← Eesti

1-18-3524/5

Obsah (6)§ 121§ 136§ 74§ 65§ 69§ 75

1-18-3524 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2018, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-2235 (182330000026) Kohtunik Mari-Liis Avikson Koh

§ 121

lg 1 järgi, kokkuleppemenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav Jelizaveta Sergejeva Elukoht xxx; isikukood 48612263717; Venemaa Föderatsiooni kodakondsus; keskeriharidus; emakeel – vene keel, töötu Varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral: - 23.08.2016 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 136

lg 1 järgi

§ 74

lg 1 alusel tingimisi vangistusega 3 kuud ja 28 päeva, katseajaga 1 aasta ja 6 kuud. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja Süüdistatav loobus kaitsja osalemist kohtuistungil. RESOLUTSIOON Tunnistada Jelizaveta Sergejeva süüdi

§ 121

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.08.2016 otsusega karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ning mõista Jelizaveta Sergejevale liitkaristuseks 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendada Jelizaveta Sergejevale mõistetud karistus, 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, üldkasuliku tööga 178 (ükssada seitsekümmend kaheksa) tunni ulatuses. 1 1-18-3524

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustada Jelizaveta Sergejevat üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 sätestatule, nimelt: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Mõista Jelizaveta Sergejevalt Eesti Vabariigi kasuks välja 750 (seitsesada viiskümmend) eurot sundraha ja 210 (kakssada kümme) eurot muu kriminaalmenetluse kulu katteks. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada Jelizaveta Sergejeva osaliselt menetluskulude tasumisest. Mõista Jelizaveta Sergejevalt riigituludesse välja menetluskuluna 500 (viissada) eurot. Ülejäänud osa menetluskuludest jätta riigi kanda. Määrata, et Jelizaveta Sergejeval on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 500 (viissada) eurot ühe aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr SEB pangas nr EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE

  1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700023147 ning selgitus „Jelizaveta Sergejeva, 1-18-3524 kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku
  2. peatüki
  3. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas Jelizaveta Sergejevat süüdistatakse selles, et ta 15.08.2017 kohtueelses menetluses tuvastamata kellaajal Narvas aadressil Joala tn 3 asuva kaupluse Aladin juures lõi isiklikest suhetest tekkinud 2 1-18-3524 tüli käigus oma venna elukaaslast xxx´ut rusikaga näo piirkonda ja tiris teda jõuga juustest, tekitades sellise teoga xxx´ule füüsilist valu ja huulevigastuse. Sel moel pani Jelizaveta Sergejeva toime teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi tekitanud kehalise väärkohtlemise, s.o

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vastavalt Jelizaveta Sergejeva, tema kaitsja Tatjana Massalina ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Ragnar Plistkini vahel 23.04.2018 sõlmitud kokkuleppele

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb abiprokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 74

lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.08.2016 otsuse nr 1-16-4308 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa – 3 kuud ja 28 päeva vangistust – võrra ning mõista liitkaristuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendada Jelizaveta Sergejeva´le mõistetud karistus 5 kuud ja 28 päeva vangistust üldkasuliku tööga 178 tunni ulatuses.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta.

§ 69

lg 4 alusel kohustada Jelizaveta Sergejevat üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja sätestatule, nimelt: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Süüdimõistva kohtuotsuse korral kuuluvad Jelizaveta Sergejevalt väljamõistmisele sundraha – 750 eurot ja kaitsja tasu summas 210 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada Jelizaveta Sergejeva osaliselt menetluskulude tasumisest ning mõista talt riigituludesse välja menetluskuluna 500 eurot. Ülejäänud osa menetluskuludest jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel peab Jelizaveta Sergejeva temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulu näol kogusummas 500 eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. Kohtuistungil Jelizaveta Sergejeva avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Nõustus ka kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega kokkuleppes kokkulepitud viisil. Abiprokurör toetas sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Kohus tutvudes kriminaalasjas kogutud tõenditega leiab, et tõendatud on süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemine ning toimepandud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus nõustub kokkulepitud karistusega, kuna see vastab karistuse mõistmise põhimõtetele ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega kokkuleppes ära toodud viisil. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 180 kohaselt tasumisele süüdistatava poolt. Arvestades, et ilmselt käib menetluskulude hüvitamine Jelizaveta Sergejeva üle jõu, seega KrMS § 180 lg 3 alusel peab kohus põhjendatuks mõista Jelizaveta Sergejevalt riigituludesse välja 500 eurot menetluskuluna. Ülejäänud osa menetluskuludest jätta riigi kanda. 3 1-18-3524 Arvestades käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust peab kohus põhjendatuks anda süüdistatavale õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-249. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.