esitamiseks ka õigusliku olukorra muutus, mille kohaselt on elatise miinimummäär käesoleval hetkel võrreldes
7. aastaga oluliselt muutunud, kuid hagejate ülalpidamiseks väljamõistetud elatis ei ole suurenenud. Kostja ei ole käesoleva menetluse raames väitnud, et võrreldes 09.04.2013 kohtulahendi tegemisega ajaga ei ole elatise väljamõistmise aluseks olevad asjaolud muutunud. Kostja on märkinud, et on nõus tasuma iga hageja ülalpidamiseks kuni nende täisealiseks saamiseni 235 eurot kuus iga järgneva kuu 1 kuupäevaks. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole taotlenud väljamõistetava elatise vähendamist alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 alusel, ei ole asjakohane kostja väide, et hagejate ema saab lastetoetust 500 eurot kuus, mida hagiavalduses ei ole tuluna arvestatud. Lapse ülalpidamiseks makstavat riigitoetust, kui lapse igakuiste vajaduste rahuldamise allikat, saab kohus arvestada muude asjaolude kõrval juhul, kui ülalpidamist andma kohustatud vanem taotleb väljamõistetava elatise vähendamist alla miinimummära PKS § 102 lg 2 alusel. Kostja ei ole taotlenud väljamõistetava elatise vähendamist alla miinimummäära. Seetõttu ei arvesta kohus kostja väidet, et hagejate ema saab lastetoetust. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus rahuldada

§ 459

lg 1 ja PKS § 101 lg 2 alusel ja muuta kostjalt 09.04.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-40176 hagejate ülalpidamiseks väljamõistetud elatist selliselt, et kohustada kostjat tasuma iga hageja ülalpidamiseks elatist summas 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära alates 25.10.2017 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kohus peab vajalikuks välja mõista elatis muutuva suurusena, sidudes elatise määra miinimumpalga suurusega. Seega muutub elatise summa koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Kohus lisab, et 18.12.2015 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 139, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt oli alates 01.01.2017 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 470 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja 2017. a moodustas see summa 235 eurot. 21.12.2017 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 189, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2018 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot. Seega käesoleva kohtuotsuse tegemise ajal on igakuise elatise miinimumsumma 250 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 8.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et kuigi kostja nõustus hagejatele elatise tasumisega hagejate poolt taotletud määras, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda

§ 162lg 1 alusel.

Hagejad on esitanud tõendid selle kohta, et laste ema on 11.07.2017 kirjaga teinud kostjale ettepaneku enne kohtu poole pöördumist hakata hagejatele elatist maksma miinimummääras (lk 89 - 92). Kuivõrd kostja miinimumsummas elatist tasuma ei hakanud, olid hagejad sunnitud pöörduma kohtu poole. 5 Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks käesolevas tsiviilasjas menetluskulude poolte endi kanda jätmist. 9.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagejate menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja menetluskuluks kulu lepingulisele esindajale (õigusabikulu) summas 756 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja käesoleva menetluse raames osutanud õigusabiteenust kokku 5,25 tunni ulatuses tunnitasumääraga 120 eurot (ilma käibemaksuga).

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on hageja lepingulise esindaja poolt menetluskulude nimekirjas olevaid toiminguid ja nendele kulunud aega analüüsides jõudnud seisukohale, et kõik hageja lepingulise esindaja toimingud ja neile kulunud aeg on täies mahus põhjendatud ja vajalik. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaks 120 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades mõistlik. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ning mõistab kostjalt hagejate kasuks välja menetluskulud (õigusabikulu) summas 756 eurot (käibemaksuga). 10.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagejad on menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 11.

§ 178

lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik 6