KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. märts 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-1216 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Meelika Aava ja Sten Lind Kriminaalasi Ants

§ 25

lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu lühimenetluses Apellatsiooni esitajad Süüdistatav

1. veebruari
2. a otsus Süüdistatav Ants-Eduard Kõiv ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil Ants-Eduard Kõiv isikukood 37108270295, eluk XXX, EV kodanik, XXX, ei tööta, kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Tartu Maakohtu 24.01.2018 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 8 kuud, mis jäeti KarS § 74 alusel 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata, karistus kustumata Prokurör Alice Simm Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON
3. Jätta süüdistatava Ants-Eduard Kõiv’u ja tema kaitsja apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata.
4. Määrata Vanalinna Advokaadibüroole (reg. number 10367581) seoses vandeadvokaat Leelo Viil’i poolt süüdistatavale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 60,00 (kuuskümmend) eurot.
5. KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista Ants-Eduard Kõiv’ult Eesti Vabariigi kasuks 60,00 (kuuskümmend) eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355; LUMINOR PANK EE401700017002872300 või EE
6. Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav isikule saadetavas makseinfos. 1 EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Ants-Eduard Kõiv on kohtu alla antud süüdistatuna KarS §

§ 25lg 2 järgi selles, et tema, olles varem, so 24.01.2018 Tartu Maakohtu poolt karistatud Kar

S § 199 lg 2 p 9 järgi, uuesti 11.02.2018 kella 21.51 ajal võttis Tallinnas, Endla 45 asuvast Kristiine Prisma kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe 1,5 liitrise pudeli Long Drink Grapefruit Gini maksumusega 3.39 eurot, millise pani müügisaalis endale kotti ja möödus kassadest, jättes tahtlikult tasumata võetud kauba eest, kuid peale turvaväravatest möödumist peeti kinni turvatöötaja poolt, seega jäi kuritegu tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata. Kaup tagastati rikkumatult kauplusele. Seega pani toime Ants-Eduard Kõiv KarS §

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt.

1. Harju Maakohtu 13.02.
2. a otsusega lühimenetluses tunnistati Ants-Eduard Kõiv süüdi KarS §

§ 25lg 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Vähendati Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt Ants-Eduard Kõivule mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 (kaks) kuud 20 (kakskümmend) päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 24.01.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse - 8 (kaheksa) kuud vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 10 (kümme) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. Kohaldati Ants-Eduard Kõivu suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ja määrati, et karistuse algust arvatakse alates kinnipidamisest 11.02.2018.a. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõisteti Ants-Eduard Kõivult riigituludesse sundraha 375 eurot ja menetluskulud 90 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et sundraha ja menetluskulud summas 465 tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena 38,75 eurot. ESITATUD APELLATSIOON

1. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava Ants-Eduard Kõiv’u kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, kes vaidlustab kohtuotsuse süüdistatavale mõistetud karistuse osas. Kaitsja nõustub maakohtu poolt esile toodud karistust kergendavate asjaoludega, kuid ei nõustu maakohtu seisukohaga KarS § 69 kohaldamata jätmise osas. Kaitsja märgib, et süüdistatav on küll kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid üldkasuliku töö tegemise ajal oli ta suuteline hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kaitsja leiab, et ei ole alust kahelda Ants-Eduard Kõivu selgitustes, mille kohaselt tal ei ole sõltuvusprobleeme ning ta soovib teha tööd. Seega on ta asunud oma hoiakuid ja eluviise muutma. Ta on tunnistanud oma süüd ning on näidanud oma käitumisega valmisolekut vastutada oma tegude eest ning kanda karistust. Kaitsja leiab, et 2 üksnes Ants-Eduard Kõivu varasemate karistuste põhjal ei saa välistada kontrollnõuete ja üldkasuliku töö tegemise kohustuse distsiplineerivat toimet süüdistatava suhtes. Süüdistatav oskab ja soovib tööd teha ning edaspidi käituda seaduskuulekalt. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu
2. veebruari
3. a otsus kriminaalasjas nr 1-18-1216 Ants-Eduard Kõivule karistuse mõistmise osas ning teha uus otsus, millega mõista Ants-Eduard Kõivule kergem karistus, kohaldades KarS § 69 sätteid.
4. Apellatsiooni esitas ka süüdistatav Ants-Eduard Kõiv, kes taotleb talle mõistetud reaalse vangistuse asendamist ÜKT-ga. Süüdistatav sedastab, et reaalne vangistus mõjutab negatiivselt tema resotsialiseerumise väljavaateid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
5. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
6. Süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonides ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid mõistetud karistuse osas. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonidel puudub ilmselgelt edulootus.
7. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Maakohus on karistust kergendava asjaoluna põhjendatult arvestatud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka apellatsioonis. KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud sanktsiooni keskmiseks määraks on 2,5-aastane vangistus, mis oli antud juhul lähtepunktiks. Maakohus on kaugelt alla sanktsiooni keskmist määra jääva karistuse mõistmisel arvestanud seega täiel määral A-E. Kõivu süü suurust ning kergendava 3 asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Samuti on maakohus ammendavalt põhjendanud, miks süüdistatava suhtes ei ole mõistetava vangistuse asendamine ÜKT-ga võimalik. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega A-E Kõivule karistuse mõistmise osas ning ei pea vajalikuks neid korrata.
8. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et esitatud apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ja perspektiivitud. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata.
9. Õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga 60 eurot. Menetlustoiminguks on taotluses märgitud apellatsiooni koostamine ja ajakuluks 1 tund. Kolleegium leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele, kuna on kooskõlas KrMS § 175 lg 2 p 4 ettenähtuga. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jääb kaitsjatasu A-E. Kõiv’u kanda. allkirjastatud digitaalselt 4