← Eesti

1-18-3252/2

Obsah (7)§ 199§ 65§ 68§ 69§ 75§ 25§ 73

Kriminaalasi nr 1-18-3252 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 16. aprill 2018. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Ruti Kilg Kriminaalasi Hannes Petsi süü

§ 199

lg 2 p 9 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav Hannes Petsi, IK 37210172762; sünniaeg:

  1. jaanuar
  2. a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskharidus; perekonnaseis: vallaline, alaealisi ülalpeetavaid ei ole; töökoht: XXX; elukoht: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Hannes Petsi

§ 199lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõista kaks

(2)kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Hannes Petsile 01.märtsi 2018.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse nr 1-18-1833 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o kahekümne kaheksa

(28)päeva vangistuse võrra ja mõista liitkaristuseks kaks
(2)kuud kakskümmend kaheksa
(28)päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Hannes Petsi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14.–16. aprill 2018. a, s.o kolm

(3)päeva ning lõplikuks karistuseks mõista kaks
(2)kuud kakskümmend viis
(25)päeva vangistust.

§ 69

ja § 73 lg 4 alusel asendada Hannes Petsile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb kaheksakümmend viis

(85)tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb

§ 69lg 3 alusel ära teha ühe

(1)aasta pikkuse tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Hannes Petsi kohustatud järgima kontrollnõudeid vastavalt

§ 75lg 1 sätestatule: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

  1. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata Hannes Petsi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Hannes Petsilt riigituludesse menetluskuludena sundraha kolmsada seitsekümmend viis

(375)eurot ja kaitsjatasu kolmkümmend
(30)eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Hannes Petsil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe
(1)aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X), EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal, SWIFT: FOREEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99918700021149. Menetluskulude tasumisel tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Hannes Petsit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes 01.märtsil 2018.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega karistatud

§ 25

lg 1, 2 - 199 lg 2 p 9 järgi, võttis 14.aprillil 2018.a kella 17.10 paiku Tartu linnas Jaama tn 74 asuvast AS Selver kauplusest Jaamamõisa Selver võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe juustu Dorblu koguväärtusega 1,79 eurot, avas pakendi müügisaalis, sõi selle osaliselt ära ning läbis kassaliinid jättes kauba ees maksmata. Sellega Hannes Petsi pani toime

§ 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritav kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör

§ 199

lg 2 p 9 järgi toimepandud kuriteo eest Hannes Petsile karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 järgi mõista liitkaristuseks 2 kuud 28 päeva vangistust suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 01.03.2018 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega 1-18-1833 mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 28 päeva vangistuse võrra.

§ 68

lg 1 järgi arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.–16.aprill 2018.a, s.o 3 päeva vangistust ja lõplikuks karistuseks mõista 2 kuud 25 päeva vangistust. Lähtudes

§ 73

lg 4 ja 69 asendada 2 kuu ja 25-päevane vangistus 85 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 1 aastase tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab Hannes Petsi järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§ 75

sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kokkuleppe kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu 30 eurot ja kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kaasnev sundraha, mida KrMS § 2565 lg 2 järgi vähendatakse kiirmenetluses poole võrra, s.o 375 eurot. KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest tulenevalt määrata kohtukulude tasumine osaliselt igakuuliste maksetena 1 aasta jooksul. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Hannes Petsi tuleb süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi kannatanu AS Selver esitanud ei ole ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Hannes Petsi menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.